INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Sel aastal oleme aidanud luua juba 655 uut pesakasti!

Loodushoiu Fondil on hea meel teatada, et tänavu oleme koos vabatahtlike ja koostööpartneritega aidanud meisterdada ning loodusesse paigaldada juba 655 uut pesakasti. See on oluline panus Eesti elurikkuse hoidmisse ja õõnespesitsejate elutingimuste parandamisse.

Miks on pesakastid olulised?

Meie elukeskkond muutub kiiresti. Linnades, aedlinnades ja uutes elurajoonides on hoonete renoveerimise ning kaasaegse ehituse tõttu kadunud paljud räästaalused praod ja muud looduslikud pesitsuspaigad. Ka noor haljastus ja hooldatud aiad ei paku veel piisavalt puuõõnsusi, kus linnud saaksid pesitseda.

Pesakastid on olulised ka metsades. Eesti boreaalsetes metsades sõltub elurikkus looduslikest häiringutest ja mitmekesisest maastikust. Majandusmetsades, kus looduslikke õõnsusi võib ajutiselt nappida, pakuvad pesakastid lindudele kiiresti valmivaid ja tõhusaid asenduselupaiku.

Keda uutes pesakastides ootame?

Enamik tänavu valminud pesakaste on 3,5 cm lennuavaga, mis sobib hästi mitmele õõnespesitsejale, näiteks:

• rasvatihasele;
• puukoristajale;
• põld- ja koduvarblasele;
• väänkaelale.

Need linnud on väärtuslikud looduslikud kahjuritõrjujad. Näiteks võib üks rasvatihase pere pesitsushooajal hävitada kümneid tuhandeid putukaid ja röövikuid, aidates hoida meie aiad ja metsad tervena.

Pesakaste kasutavad aeg-ajalt ka teised loomad, näiteks nahkhiired, kellele need pakuvad turvalist päevast varjepaika.

Täname kõiki, kes osalesid!

Selline tulemus sünnib ainult ühise tegutsemise tulemusena. Südamlik tänu kõigile vabatahtlikele ning eriline tänu lastele ja lapsevanematele, kes meie juhendamisel ning koostööpartnerite toel suveüritustel innukalt saagisid, puurisid ja pesakaste meisterdasid.

Teie panus aitab päriselt kaasa Eesti looduse hoidmisele. Meie maastikepäevi aitasid korraldada Eesti Jahimeeste Selts, Elering ja KIK.

Tuletame meelde, et pesakasti ülespanek on alles algus. Selleks et pesakast püsiks lindudele sobiva koduna, tuleks seda igal aastal talve lõpus puhastada. Nii saavad uued linnupered kevadel asuda elama puhtasse ja turvalisse pesapaika.

Erinevaid pesakaste leiad siit: Loodushoiu Fond

Pärnumaal mõõdeti Euroopa kõrgeim haab

Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Eesti ja tõenäoliselt kogu Euroopa kõrgeim harilik haab (Populus tremula). Uue rekordi kõrguseks on hämmastavad 45,5 meetrit.

Tänavu 30. märtsil toimunud täpismõõdistamise käigus leiti Nigula looduskaitseala sihtkaitsevööndist terve grupp hiigelhaabasid, mis lükkasid senised rekordid troonilt. Kui seni peeti Eesti kõrgeimaks 2021. aastal Valgamaal mõõdetud 43,2-meetrist isendit, siis nüüd selgus, et Pärnumaa metsad peidavad endas suisa kolme puud, mis sellest kõrgemad:

• Rekordpuu: 45,5 meetrit (tüve ümbermõõt 304 cm)
• Teine koht: 44,8 meetrit
• Kolmas koht: 43,7 meetrit

See leid ei ole oluline vaid Eesti kontekstis. Rahvusvahelise hiidpuid koondava andmebaasi Monumental Trees andmetel oli senine Euroopa kõrgeim registreeritud harilik haab Poolas kasvav 41,4-meetrine isend. Pärnumaa hiiglased ületavad seda tähist enam kui nelja meetriga.

Hiigelhaabadeni juhatas tee Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Enn Pärt, kes tegi põhjaliku eeltöö kõrguskaartide analüüsil ja tuvastas esmased kandidaadid tavakõrgusmõõtjaga. Lõpliku, kümnesentimeetrise täpsusega kinnituse andis Eesti Maaülikooli geodeesia spetsialist Harli Jürgenson elektrontahhümeetriga.

