PRESSIRUUM

Meil on teoksil nii mõndagi. Püsige kursis ja võimalusel lööge kaasa!

Pressiteated

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Tänasest saab valida Euroopa aasta puud, Eestit esindab loomevaimu soodustaja Hiiumaalt

Täna alanud Euroopa eriliste puude konkursi rahvahääletusel esindab Eestit Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök. Hääletada ja teisi huvitavaid puid saab vaadata veebruari jooksul lehel https://www.treeoftheyear.org/et/vote 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kohaliku rahva jaoks tähtsaid puid. Reigi pööki teavad Hiiumaa inimesed hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu.

 Kunagi oli Reigi pöögi läheduses kogukonnaelu keskus – seal asus nii kirik kui ka kõrts ning seal toimunu oli aluseks mitme loometeose sünnile. Näiteks kirjutas Soome kirjanik Aino Kallas oma romaani „Reigi õpetaja“ Reigi kiriku esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“. 

Hilisemast ajast saab välja tuua Reigi pastoraadihoone seni viimase elaniku – aastatel 1986-1987 elas juba tollal üsna mahajäetud barokses häärberis kirjanik Tõnu Õnnepalu. Nii puu kui ka Reigi pastoraadihoone praegust seisu näeb lühikeses videoklipis SIIN.


Praegu on elu Reigis vaikne, kuid pöök seisab ikka püsti – on heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis. 

Reigi pöögi istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku sakslasest pastor poja sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mis on Euroopas üsna tavaline puu, aga mida Eestis vähe kasvab. Praegu pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, kuid soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu ka meie metsades. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust. 

Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Maalehe veebis mullu novembris toimunud rahvahääletusel pakkusid Reigi pöögile tõsist konkurentsi Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi. 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd.

 Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.

 Lisatud foto Reigi pöögist ja pastoraadihoonest. Video saab alla laadida siit, video taustaks kõlab Mari Kalkuni pala „Loomine“.

 

Lisainfo:

www.treeoftheyear.org/et

aastapuu@loodushoiufond.ee

 Pille Ligi

Loodushoiu Fondi juhatuse liige

pille.ligi@loodushoiufond.ee

518 0641

 

Katre Ratassepp

Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

509 6650

KliimaKliima KogukonnadKogukonnad VesiVesi

Loodushoiu Fondi soovitus uueks aastaks: kodud jäälillevabaks!

Juhtimaks tähelepanu kodude energiatõhususe tõstmise võimalustele, lisandusid Loodushoiu Fondi digilillede valikusse jäälilled. 

 Jäälilled tekivad aknale siis, kui õues on miinuskraadid, aga toas on mure soojapidavuse ja õhuniiskusega. „Jäälilled on küll imekaunid, aga viitavad kahjuks sellele, et kütame õueõhku ja uuristame auku oma rahakotti,“ selgitas jäälillede seost energiakuludega Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi. „Seega mida paremini me oma majasid soojustame ja õhuniiskust vähendame, seda haruldasemaks jäälilled muutuvad. Eks nende õige koht olegi tänapäeval postkaardil.“

Loodushoiu Fond, kes müüb oma tegevuse toetamiseks näiteks digitaalseid varsakapju, kullerkuppe ja meelespäid, lisas aasta lõpus tootevalikusse ka jäälilled. Digitaalse jäälille ost võiks olla lubadus või meeldetuletus endale või sõbrale, et algaval 2023. aastal muudetakse kodu õhukindlamaks ja vähendatakse niiskust, hoidmaks nii kokku küttekuludelt. 

Häid praktilisi soovitusi selleks tutvustab Pille Ligi Loodushoiu Fondi blogis. „Lisaks traditsioonilistele akna toppimistele ning uute akende kasutamisele aitavad soojakadu vähendada näiteks isolatsioonikiled, argoongaas akende vahel ja õhksoojuspumba kuivatamisrežiim kütmisrežiimi asemel,“ tõi ta välja. Jäälillede olemuse kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit. 

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Muuhulgas ka jäälillede müügist saadud tulu eest viib Loodushoiu Fond ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige

tel 518 0641

pille.ligi@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

 

 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Euroopa aasta puu konkursil esindab Eestit Reigi pöök

Lõppenud rahvahääletus selgitas välja, et Euroopa aasta puu 2023 konkursil esindab Eestit punane pöök, mis kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias. 

