INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Loodushoiu Fond toob maaomanikeni uudse kogemusnõustamise

Loodushoiu Fond toob maaomanikeni uudse inimeselt inimesele kogemusnõustamise, mis aitab loodushoiuküsimustele vastuseid otsivatel maaomanikel õppida teiste praktilisest kogemusest.
Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel ootab fond oma boksi maaomanikke, kellel on mõni oma maa või metsaga seotud loodushoiuküsimus, mille lahendamisel võiks teise maaomaniku praktilisest kogemusest abi olla.

Mida teha, kui oma maal soovitakse loodust hoida, kuid samal ajal säilitada maa kasutamise võimalused ja majanduslik tulu? Või kui mõni konkreetne looduskaitseline küsimus on jäänud lahenduseta, sest pole olnud aega sellega tegeleda või pole teada, kust alustada?

Loodushoiu Fond aitab sellise küsimusega maaomaniku kokku viia teise maaomanikuga, kes on sarnase tee juba läbi käinud ning valmis oma kogemust jagama. Nii sünnibki kogemusnõustamine maaomanikult maaomanikule.

„Loodushoidu puudutav nõu tuleb maaomanikule sageli riigilt või eksperdilt, kuid hoopis teine kaal on, kui oma kogemusest räägib teine maaomanik, kes on seisnud silmitsi samade väljakutsetega. Ta oskab öelda, mida ta proovis, mis töötas ja mis mitte ning kuidas tehtud valikud mõjutasid maa kasutamist ja sealt saadavat tulu,“ selgitas Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi.

Kogemusnõustamise eesmärk on aidata maaomanikel leida praktilisi lahendusi loodushoiuga seotud väljakutsetele nii, et maa kasutamise võimalused säiliksid ning võimalik mõju majanduslikule tulule oleks võimalikult väike.

Loodushoiu Fond ootab maaomanikke EPA messil oma boksiga 14. ja 15. oktoobril.
Esileht - EPA2026

Kuidas muuta loodushoid kuluallikast tuluallikaks? Praktilised õppetunnid ja soovitused Eesti maaomanikule

Eestis seostub sõna "looduskaitse" eramaal sageli rangete piirangute, saamata jäänud tulu ja riikliku sunniga. Kuid asjad ei pea nii olema. Ühendkuningriigi ja Šotimaa eeskujud näitavad selgelt, et targa maamajanduse korral on elurikkus ja loodushoid maaomanikule reaalne sissetulekuallikas. Toome teieni kõige olulisemad ja praktilisemad õppetunnid hiljutiselt rahvusvaheliselt Wildlife Estates kongressilt, mida saad oma maade majandamisel juba täna arvesse võtta.

1. Alusta oma maa looduskapitali mõõtmisest

Osalemine kujunevatel looduskapitali turgudel – olgu selleks elurikkuse netokasv või süsinikukrediidid – eeldab faktipõhist ja kompromissitut andmekvaliteeti. Esimene ja vältimatu samm on oma maade terviklik ja objektiivne inventuur. Seejuures ei pea me enam toetuma üksnes ressursimahukatele ja lokaalsetele ekspertiisidele. Innovatsioon on andnud meile tehnoloogilise eelise: sidudes maapealsed mõõtmised satelliidiandmetega, suudame me efektiivselt ja ratsionaalselt seirata kriitilisi näitajaid, sealhulgas näiteks metsasüsinikku, mulla orgaanilist süsinikku, eesmärgistatud kriteeriume või näiteks ökohüvesid.

Üksnes nii saame me tagada, et meie taastavad pingutused loodushoius konverteeruvad tulevikus reaalseks majanduslikuks väärtuseks, kindlustades maaomaniku positsiooni ja konkurentsieelise muutuvas majandusruumis.

