UUDISED
Maailmas juhtub nii mõndagi. Me tahame seda teada ja usume, et ka teie olete sellest huvitatud.
Loodushoiu Fond innovaatilises partnerluses Euroopa Liidu Green Assist programmis koos ForestryFrance-iga.
EL teatas mitmetest ümberkujundavatest meetmetest ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil (CBD COP16) Colombias Calis, et kinnitada oma pühendumust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele kogu maailmas aastaks 2030.
Euroopa Liit esitas oma uuringute tulemusi elurikkuse sertifitseerimise ja looduskrediitide suunas 16. COP-l. bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediidi võimaluste ja väljakutsete kohta, mis on osa uuenduslikest rahastamisvahenditest ressursside kasutuselevõtmiseks, aitab ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerib neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumajandustootjaid, metsamehi, kalureid ja teisi mere- ja maakorraldajaid ning IPLC-sid.
ELi uurimustööde hulka kuuluvad kaks pilootprojekti, üks märgaladel koostöös Prantsusmaaga ja üks erametsades koostöös Eestiga, samuti projekt Peruu Amazonases, teatas Euroopa Liit.
COP16: EU delivers on global financing commitments to protect nature - European Commission
Loodushoiu Fondil on au töötada töötada Euroopa innovaatiliste partnerluses ühistee hüvede nimel. Aitäh Forestry France kogu senise raske töö eest.
© Getty Images, Nelson Hernandez Chitiva
Eesti maaomanikud arutasid Eurosite’i üritusel uusi looduskaitse koostöövorme
Eesti maaomanike looudskaitse koostöö organisatsioon Loodushoiu Fond kutsuti Eurosite'i arutama uusi koostöö- ja partnerlusvorme, mis on looduse ja kliima kaitseks hädavajalikud. Arutelud keskendusid sellele, kuidas maaomanikud saavad üksteiselt õppida, millised mentorlussüsteemid leiavad õige keele ja millised tööriistad toimivad stiimulitena põllumeestele, eraomanikele ja kogukondadele.
Eurosite on maaomanike ja looduskaitsjate võrgustik, mis töötab Euroopa eraomandis oleva maa kaitsmise ja taastamise nimel looduse ja kliima hüvanguks.
Peamised õppetunnid maaomanike vaatenurgast:
⚖️ Kõike head ei saa korraga:
- Näiteks kõrge tedrepopulatsiooni säilitamiseks Ühendkuningriigis tuleb vähendada metsaga kaetud hektarite arvu ja püüda väikekiskjaid.
- Vanade plii kaevanduste vee saasteprobleemi lahendamiseks tuleb muld siduda, maa taasroheliseks muuta, kuid pole võimalik kontrollida linde, kes söövad taastatud aladel elavaid putukaid.
- Pikemaajalise haldamise võimaluste säilitamiseks tuleb teha kompromisse lühiajalise kasu osas.
🌄 Maaomanike ettekannetes kõlas sarnane sõnum:
- Eriliste liikide olemasolu teatamise soov puudub, kuna selle tulemusena võin oma õigused maale kaotada.
- Maaomanike organisatsioonide juhitud õppeprotsessid omavahel on võtmetähtsusega. Teisel juhul on usaldamatus liiga suur.
- Maaomanikud on osa lahendusest, mitte looduse vastased.
🍁 SERi esitlus kinnitas meie arusaama EL-i poliitikanõuetest:
- Kohustus hõlmab 20% elurikkuse kaitsealasid, mitte 30%, ning sellest 20%-st kolmandik peab olema rangelt kaitstud.
- Soodne kaitse seisund (elupaikade direktiiv) tähendab kaitse-eesmärke riiklikul tasandil, mitte kohaliku ala tasandil.
- "Heas seisukorras elupaigatüüp" ei ole sama, mida hinnatakse kohalikul tasandil.
- Heas seisukorras või taastamismeetmete alla kuuluvate alade oluline halvenemine on määratud kohalikul tasandil ning viitab elupaiga struktuuri, funktsioonide ja tüüpiliste liikide stabiilsusele või pidevale paranemisele. See tähendab, et pühendumine on põhinev pingutusel, mitte tulemusel.
Loodushoiu Fond aitab kaasa elurikastele päikeseparkidele
Päikeseparke seostatakse peamiselt energiatootmisega, kuid harvemini mõeldakse sellele, et looduslikus keskkonnas asuvates parkides võiks toetada ka elurikkust. Kuidas seda saavutada ja kuidas saaks paremini ära kasutada paneelidevahelist maad?
Nendele küsimustele saab vastuse värsket Osooni lugu vaadates.
Loodushoiu Fond teeb koostööd Kaamos Grupi ettevõtetega ning on selle raames kaardistanud ära kümme päikeseparki ja pakkunud välja erinevad elurikkust edendavad tegevused.