Maalehe veebis läbi viidud hääletusel kogus Reigi pöök 38% häältest, talle järgnesid tasavägiselt Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi

„Aktiivne osavõtt hääletamisest ja tasavägine tulemus tõestab, et eriliste lugudega puud lähevad inimestele korda,“ kommenteeris Pille Ligi võistlust korraldanud Loodushoiu Fondist. „Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile puid, kel täita tähtis roll kultuuripärandi kandjana. Reigi pööki teavad Hiiumaal paljud ning seda nii tema erilise punase värvi kui ka kultuuriloolise pagasi tõttu,“ lisas Ligi. 

Reigi pöögi võidust anti teada eile õhtul Hiiumaa majandusfoorumil, kus tunnustuse koos sellega kaasnenud Anne Türni keraamilise taldrikuga võtsid vastu Merike Klein, Reigi Jeesuse kiriku koguduse juhatuse esimees ja koguduse õpetaja, ja hooldajaõpetaja Hüllo-Kristjan Simson.

 Reigi pöögi istutas 119 aastat tagasi Reigi kiriku pastor Richard Georg von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mida Eestis üldiselt vähe kasvab. Puu on väga heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis. 

Seoses oma asukohaga kirikla aias on puul rohkelt kultuuriloolisi kokkupuutepunkte. Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mis on kirjutatud Reigi esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film Elle Kulli, Mikk Mikiveri ja Tõnu Mikiveri osatäitmisel ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“. 

Hilisemast ajast on pastoraadi ülakorrusel kirjutanud oma menuraamatu „Piiririik“ Tõnu Õnnepalu (Emil Tode nime all).

Pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, ent soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu meie metsadeski. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust. 

Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on Euroopa aasta puu konkursi fookuses emotsionaalne side, mis inimesi konkreetse puuga seob. 

Kõik Euroopa aasta puu 2023 konkursil osalevad puud avalikustatakse ja üle-euroopaline hääletus algab veebruaris 2023, võitja kuulutatakse välja märtsis. 

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas laulu „Toona“. 

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks hääletuse läbiviimisel oli Maaleht. Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.

 Fotosid Reigi punasest pöögist leiab siit.

 

Lisainfo:

aastapuu@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

Reigi pastoraadist: https://reigipastoraat.wordpress.com/2014/06/19/reigi-pastoraadi-tutvustus/

 

Pille Ligi

Loodushoiu Fondi juhatuse liige

pille.ligi@loodushoiufond.ee

518 0641

 

Katre Ratassepp

Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis

tel 509 6650

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aita valida Eesti aasta puu 2023

Millise puu saadame Eestit esindama Euroopa aasta puu 2023 konkursile? Eelžürii ettepanekul võistlevad kolm väärikat kandidaati: Verhuulitsa lautsipettäi, Lippmaa pärn ja Reigi punane pöök. 

Anna oma hääl Maalehe veebis siin.

Eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik valisid konkursile välja: 

  • Verhuulitsa lautsipettäi ehk setode pühapuu, mis seotud vana matusekombestikuga
  • Lippmaa pärn ehk Abruka saare liigirikkuse tunnistaja, ausammas botaanik Teodor Lippmaale
  • Reigi punane pöök ehk suure kultuuriloolise pagasiga saadik tulevikust Hiiumaalt

Loe allpool iga puu kohta pikemalt. Oma lemmikpuu poolt saad hääletada Maalehe veebis 9. novembrini. 

Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega. 

Verhuulitsa lautsipettäi

Setode üks tähtsamaid pühapuid Verhuulitsa lautsipettäi asub Verhuulitsa külas Setomaal. 

Selle puu juures on sooritatud aastakümneid iidseid setode matuserituaale. Teel külast kirikusse peatus surnuvoor puu juures. Seal löödi vastu männi tüve puruks kauss, mille sees oli olnud surnu pesemise vesi. Samuti põletati seal õled, millele koolnu oli asetatud, kui teda puust lavatsil ehk lautsil oli pestud. Selliseid lautsipettäisid oli Setomaal varem paljude külade juures, praegu on neid järgi jäänud vaid  üksikuid. Verhuulitsa mänd on neist kõige suurem ja esinduslikum.

