PRESSIRUUM

Meil on teoksil nii mõndagi. Püsige kursis ja võimalusel lööge kaasa!

Pressiteated

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Loodushoiu Fond hakkab müüma digililli

 Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, hakkab Loodushoiu Fond müüma digitaalseid meelespäid, varsakapju, nurmenukke, kullerkuppe ja karikakraid. 

Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb. 

Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu. 

Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Näiteks on käivitamisel koostööprojekt maaomanikega, toomaks rohkem elu meid kõiki teenindavate taristute juurde (nt elektriliinide alused, teeääred). 

Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige

tel 518 0641

pille.ligi@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Hendrik Relve koostas juhendi põlispuu hoidjatele

Hendrik Relve koostatud praktiline juhend aitab maaomanikel märgata ja hoida oma põlispuid ning võrrelda nende jämedust Eesti keskmiste näitajatega. Uhkeid ja eriliste lugudega puid julgustab Loodushoiu Fond kandma vabatahtlikku põlispuude registrisse. 

Hendrik Relve koostatud juhend annab põlispuu hoidjatele täpsema ülevaate, millist puud võib lugeda põlispuuks ning kuidas oma põlispuud mõõta ja kirjeldada. Juhendis toodud näidistabel võimaldab võrrelda oma põlispuu jämedust Eesti keskmiste näitajatega – nii saab teada, millisel juhul vääriks puu juba üle-eestilist tähelepanu ning maaomanikul tasuks see registreerida põlispuude registris.

„Põlispuud on suured ja tähelepanuväärsed puud, kelle vanus ulatub märgatavalt üle inimese eluea,“ selgitab Hendrik Relve, põlispuude uurija, rändaja ja Loodushoiu Fondi kaasteeline. „Põlispuul on kahte tüüpi väärtusi: looduslikud ja kultuurilised. Maaomanikul tasub põlispuid kaitsta ja hoida, sest need on ta kodulooduse rikastajad.“

Algatuse „Põlispuu hoidja“ kutsusid selle aasta alguses ellu Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool. Kolme kuuga on vabatahtliku üleskutsega liitunud 147 maaomanikku, kes lubavad hoida põlispuid oma kinnistuil enam kui 110 000 hektaril. 

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liituda saavad maaomanikud lubavad, et nad jätavad kasvama põlispuud ehk nende maal kasvavad puud, mille ümbermõõt on rinna kõrguselt (130 cm) mõõdetuna 220 cm või enam.
Lisainfo maaomanikule põlispuu hoidjaks registreerumise kohta leiab Loodushoiu Fondi lehelt siit. Hendrik Relve koostatud juhendi põlispuu hoidjale saab alla laadida siit ja juhendi järgi saab sisestada oma puu näitajad, loo ja pildi siit.

 

Foto: David Pacheco

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Estateguru ja Loodushoiu Fond paigaldavad linnadesse lindude pesakaste

Estateguru koostöös Loodushoiu Fondiga on kutsunud ellu pesakastide paigaldamise projekti, mille eesmärk on säilitada linnaruumis lindudele sobivad elupaigad. Tallinnas on maaomanikena koostööpartneriteks Kristiine ja Kesklinna linnaosade valitsused ning Pärnumaal Saarde vald. Maaomanikud leidsid linnaruumis pesakastidele sobivad asukohad koostöös haridusasutustega.

Projekti kaaskasuks on laste ja õpilaste loodushariduse praktiliste oskuste teke just pesakastide paigaldamise teemal. Samad teadmised ja oskused tekkisid ka Estateguru töötajatel, kes paigaldasid pesakaste koos Loodushoiu Fondi esindajatega Järve terviseradade parki.

Pesakastid toodeti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja Valgamaa käsitööliste poolt. Pesakastide soetamist rahastas Estateguru.

Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi kommenteerib nii: „Kliimamuutuste seisukohalt on oluline majade soojustamine, mis samas toob kaasa lindude populatsiooni vähenemise linnas. Räästaalused, seinapraod ja muud sellised kohad kaovad ning nendega koos ka näiteks õõnespesitsejate elupaigad. Teadlased väidavad, et populatsiooni arvukust on võimalik aidata taastada pesakastide paigaldamisega. Kuna Estateguru mõistab kinnisvara teemat, rajasime koos nendega lindudele uued kodud.“

„Estateguru visioon on muuta kinnisvara finantseerimine ja kinnisvarasse investeerimine kättesaadavaks kõigile üle kogu maailma. Meie põhiprotsessid on 90% ulatuses digitaliseeritud, aga investorite ja laenuvõtjate kokkuviimise abil panustame linnaruumi ja keskkondade arengusse kõigis kaheksas riigis, kus me tegutseme. Ehitussektor on üks suurimaid panustajaid kliima soojenemisse ning selliste heategevusprojektide kaudu soovime juhtida tähelepanu tegevustele, millega saame keskkonda säästa ja paremat tulevikku ehitada,“ kommenteeris Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm.

Kristiine linnaosa vanema Jaanus Riibe sõnul on linnaosas rohkesti rohelust ja piirkond on kujunenud paljudele linnalindudele sobivaks elupaigaks, mida ka linna planeerimisel silmas peetakse.

„Suuremate arenguprojektide kõrval on meile olulised ka väiksemad ettevõtmised, seetõttu on meie jaoks tähtis, et igas lasteaias ja koolis oleksid üleval linnumajad. Rõõm, et seda tehakse kooliperega üheskoos,“ rõhutas Riibe. „Oleme paigaldanud linnumaju ka eelmistel aastatel, seda nii haljasaladele kui ka parkmetsadesse. Kokkuvõttes toob selline tegevus elurikkust linna tagasi, kuid sel on oluline tähendus nii keskkonnahoiu kui ka kogukonnatunde seisukohast ning üldpildis mõjutab see meie kõigi elukvaliteeti.“

Pesakastide paigaldamise projekt on suurepärane näide eraettevõtte, sihtasutuse ja linna koostööst ning sellest, kuidas on võimalik üheskoos looduslikku keskkonda linnaruumis parandada. Ühtlasi andis projekt võimaluse pakkuda tööd erivajadustega inimestele Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja maapiirkonna käsitöölistele Valgas.

Estategurust

Estateguru on juhtiv üleeuroopaline platvorm, mis pakub kinnisvaratagatisega laene väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi rahvusvahelisele investorite kogukonnale. Arendame kinnisvara rahastamise ja investeeringute digitaalset piirideta keskkonda, mis toimiks kogu Euroopas ja kaugemalgi. Ühendades eri turgude teenusepakkujad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning investorid ühtseks toimivaks turuks, suudame pakkuda teiste finantsinstitutsioonidega võrreldes unikaalset lahendust – lihtsat piiriülest digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Meie tiimi kuulub 120 inimest 18 rahvusest. Nende töökohad asuvad Berliinis, Helsingis, Jerevanis, Manchesteris, Tallinnas (peakontor), Riias ja Vilniuses.

Loodushoiu Fondist

Loodushoiu Fond on tasakaalukas ja koostööle suunatud ühendus, mis soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiu tegevusi Eestis. Loodushoiu Fondi missiooniks on muuta passiivne looduskaitse aktiivseks loodushoiuks koostöös maaomanike ning keskkonnaeesmärkidega ettevõtetega. Lisainfo: www.loodushoiufond.ee

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Euroopa aasta puu konkursi võitis Poola ürgmetsa valvav tamm

Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Białowieża ürgmetsa valvav tamm Dunin. Poola kõrval mahtusid esikolmikusse ka Hispaania esindaja, Conxo Banketimetsa tamm, ja Portugali suur korgitamm. 

Võistluse korraldajad eemaldasid Ukraina sõja tõttu võistluselt Venemaa, keda esindas Turgenevi tamm. Võtmata arvesse Venemaale antud hääli, kujunes osavõtt tänavusest Euroopa aasta puu konkursist rekordiliseks – kokku anti 769 212 häält. Sellest peaaegu iga neljas hääl läks Poola puule, kes kogus 179 317 häält. Talle järgnes tasavägises võistluses Hispaania tamm (168 284 häält), kolmandaks tulnud Portugali puu sai toetushääli 70 563. 