Näiteks võiks päikeseparkide paneelide vahelist ala kasutada taimkatte taastamiseks, sealhulgas külvata kohalikke taimi, mis pakuvad varjupaika ja toiduallikat tolmeldajatele ning teistele putukatele. Selline lahendus ei suurenda üksnes pargi ökosüsteemiväärtust, vaid vähendab ka vajadust sagedase niitmise järele, mis omakorda vähendab hoolduskulusid ja süsinikujalajälge.
Mitmed teadusuuringud on tõestanud, et elurikkuse toetamist saab soodustada mitmel viisil. Näiteks võiks mõelda väikeste veekogude loomisele või pesitsuskohtade rajamisele lindudele ja väikeloomadele. Samuti saab luua mesilasala, mis mitte ainult ei toeta mesilasi ja teisi tolmeldajaid, vaid aitab ka põllumajanduse tolmeldamise kaudu suurendada saagikust.
Samal ajal tagavad päikesepargid täiendava energiaallika, aidates kaasa rohepöörde eesmärkidele. Päikeseparkides rakendatavad loodussõbralikud lahendused võivad pakkuda eeskuju ka teistele taastuvenergia tootjatele.
Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse
Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.
Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
tel 518 0641
Uued uuringud: süsiniku krediit on seotud ettevõtete CO2-heite kiirema vähendamisega
Vabatahtlikult süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted teatavad suurema tõenäosusega aastatagusest väiksemast koguheitest ja investeerivad rohkem heitkoguste vähendamisse kui ettevõtted, kes ei tegele süsinikuturgudega
10. oktoobril avaldatud uued uuringud näitavad, et vabatahtlikel süsinikuturgudel (VCM) osalevad ettevõtted on juhtival kohal mitmesuguste jõuliste kliimameetmete, vastutuse ja ambitsioonidega - edestades üldiselt ettevõtteid, kes ei osta süsinikdioksiidi krediiti.
Forest Trends'i ökosüsteemi turuplatsi uus uuring näitab, et mitte ainult süsinikdioksiidi ostudega ei rahastata kiireid kliimameetmeid, vaid need on seotud ka ettevõtetega, kes juba tegelevad kliimamuutustega oma otsetoimingutes ja kogu väärtusahelas.
Leiud on järgmised:
- Vabatahtliku süsinikuturuga tegelevad ettevõtted vähendavad oma heitkoguseid rohkem kiiresti kui teised valdkonnas tegutsevad etevõtted..
- Vabatahtliku süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted vähendavad oma süsinikuheitmeid iga-aastaselt1,8x tõenäolisemalt;
- 1.3x tõenäolisemalt kaasavad sellised ettevõtted ka oma tarneahelat vähendama kliimamõjusid;
- Vabatahtlik krediidiostja investeerib 3x rohkem heitkoguste vähendamise jõupingutustesse oma väärtusahelas. Nad investeerivad oma äritegevuse (insetting) heitkoguste vähendamisse, sealhulgas taastuvenergia tarbimisse ja taastuvenergia sertifikaatide (REC) ostmisse (offsetting).
- Vabatahtlikel süsinikukrediidi ostjatel on rohkem panustamas kliimamuutustega tegelemisesse ja nende eesmärgid on ambitsioonikamad, kui mitteostjatel.
- Vabatahtlikul krediiditurul ostjatena osalevad ettevõtted on 3.4x suurema tõenäosusega lähtumas heakskiidetud teaduspõhisest kliimaeesmärkidest;
- 1.2x on tõenäolisem, et juhatus teostab järelevalvet ettevõtte kliimaüleminekukavade üle, ja
- 3x suurema tõenäosusega lisavad Skoop 3 heitkogused oma kliimaeesmärki - märkimisväärne, arvestades, et Skoop 3 heitkogused moodustavad suurema osa (91%) süsinikdioksiidi ostjate heitkogustest, ning samuti on ettevõtetel kõige raskem kontrollida. Skoop 3-e heitkogused tekivad teatavasti ettevõtte tarnijate poolt tootmisahela alguses, klientide poolt tootmisahela lõpus ning teiste väärtusahela ettevõtete ja organisatsioonide poolt.
- Turul on suurenenud nõudlus kiiremate ja kvaliteetsemate süsinikdioksiidi krediitide järele. See näitab, et ettevõtted on valmis maksma rohkem, et tagada pakkumise kvaliteet. Vabatahtliku süsinikuturu väärtuseks hinnati 2021. aastal 2 miljardit USA dollarit ja tööstuseksperdid eeldavad, et see kasvab 2030. aastaks vähemalt viiekordseks 10-60 miljardi USA dollarini.
Aruandes analüüsitakse vabatahtlikke süsinikuturgude tehinguid ja ettevõtete kliimaga seotud avalikustamist CDP-le (endine Carbon Disclosure Project) 7415 organisatsiooni poolt 590 institutsionaalsele investorile allakirjutanu nimel, kellel on kokku 110 triljonit USA dollarit varade kohta, ja 200+ suuremat ostjat, kellel on üle 5,5 triljoni USA dollari hankekulude kohta.
