MISSIOON
Loodushoiu Fond muudab passiivse looduskaitse aktiivseks loodushoiuks.
MISSIOON
KUIDAS TÖÖTAME
AJALUGU
Meie missioon
Toetame inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel nende igapäevaelus.
Kuidas me töötame
Eesti maa ja looduse väärtuste hoidjatena tegutseme tuleviku nimel, kus inimene, olles osa loodusest, leiab erinevate huvide vahel tasakaalu ja aitab kaasa tegevustele, mis suurendavad liigirohkust.
Me mõistame elurikkuse tähtsust ja vajadust leevendada inimmõju loodusele. Samas mõistame me ka inimkonna vajadust looduse pakutavate hüvede järele. Võttes arvesse ühiskonnas ja looduses toimuvaid protsesse, tuleb leida lahendus, mis sobib kõigile. Toetume oma tegevuses kõige uuematele teadusandmetele, aga ka põlvest põlve edasi antud talupojatarkusele. Me ei soovi jääda kinni looduskaitset puudutavatesse dogmadesse. Tutvustame Eestis uuendava, taastava ja lepitusökoloogia põhimõtteid. Töötame selle nimel, et leida toimivad lahendused mitmekesisema ja liigirikkama Eesti jaoks.
Eetiline käitumine on teha õiget asja ka siis kui keegi teine ei vaata - isegi kui vale asja tegemine on seaduslik.
Aldo Leopold - Ameerika ökoloog, metsamees, keskkonnategelane ja eetik.
Hetkeseis
Praegu on Eesti maismaast ühel või teisel viisil kaitstud peaaegu 30%. Olulisem, kui hektarites seatud kaitse-eesmärk, on meie meelest see, et meri ja maa oleksid mitmekesised ja liigirikkad. Näeme suurt potentsiaali vabatahtlikus eraalgatuslikus loodushoius. Tahame eraisikutele, ettevõtetele ja maaomanikele pakkuda reaalseid tegevusi, selgeid juhtnööre ja värskeid algatusi, kus kaasa lüüa. Iga keskkonnale kasulik tegevus on vajalik.
Meie inimesed
Meie kaasteelised on ärksad ja tegusad inimesed, kes hoolivad meid ümbritsevast keskkonnast ja kogukonnast. Teeme koostööd organisatsioonidega, kes tegutsevad vastutustundlikult ja soovivad pärandada elurikka maa ka meie järeltulijatele. Me ei taotle sekkumist sekkumise pärast ega kaitsealuseid hektareid hektarite pärast. Keskendume teadmuspõhisusele ja tulemusjuhtimisele.
Asutaja
Olles maaomanike initsiatiiv, mille põhimõte on tegeleda eramaa loodushoiu teemadega, on Sihtasutus Loodushoiu Fondi asutaja MTÜ Eesti Erametsaliit. Seeläbi on kaasatud Metsaühistud koos oma eraisikutest väikemaa omanikega kui ka suured juriidilised ettevõtted.
Ajalugu
Looduskaitse ajalugu Eestis ulatub aastasse 1297, mil Taani kuningas Erik VI Menved andis välja dekreedi, mis ei lubanud raiuda Naissaarel, Aegnal ja Paljassaarel. Eesti Vabariigi ajal ja enne 1935. aastat oli meil 50 looduskaitseala. Eesti praegune süsteem baseerub 1957. aastast kaitstud aladel. Taasiseseisvumine lõi pinnase selleks, et maa ja vee saastamine lõppeks – nõukogude okupatsiooni kokkuvarisemise tulemusel lõppes ületootmine põllumajanduses, vähenes oluliselt tööstuslik tootmine ja veereostus. Eraomand taastati ja metsanduse osakaal hakkas põllumajandustegevuse arvelt tõusma.
Lisaks tavapärasele looduskaitsele riiklikel aladel, on maaomanikud ise hoidnud loodusväärtuslikke alasid ja kaitsealuseid liike, mille kohta riigil endal hetkel andmed puuduvad. Looduskaitselise vastandumise asendamine tulemustele orienteeritud loodushoiuga, mis põhineb maaomanike initsiatiivil, tagab mitmekesisema ja liigirikkama looduse. Selleks on võtmetähtsusega süsteemi vabatahtlikkus ja seda nii maaomaniku kui ka riigi jaoks.
Meie loodus on olnud Eesti jaoks juba sajandeid kõige tähtsam liitlane.
Tarmo Soomere - Matemaatik ja mereteadlane, Eesti teaduste akadeemia president