2. Rakenda tarku taastamispraktikaid, aga tunneta kohalikku eripära

Elujõuline maakasutus eeldab strateegilist tasakaalu. Me ei saa rääkida kestlikkusest, kui me ei suuda ühitada keskkondlikke, sotsiaalseid ja majanduslikke huve. Need on terviku osad, millest igaühe olemasolu on süsteemi koospüsimiseks kriitilise tähtsusega. Vaadates Inglismaa praktikat, näeme pragmaatilist lähenemist: agroökosüsteeme taastatakse targalt, luues näiteks otsekülvi ja hekkide rajamisega samaaegselt väärtust nii põllumajandusele kui ka uutele niidukooslustele. On märgiline, et seal ei teostata loodushoidu hävitamise kaudu. Elurikkuse sildi all ei raadata elujõulisi metsi ega tõsteta veetaset looduskaitsealustes metsades aastakümneid kasvanud puistutes, nagu meil pärandkoosluste või soode taastamise ettekäändel aeg-ajalt lühinägelikult kiputakse tegema.

Strateegiline planeerimine peab alati lähtuma objektiivsest reaalsusest. Meie kontekstis tähendab see selget teadvustamist, et Eesti boreaalse piirkonna püsikattega metsade ja mujal Euroopas asuvate püsimetsade vahel on sügav ökoloogiline erisus. Selles küsimuses ei saa me lubada endale teaduslikku pealiskaudsust. Kui kopeerime pimedalt lahendusi, mis on meile olemuslikult sobimatud või rajatud pelgalt populismile, ei kahjusta me üksnes oma riigi majandust, vaid eelkõige looduskeskkonda ennast. Me vajame adekvaatset ja faktidele toetuvat diskussiooni, mis teenib Eesti pikaajalisi huve ja välistab enesepettuse.

3. Loodushoid peab tuginema teadusele, mitte dogmadele

Pikaajalised uuringud näitavad selgelt, et aktiivne kiskjatõrje – väikekiskjate ja vareslaste ohjamine professionaalsete jäägrite poolt – on väikelindude arvukuse säilitamisel kriitilise tähtsusega. Kui selline tegevus peatada, linnustiku arvukus kukub kolinal; kui tegevus taastada, taastub ka linnustik, kusjuures elupaiku endid ei pea selleks tingimata muutma. Selline spetsiifiline loodushoid nõuab aga vahendeid. Nutikas lahendus on finantseerida vajalikke tegevusi isemajandavate ökosüsteemiteenuste kaudu, pakkudes näiteks suunatud kliendijahte maksejõulistele Euroopa jahituristidele. See on innovaatiline rahastusmudel, mida tasuks tulevikus kindlasti testida ka Eesti maastikel.

Loodushoid kui strateegiline partnerlus ja ühiskondlik tasakaal

Loodushoiu tulevikku ja Euroopa Liidu taastamiskavasid analüüsides peame lähtuma reaalsusest, kus maa ei ole pelgalt keskkondlik, vaid fundamentaalselt strateegiline ressurss. Arutelud Euroopa rohepöörde ja looduse taastamise määruse üle on selgelt näidanud, et strateegilise autonoomia ja varustuskindluse tagamiseks peab tasakaalupunkt ning lõplik otsustusõigus maakasutuse üle jääma liikmesriigi tasandile. See on eriti kriitiline Eestis, kus meie boreaalse piirkonna metsade dünaamika erineb kardinaalselt Lääne-Euroopa püsimetsadest ning nõuab seetõttu otsuste tegemisel lokaalset, teaduspõhist ja meie unikaalset ökosüsteemi täpselt arvestavat lähenemist.

Samas peame riikliku julgeoleku ja ühiskondliku sidususe vaatest tegelema sügavama struktuurse väljakutsega: omandiõiguse ja koormiste asümmeetrilise jaotumisega. Pikas plaanis on ühiskondlikult kestmatu olukord, kus maapiirkondade maaomanikelt eeldatakse laiemate ühiskondlike hüvede pakkumist ja strateegiliste piirangute talumist – Eestis tihti ilma proportsionaalse kompensatsioonita –, samas kui linnaruumi maaomanike varaklassile rakenduvad teistsugused, vabadest turuprintsiipidest lähtuvad loogikad. Selline ebavõrdsus toidab polariseerumist ja murendab usaldust, mis on iga kriisikindla riigi vundament.