Eestit esindas tähendusrikaste puude konkursil Järvseljal sirguv 380-aastane Kuningamänd, mis on oluline sümbolpuu Eesti metsandus- ja loodusharidusele. Meie Kuningamänd kogus 25 346 häält ja tuli võistlusel kolmeteistkümnendaks. Eesti puule antud toetushääled jäid samasse suurusjärku kümmekonna teise võistlusel osalenud puuga. 

Tänavune Euroopa aasta puu, 400-aastane harilik tamm nimega Dunin, sirgub Euroopa suurima ja vanima metsa, Białowieża ürgmetsa servas. Mets ise laiub Poola kirdeosast Valgeveneni. Puust on saanud poola inimeste vastupanu sümbol igasuguste agressioonide suhtes ning nagu võistluse korraldajad välja tõid, siis praegu Ukrainas toimuva valguses on sõnum puu kaitserollist veelgi aktuaalsem. 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Kuningamänd oli võistluse ainus mänd, kõige rohkem osales võistlusel väärikaid tammesid. Esindatud olid hiidsekvoiad, kastanid, pärnad, aga ka üks viirpuu, üks pöök ja üks jaapani akaatsiate paar. 

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud neljal korral. 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm. 

Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärsed pärand- ja põlispuid. 

Konkursi ajal koguti Järvselja Kuningamänni kohta ka Eesti inimeste meenutusi, nendega saab tutvuda siin.

Foto autor: Tomasz Kamiäski

 

 

 

KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Vabatahtlik põlispuude kaitse suutis kuuga hõlmata Hiiumaa suuruse maa-ala

Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua Metsanduskooli üleskutsega märgata ja hoida oma kinnistutel asuvaid põlispuid on kuu ajaga liitunud 139 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid enam kui 100 000 hektaril. See on peaaegu Hiiumaa suurune ala, kuhu mahuks rohkem kui viis Tallinna suurust linna.

“Eestis on riikliku looduskaitse all kokku ligi 600 000 hektarit metsamaad. Seda toredam, et vaid kuu aja jooksul liitus vabatahtlikult põlispuude algatusega eraomanikke, kelle maa-ala moodustab sellest kuuendiku,” ütles Loodushoiu Fondi kaasteeline Hendrik Relve. “Saime hoogsast kaasatulekust kinnituse, et omanikud tähtsustavad loodushoiuga kooskõlas tegutsemist.”

Algatusega “Põlispuude hoidja” saab liituda ka edaspidi. Selleks tuleb end veebilehel www.loodushoiufond.ee/polispuu kirja panna. Oodatud on nii era- kui ka juriidilised isikud ja seda hoolimata neile kuuluva maa suurusest. Algatusega liituja lubab, et jätab kasvama oma maal kasvavad puud, mis on rinna kõrguselt mõõdetuna ümbermõõduga 220 cm või enam. Samuti on oodatud liituma need, kes märkavad ja otsustavad juba täna, et tulevikus on nende maal hoitud sellised puud. Liitujad saavad märgise, mida nad võivad kasutada oma kodulehel või muudes materjalides ning soovi korral ka Hendrik Relve koostatava juhendmaterjali.

Lisaks alustas Loodushoiu Fond Põlispuude registri koostamisega ja kutsub maaomanikke üles sinna oma puid ja nende lugusid kirja panema. Registri eesmärk on koguda kokku info märkimisväärsete puude kohta, mis ei ole küll riikliku kaitse all, kuid millel on oluline roll loodus- või kultuuripärandis.

“Register aitab maaomanikul talletada looduse ja kultuurilooga seotud infot. Kogume andmeid põlispuude kohta üheskoos, sellest on kasu meile kõigile,” ütles Relve.

Loodusväärtusega on puud, mis on vanad, mõõtmetelt suured või ka huvitava välimusega. Kultuuriväärtus on sellistel põlispuudel, mille kohta on teada rahvajutte ehk pärimusi ja mis on olulised kogu- või perekonnale.