Umbes 350 aastane männivana haruneb võrdlemisi maapinna lähedalt neljaks, enne harunemist on tema ümbermõõt 3,85 meetrit. Puu on 21 meetri kõrgune ja hoolimata vanast east heas tervislikus seisukorras.

Kui rändur ja loodusemees Hendrik Relve 1997. aastal puu juures käis, kõneles kohalik elanik, 70-aastane Härma Jaan talle, et vanu matuserituaale harrastati puu juures viimati enne Teist maailmasõda, kui ta oli veel poisike. Ta kõneles ka, et neljaharuline mänd olevat pärimuse järgi istutatud kohalike setode poolt. Nimelt olevat nad Verhuulitsa külasse tee äärde pannud kõrvuti kasvama neli väikest männitaime. Suuremaks sirgudes kasvasid puud omavahel kokku ja moodustasid ühtse terviku.

Lippmaa pärn

Lippmaa pärn on Abruka saare botaanilise rikkuse vaatluspost, ausammas botaanik Teodor Lippmaale.

Omapärase võrakujuga sammaldunud pärnapuu kasvab umbes 120–130aastases riigimetsas. Puu tervislik seisund pole enam kiita, kuid silmailu pakub ta rohkesti.

Looduskaitset saab Abruka saarega seostada juba 1937. aastast. Laiemas teadusmaailmas tegi oma uurimistöödega Abruka liigirikka laialehelise salumetsa kuulsaks botaanik Teodor Lippmaa, kes viis seal läbi mitu taimeökoloogia eksperimenti ja aitas oma võõrkeelsete artiklitega Abruka salumetsa maailma teaduse väärikale kaardile. 

Kirjanik Jüri Tuulik on Lippmaa pärna kohta meenutanud seda, kuidas kaugetel 50-ndatel näitas Abruka kooliõpetaja Kaarel Tuulik, kaksikvendadest kirjanike Ülo ja Jüri isa, noorele teadlasele ja tulevasele Eesti loodushoidjale Jaan Eilartile Abruka metsas üht vana jändrikku harali okstega pärnapuud. Selle pärnapuu all oli asunud akadeemik Teodor Lippmaa põhiline vaatluspaik. Abruka talunaised, olles teel saare lõunatippu lehmi lüpsma, nägid aga, kuidas kuulsa loodusuurija väike poeg Endel, tulevane akadeemik, oli uuringute ajaks tõstetud pärnapuu haralisele oksale, et ta isa tööd ei häiriks. Niimoodi saame tänasel päeval öelda, et tegu on lausa kahekordse mälestusega – kahe Lippmaa, Teodori ja Endli pärnaga. 

Reigi punane pöök

Reigi pöök on hariliku pöögi punaselehine vorm, mis kasvab Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias. Puu istutas 1903. aastal Reigi kiriku pastor R.G. von Hirschhausen oma poja Theodori sünni puhul.

Vaatamata sellele, et puu asub suhteliselt kõrvalises paigas pastoraadihoone taga, teab Reigi pööki iga hiidlane. Puu teeb eriliseks tema lehtede punane värv, aga muidugi ka suur kultuurilooline pagas. 

Puul on palju kultuurilisi kokkupuutepunkte Reigi kirikuga. Kuulsam neist on ehk Soome kirjaniku Aino Kallase romaan „Reigi õpetaja“, mille põhjal on vändatud film, kus peaosa mängisid Mikk Mikiver, Tõnu Mikiver ja Elle Kull. Hiljem sündis teosest ka ooper. 

Tõnu Õnnepalu kirjutas oma menuraamatu „Piiririik“ (Emil Tode nime all) pastoraadi ülakorrusel. 

Teatavasti pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu. IXX sajandi lõpul ja XX sajandi alguses oli periood, kus mõisnikud ehitasid ja renoveerisid oma mõisaid ja mõisaparke. Seetõttu toodi parkidesse liigilise koosseisu rikastamiseks lõunapoolseid puuliike, mida Eestimaal looduslikult ei kasva. Paljud liigid hävisid külmade talvede tõttu. Ilmselt õnneliku juhuse tõttu sattusid Saaremaale ja Hiiumaale, mandri-Eestiga võrreldes suhteliselt pehme kliimaga kohta mõnest Euroopa piirkonnast pärit hariliku pöögi punaselehise vormi külmakindlad istikud. Üks nendest on Reigi punane pöök. 

