INIMESE JA LOODUSE KOOSKÕLA

Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks

Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.

Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.

Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:

• Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
• 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
• 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
• Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
• Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.

Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.

See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.

Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!

SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe

9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.

Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.

SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.

Loodushoiu Fond Euroopa Wildlife Estates kogukonna kohtumisel Prantsusmaal

9.–10. septembril 2025 osales Loodushoiu Fond Pariisis ja Seine-et-Marne’is toimunud Euroopa ja Prantsusmaa Wildlife Estates (Territoires de faune sauvage) kogukonna kohtumisel. Ürituse korraldas Fondation François Sommer koostöös Prantsuse looduskaitseameti (OFB), riikliku jahimeeste föderatsiooni (FNC) ja European Landowners’ Organizationiga.

Kahe päeva jooksul tõid arutelud kokku üle 115 osaleja – maaomanikud, teadlased, poliitikakujundajad ja keskkonnaorganisatsioonide esindajad. Kohtumise keskmes oli Euroopa tasemel tunnustatud Wildlife Estates märgis, mis on loodud eramaaomanike looduskaitsealaste pingutuste esiletoomiseks ja tunnustamiseks. Märgis näitab, et eraomandis maade majandamine saab olla korraga nii majanduslikult jätkusuutlik kui ka loodust ja elurikkust hoidvalt suunatud.

Eestit esindas Loodushoiu Fondi Pille Ligi, kes kuulub ka märgise juhtkomitee koosseisu. Komitee töö raames arutleti, kuidas märgist strateegiliselt edasi arendada, et see looks maaomanikele lisaväärtust, toetaks rahastuse ja poliitika kujundamist ning oleks usaldusväärne kvaliteeditunnus nii riiklikul kui Euroopa tasandil.

Välitööd toimusid Châtillon-La-Borde metsas, kus tutvustati Etablissements Peugeot Frères’i maa-aladel tehtud looduskaitselisi tegevusi: tiikide ja lompide taastamist, hekkide rajamist ning liikide seiret. Need näited näitavad, kuidas praktikas saavad koostööd teha maaomanikud, teadlased, jahimehed ja kogukonnad.

Arutelud ja kogemusvahetus kinnitasid, et Wildlife Estates Eesti märgis on oluline tööriist eraomanike kaasamiseks ning nende töö tunnustamiseks. Eestis aitab Loodushoiu Fond selle kaudu tugevdada maaomanike võrgustikku, jagada rahvusvahelisi kogemusi ja kujundada uusi lahendusi, mis hoiavad meie loodust ning loovad sellele ka pikaajalist väärtust.