Seetõttu on liikumine riiklikult sunnilt vabatahtliku, õiglaselt premeeritava ja partnerlusele rajatud loodushoiu suunas meie jaoks strateegiline paratamatus, mitte pelgalt idealistlik eesmärk. Et Eesti maaomanik saaks kujunevatel loodusturgudel olla riigile võrdväärne partner ning leida uute „liigiboonuste“ kaudu õiglasi lahendusi, koondame rahvusvahelist oskusteavet, metoodilisi juhendeid ja koolitusmaterjale meie digitaalsetesse teadmuskeskkondadesse (nagu wesem page). Meie eesmärk on pakkuda tööriistu, mis kaitsevad ühteaegu nii Eesti loodust, ühiskondlikku sidusust kui ka meie strateegilist otsustusvabadust.

Meie mandri euroopast UK-sse reisimist toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Päisefoto: BBC
Sisufotod: Pille Ligi

Sel aastal oleme aidanud luua juba 655 uut pesakasti!

Loodushoiu Fondil on hea meel teatada, et tänavu oleme koos vabatahtlike ja koostööpartneritega aidanud meisterdada ning loodusesse paigaldada juba 655 uut pesakasti. See on oluline panus Eesti elurikkuse hoidmisse ja õõnespesitsejate elutingimuste parandamisse.

Miks on pesakastid olulised?

Meie elukeskkond muutub kiiresti. Linnades, aedlinnades ja uutes elurajoonides on hoonete renoveerimise ning kaasaegse ehituse tõttu kadunud paljud räästaalused praod ja muud looduslikud pesitsuspaigad. Ka noor haljastus ja hooldatud aiad ei paku veel piisavalt puuõõnsusi, kus linnud saaksid pesitseda.

Pesakastid on olulised ka metsades. Eesti boreaalsetes metsades sõltub elurikkus looduslikest häiringutest ja mitmekesisest maastikust. Majandusmetsades, kus looduslikke õõnsusi võib ajutiselt nappida, pakuvad pesakastid lindudele kiiresti valmivaid ja tõhusaid asenduselupaiku.

Keda uutes pesakastides ootame?

Enamik tänavu valminud pesakaste on 3,5 cm lennuavaga, mis sobib hästi mitmele õõnespesitsejale, näiteks:

• rasvatihasele;
• puukoristajale;
• põld- ja koduvarblasele;
• väänkaelale.

Need linnud on väärtuslikud looduslikud kahjuritõrjujad. Näiteks võib üks rasvatihase pere pesitsushooajal hävitada kümneid tuhandeid putukaid ja röövikuid, aidates hoida meie aiad ja metsad tervena.

Pesakaste kasutavad aeg-ajalt ka teised loomad, näiteks nahkhiired, kellele need pakuvad turvalist päevast varjepaika.

Täname kõiki, kes osalesid!

Selline tulemus sünnib ainult ühise tegutsemise tulemusena. Südamlik tänu kõigile vabatahtlikele ning eriline tänu lastele ja lapsevanematele, kes meie juhendamisel ning koostööpartnerite toel suveüritustel innukalt saagisid, puurisid ja pesakaste meisterdasid.

Teie panus aitab päriselt kaasa Eesti looduse hoidmisele. Meie maastikepäevi aitasid korraldada Eesti Jahimeeste Selts, Elering ja KIK.

Tuletame meelde, et pesakasti ülespanek on alles algus. Selleks et pesakast püsiks lindudele sobiva koduna, tuleks seda igal aastal talve lõpus puhastada. Nii saavad uued linnupered kevadel asuda elama puhtasse ja turvalisse pesapaika.

Erinevaid pesakaste leiad siit: Loodushoiu Fond