Register on leitav aadressil www.loodushoiufond.ee/register ja maaomanik saab sinna talletada puu kohta käivad pärimuslood, puule iseloomulikud tunnused, selle asukoha koordinaadid, pildid jm säilitamist väärt info. Hendrik Relve elutööks on olnud selliseid andmeid koguda ning uue andmebaasi abil saab põlispuude andmestikku täiendada ja süstematiseerida ning registriga saavad need andmed kõigile kättesaadavaks ja täiendatavaks.

Lisainfo
Pille Ligi
pille.ligi@loodushoiufond.ee
5180641

Foto: Tamme-Lauri tamm. Foto: (CC) Abrget47j / Wikipedia
 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Metsatöll avaldab oma uue videoga toetust Kuningamännile

Järvselja lumistes laantes üles võetud  video ansambli Metsatöll laulule „Toona“ on pühendatud Kuningamännile, kes võistleb praegu Euroopa aasta puu tiitli nimel. Videoga saab tutvuda SIIN.

Laul „Toona“ pärineb Metsatöllu viimaselt albumilt „Katk kutsariks“ ning räägib eestlase olemusest, meie ürgsetest juurtest. „Ka raskustest, millest maarahvas end läbi on surunud. Kõik see omandatud ellujäämisoskus koos keele ja kultuuriga on pärandatud meile, muistse rahva järeltulijatele, ja meie kohus on hoida seda pärandit, kuni elame,“ sõnas Metsatöllu liige Lauri Õunapuu. „Kuningamänniga klapib see laul väga kenasti. Kui nüüd mõelda, et see võimas puu idanes pea 400 aastat tagasi, siis on ta näinud kõike seda rassimist ja maarahva sehkendamisi päris pikalt. Tal on, mida võrrelda, ning kui me mõistaks Kuningmänni sõnu, oleks ehk tema loodud laul meie rahvast umbes sarnane? Kuningmänd on otsekui osa meie rahva ajaloost,“ lisas Õunapuu, kutsudes kõiki üles Kuningamändi europuu võistlusel toetama.

Seda saab teha veebilehel treeoftheyear.org, rahvahääletus kestab 28. veebruarini. Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, iga hääletaja saab välja valida kaks lemmikut. Tähele tasub panna, et peale oma valiku tegemist saadetakse meili peale link, millel klõpsates lähevad hääled lõplikult arvesse.

Metsatöllu värske videoga režii ja montaaži tegi Rauno Laikjõe, operaator oli Jan Henrik Pärnik.

Euroopa aasta puu võistlusega tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on kohaliku kogukonna südames täita tähtis roll. Kuningamänni kohta kogutud meenutustega saab tutvuda Loodushoiu Fondi lehel siin.

Kuningamänd hakkas kasvama umbes samal ajal, kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf pani aluse Tartu Ülikoolile ehk umbes 380 aastat tagasi. Kuningamändi tunnevad hästi sajad Eesti bioloogid, metsamehed ja teiste erialade üliõpilased, kelle akadeemilise hariduse osaks on olnud praktikumid Järvseljal.

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud kolmel korral ning ühel korral ka selle kinni pannud – nimelt viis arborist Heiki Hanso 2015. aastal võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku looduskaitset Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärsed pärand- ja põlispuid.

„Toona“ video: https://youtu.be/Y_6m4ssZ1wM
Foto Metsatöllust leiab siit (autor Jan Henrik Pärnik)
„Toona“ laulusõnad on toodud siin

Kuva rohkem

Kontaktid pressile

Allpool toodud kontaktid on mõeldud meediale. Kui Sa ei ole meediaesindaja, kuid Sul on küsimusi Loodushoiu Fondi kohta, palun leia meie inimeste lehelt sobivaim teemajuht.

Üldised küsimused

info@loodushoiufond.ee

Katre Ratassepp

Aasta puu kommunikatsioonijuht

katre@loodushoiufond.ee