INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Loodushoiu Fond on tasakaalukas ja koostööle suunatud ühendus, mis soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiu tegevusi Eestis.

Meie missioon

ALGATUS

Põlispuud

Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool kutsuvad Sind osalema vabatahtlikus algatuses märgata ja säilitada põlispuid metsades, põllusiiludel, parkides, tänavate ääres, koduaedades ja mujal

Põlispuude hoidja Register
Digital flower

UUDISED

Ole kursis meie tegemiste ja värskete mõtetega kogu maailmast

Press

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Tänasest saab valida Euroopa aasta puud, Eestit esindab loomevaimu soodustaja Hiiumaalt

Täna alanud Euroopa eriliste puude konkursi rahvahääletusel esindab Eestit Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök. Hääletada ja teisi huvitavaid puid saab vaadata veebruari jooksul lehel https://www.treeoftheyear.org/et/vote 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kohaliku rahva jaoks tähtsaid puid. Reigi pööki teavad Hiiumaa inimesed hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu.

 Kunagi oli Reigi pöögi läheduses kogukonnaelu keskus – seal asus nii kirik kui ka kõrts ning seal toimunu oli aluseks mitme loometeose sünnile. Näiteks kirjutas Soome kirjanik Aino Kallas oma romaani „Reigi õpetaja“ Reigi kiriku esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“. 

Hilisemast ajast saab välja tuua Reigi pastoraadihoone seni viimase elaniku – aastatel 1986-1987 elas juba tollal üsna mahajäetud barokses häärberis kirjanik Tõnu Õnnepalu. Nii puu kui ka Reigi pastoraadihoone praegust seisu näeb lühikeses videoklipis SIIN.


Praegu on elu Reigis vaikne, kuid pöök seisab ikka püsti – on heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis. 

Reigi pöögi istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku sakslasest pastor poja sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mis on Euroopas üsna tavaline puu, aga mida Eestis vähe kasvab. Praegu pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, kuid soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu ka meie metsades. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust. 

Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Maalehe veebis mullu novembris toimunud rahvahääletusel pakkusid Reigi pöögile tõsist konkurentsi Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi. 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd.

 Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.

 Lisatud foto Reigi pöögist ja pastoraadihoonest. Video saab alla laadida siit, video taustaks kõlab Mari Kalkuni pala „Loomine“.

 

Lisainfo:

www.treeoftheyear.org/et

aastapuu@loodushoiufond.ee

 Pille Ligi

Loodushoiu Fondi juhatuse liige

pille.ligi@loodushoiufond.ee

518 0641

 

Katre Ratassepp

Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

509 6650

Uudis

KliimaKliima

Tasuta asju ei ole olemas

Loodushoiu Fondini on jõudnud info, et metsaomanikele võidakse jagada istutamiseks tasuta taimi. Palun jälgige, et istutamiseks vajalike taimedega ei tuleks kaasa lisakohustusi – näiteks süsinikukrediidi vaikimisi üleandmine, tasuta taime eest.

Skeemi taga on soov saada enda valdusesse õigus uue varaklassi - süsinikukrediidi - üle. Süsinikukrediitide rahalist väärtust hinnatakse täna 17 – 35 € tCO2eq kohta sertifitseeritud uusmetsastamise projektides, mõned hindavad tuleviku väärtuseks 100€ tCO2eq.

Kui keegi teine maksab kinni maaomaniku kulud ja suudab tõestada, et just kingitud tasuta taimed olid need, mis kinnistul süsinikku seovad, ei pruugi maaomanikul olla võimalik hiljem raha süsinikukrediitide müügist saada. Krediidid võivad kuuluda sel juhul vahendajale.

Soovitame täpsustada konkreetseid tingimusi, mille alusel need tasuta/väga soodsad taimed omanikku vahetavad ja vajadusel lisada juurde nt üleandmise vastuvõtuaktile, et taimede soodushind ega tasuta iseloom ei anna tarnijale mingeid õigusi maaomaniku süsinikukrediitidele.

Lisainfo süsinikukrediitide kohta:
https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid
https://www.loodushoiufond.ee/projektid/looduspohised-susinikukrediidid-eestis

Uudis

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Põlispuu kui maamärk

Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida. 
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril. 
 

Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust. 

Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit. 

Foto: Hendrik Relve 

 

ALGATUS

Istutades tulevikku!

Istutades metsa, istutame tulevikku. Aitame kokku viia maaomanikud ja metsaistutajad!

Avasta Anneta
Tulevikku istutades
Digital flower

ALGATUS

Põlispuud

Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool kutsuvad Sind osalema vabatahtlikus algatuses märgata ja säilitada põlispuid metsades, põllusiiludel, parkides, tänavate ääres, koduaedades ja mujal

Põlispuude hoidja Register

Panustame üheskoos reaalsetesse loodushoiutegevustesse.

Elurikkus

Loe edasi

Kliima

Loe edasi

Kogukonnad

Loe edasi

Metsad

Loe edasi

Vesi

Loe edasi

Põllumajandus

Loe edasi

Fingerprint

KANDEV MÕTE

Maailmas on rohkem kui 50 rohelist varjundit.

Täname teid koostöövalmiduse ja panustamise eest Eesti looduse hoidmisel! Iga tegu loeb ja vaid koos jõuame aastaks 2050 seatud eesmärkideni.