Mõõtmisprotsess raskesti ligipääsetavas põlismetsas oli füüsiliselt nõudlik ja võttis tunde. "Nii täpse tulemuse saamiseks tuli teha kümneid mõõtmisi oludes, kus surnud ja langenud puud tegid liikumise keeruliseks," kirjeldas Hendrik Relve. Juurdekasvupuuriga määrati kõrgeima puu vanuseks ligikaudu 110 aastat. Puiduproovilt oli näha, et tüvi on kuni südamikuni mädanikuta. See tähendab et puu on igati elujõuline ja ta kasv jätkub.

Põlispuude uurija Hendrik Relve sõnul on selline leid märgilise tähtsusega nii loodusteaduslikult kui ka kultuuriliselt: "Need puud on meie loodusmaastiku sambad. Haab on valitud ka Eesti 2026. aasta puuks ning sellise rekordi sünd just sel aastal on erakordselt sümboolne." Huvilistel on oluline teada, et puudeni jõudmine on keeruline ja looduse säästmiseks on soovitatav kasutada giidi abi.

Loodushoiu Fond, kes avastuse avalikustas, kutsub kõiki maaomanikke üles märkama ja hoidma oma maal asuvaid erilisi puid ja registreerima oma lubadus ka www.loodushoiufond.ee/polispuu.

Lisainfo
Hendrik Relve
5235667

 

Harli Jürgenson tahhümeetriga haabade kõrgust mõõtmas. Foto Piret Jürgenson

Enn Pärt mõõtmas rekordhaava vanust. Foto Hendrik Relve

 Mõõtjate meeskond (vasakult paremale) Hendrik Relve, Enn Pärt, Harli Jürgenson. Foto Piret Jürgenson

Loodushoiu Fondi uus peatükk: Testperioodist viie regionaalse osakonnani

Meil on rõõm teatada, et Loodushoiu Fondi tegutsemismudelis on toimunud oluline arenguhüpe. Kui seni katsetasime regionaalset tööd ja kohalikku kohalolu Interreg Riforma projekti raames, siis nüüd on testperiood edukalt seljataga. Lõime viis ametlikku regionaalset osakonda üle terve Eesti.

Heategevus ja pühendumus

Kuna oleme heategevuslik organisatsioon, põhineb meie uute osakondade tegevus suuresti vabatahtlikkusel. Meie kuraatorid on oma valdkonna eksperdid, kes panustavad oma teadmisi ja aega missioonitundest, et hoida ja taastada Eesti loodusväärtusi.

Täna on meil ametis kolm kuraatorit, kes katavad viit piirkonda, kuid meie siht on selge: lähiaastatel töötame selle nimel, et igal NUTS III piirkonnal oleks oma eraldiseisev kuraator. See võimaldab meil olla veelgi täpsem ja pakkuda igale kandile just seda tuge, mida sealse looduse eripära nõuab.

Kuidas me Eesti jaotasime?

Osakondade loomisel lähtusime Eesti NUTS III statistilisest liigendusest. NUTS III statistiline liigenduse ametlik hoidja Eestis on Statistikaamet ning aluseks olevad andmed pärinevad Maa- ja Ruumiametilt:

• Põhja-Eesti osakond (EE001): Harju maakond.
• Lääne-Eesti osakond (EE004): Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond.
• Lõuna-Eesti osakond (EE008): Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond.
• Kesk-Eesti osakond (EE009): Järva, Lääne-Viru ja Rapla maakond.
• Kirde-Eesti osakond (EE00A): Ida-Viru maakond.

Fookuses kohalik elurikkus ja boreaalne vöönd

Igal osakonnal on oma strateegiline roll. Näiteks Lõuna-Eesti osakonna fookuses on Eesti boreaalse vööndi metsade loodusväärtuste hoidmine ning uute kaitse- ja majandamismudelite arendamine. Lääne-Eestis keskendume rannikualadele ja saartele, samas kui Põhja-Eestis on teemaks huvitatute loodusesse toomine ja talgud.

Piirkondlikud kuraatorid

• Ain Näkk – kureerib Põhja- ja Kesk-Eestit.
• Anti Rallmann – vastutab Lõuna- ja Kirde-Eesti tegevuste eest.
• Ants Varblane – hoiab silma peal Lääne-Eesti ja saarte käekäigul.

Need kuraatorid on peamisteks partneriteks kohalikele maaomanikele ja organisatsioonidele, aidates planeerida loodushoiu tegevusi ning hoida olulisi projektipartnerlusi, nagu näiteks Interreg.

Oleme tänulikud kõigile, kes on meiega sellel teekonnal kaasas olnud. Uus struktuur annab kindla aluse, et liikuda edasi veelgi professionaalsemalt ja süsteemsemalt. Kohtumiseni teie kodukandis!