Reigi pöögi alt leiab mõnel aastal ka väikseid pöögipoegi. Kui Reigi pöök poetab puu alla oma viljad, siis kubiseb öösiti pastoraadi aed metssigadest, kes pähklid nahka panevad ja puu aluse ümber künnavad. Siiski kasvab Kärdla linna paljudes aedades punane pöök ja arvata võib, et neist enamiku ema elab Reigis.
Viimase aastakümne peaaegu olematute talvede tõttu võib ennustada, et pöök võib veel sellel sajandil olla meie harilik liik juba metsaski. 

Niisiis Reigi pöök on kui saadik tulevikust!

119-aastaseks hinnatud puu kõrgus on 20,1 meetrit ja tema juurekaela ümbermõõt on 3,61 meetrit. Puu on väga heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja.

Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestis võistlusel Järvselja Kuningamänd, kellele ansambel Metsatöll pühendas ka laulu „Toona“.

Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. 

 

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Loodushoiu Fond hakkab müüma digililli

 Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, hakkab Loodushoiu Fond müüma digitaalseid meelespäid, varsakapju, nurmenukke, kullerkuppe ja karikakraid. 

Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb. 

Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu. 

Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Näiteks on käivitamisel koostööprojekt maaomanikega, toomaks rohkem elu meid kõiki teenindavate taristute juurde (nt elektriliinide alused, teeääred). 

Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit

2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 

Lisainfo:

Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige

tel 518 0641

pille.ligi@loodushoiufond.ee

www.loodushoiufond.ee

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Hendrik Relve koostas juhendi põlispuu hoidjatele

Hendrik Relve koostatud praktiline juhend aitab maaomanikel märgata ja hoida oma põlispuid ning võrrelda nende jämedust Eesti keskmiste näitajatega. Uhkeid ja eriliste lugudega puid julgustab Loodushoiu Fond kandma vabatahtlikku põlispuude registrisse. 

Hendrik Relve koostatud juhend annab põlispuu hoidjatele täpsema ülevaate, millist puud võib lugeda põlispuuks ning kuidas oma põlispuud mõõta ja kirjeldada. Juhendis toodud näidistabel võimaldab võrrelda oma põlispuu jämedust Eesti keskmiste näitajatega – nii saab teada, millisel juhul vääriks puu juba üle-eestilist tähelepanu ning maaomanikul tasuks see registreerida põlispuude registris.

„Põlispuud on suured ja tähelepanuväärsed puud, kelle vanus ulatub märgatavalt üle inimese eluea,“ selgitab Hendrik Relve, põlispuude uurija, rändaja ja Loodushoiu Fondi kaasteeline. „Põlispuul on kahte tüüpi väärtusi: looduslikud ja kultuurilised. Maaomanikul tasub põlispuid kaitsta ja hoida, sest need on ta kodulooduse rikastajad.“

Algatuse „Põlispuu hoidja“ kutsusid selle aasta alguses ellu Loodushoiu Fond, Eesti Erametsaliit ja Luua Metsanduskool. Kolme kuuga on vabatahtliku üleskutsega liitunud 147 maaomanikku, kes lubavad hoida põlispuid oma kinnistuil enam kui 110 000 hektaril. 

Loodushoiu Fondi veebilehel algatusega liituda saavad maaomanikud lubavad, et nad jätavad kasvama põlispuud ehk nende maal kasvavad puud, mille ümbermõõt on rinna kõrguselt (130 cm) mõõdetuna 220 cm või enam.
Lisainfo maaomanikule põlispuu hoidjaks registreerumise kohta leiab Loodushoiu Fondi lehelt siit. Hendrik Relve koostatud juhendi põlispuu hoidjale saab alla laadida siit ja juhendi järgi saab sisestada oma puu näitajad, loo ja pildi siit.

 

Foto: David Pacheco

Kuva rohkem

Kontaktid pressile

Allpool toodud kontaktid on mõeldud meediale. Kui Sa ei ole meediaesindaja, kuid Sul on küsimusi Loodushoiu Fondi kohta, palun leia meie inimeste lehelt sobivaim teemajuht.

Üldised küsimused

info@loodushoiufond.ee

Katre Ratassepp

Aasta puu kommunikatsioonijuht

katre@loodushoiufond.ee