Süsinikuga seotud ühikud moodustavad väga väikese osa üldisest tegevusest: analüüs näitab, et äriühingute ostetavad ühikud moodustavad keskmiselt veidi üle 2% nende koguheitest.
Loodushoiu Fond toob kogukonnani uudiseid ja teiste teemade seas ka süsinikuvaldkonnast. Me ei anna hinnanguid ja lähtume sellest, et kõik erinevad maailmavaated ja tegevusvaldkonnad, mis toovad kasu kliimamuutuste leevendamisele, on positiivsed. Eva Truuverki (Rohetiiger) parafraseerides ei kritiseeri me lapsi lugemise õppimisel nende komistamistel ja eksimustel. Sama põhimõte kehtib Loodushoiu Fondil organisatsioonide ja inimeste suhtes, kes teevad esimesi samme jätkusuutlikkuse teekonnal. Tervitame kõiki ettevõtteid, kes aitavad rahastada loodusväärtuste hoidmist.
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Loodushoiu Fondi uueks nõukogu liikmeks valiti Olav Kreen
Loodushoiu Fondi asutaja Eesti Erametsaliit valis uueks fondi nõukogu liikmeks Olav Kreeni.
Olav Kreen on 7. põlvkonda maaomanik Viru-Nigula Vallast. Oma tegevustes soovib leida tasakaalu põllumajanduse ja loodushoiu vahel. Kogemusi on ammutanud nii Rootsist kui Ameerikast ning tema hallata on 600 ha põllu ning 100 ha metsamaad.
Uue nõukogu liikme kaudu on ka põllumajanduse valdkonna maaomanikud kaasatud loodushoiu teemadesse. Täna tegutseb Olav Kreen Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmena ja on Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige.
Olav rõhutab, et kõigest 10% Eestimaast on intensiivses kasutuses põllukultuuride all ja põllumajanduse all olevast alast on umbes 23% mahemaa. Enamust põllumajandusmaast majandatakse keskkonnasõbralikult, kus panustatakse mulla tervise ja elurikkuse suurendamisse.
Oma rollina näeb Olav looduskaitselise vastandumise asendamist tulemustele orienteeritud loodushoiuga põllumajandusvaldkonnas. Võtmetähtsusega on süsteemi vabatahtlikkus mida saavutada osaliste teadlikkuse tõusu abil. Kõige aluseks peab ta koostöö ja üksteisemõistmise arendamist.
Foto: Scanpix
Tasuta asju ei ole olemas
Loodushoiu Fondini on jõudnud info, et metsaomanikele võidakse jagada istutamiseks tasuta taimi. Palun jälgige, et istutamiseks vajalike taimedega ei tuleks kaasa lisakohustusi – näiteks süsinikukrediidi vaikimisi üleandmine, tasuta taime eest.
Skeemi taga on soov saada enda valdusesse õigus uue varaklassi - süsinikukrediidi - üle. Süsinikukrediitide rahalist väärtust hinnatakse täna 17 – 35 € tCO2eq kohta sertifitseeritud uusmetsastamise projektides, mõned hindavad tuleviku väärtuseks 100€ tCO2eq.
Kui keegi teine maksab kinni maaomaniku kulud ja suudab tõestada, et just kingitud tasuta taimed olid need, mis kinnistul süsinikku seovad, ei pruugi maaomanikul olla võimalik hiljem raha süsinikukrediitide müügist saada. Krediidid võivad kuuluda sel juhul vahendajale.
Soovitame täpsustada konkreetseid tingimusi, mille alusel need tasuta/väga soodsad taimed omanikku vahetavad ja vajadusel lisada juurde nt üleandmise vastuvõtuaktile, et taimede soodushind ega tasuta iseloom ei anna tarnijale mingeid õigusi maaomaniku süsinikukrediitidele.
Lisainfo süsinikukrediitide kohta:
https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid
https://www.loodushoiufond.ee/projektid/looduspohised-susinikukrediidid-eestis
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
Päris või plastikust jõulupuu - kumb on keskkonnasõbralikum?
Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal tõstatub küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas pärispuu või tehismaterjalist kunstpuu? Koondasime siia info, mille paikapidavust kontrollisime Eesti oludes, ja jagame seda nüüd ka Sinuga.
Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?
Lühike vastus – päris! Puude kasvamine aitab leevendada kliimamuutusi ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate te tegelikult ikkagi metsi (allpool sellest täpsemalt).
Kas tehispuud on keskkonnale halvad?
Alustame sellest, et uue plasti lõhn ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu. Kuid materjali tõttu, millest puu on valmistatud, ei ole enamik kunstlikke puid ka ringlusse võetavad, jõudes nii kohalikesse prügilatesse.
Tehispuu valmistatakse tööstuslikult ning plastmaterjalidest (PVC, PE, PP), kusjuures 99% plastist pärineb taastumatust fossiilkütusest, st naftast või gaasist. Seda süsinikku tagasi maa alla ei topi.
Ligi 90% puudest tuuakse omakorda Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu.
Aga minu tervisele?
Mis puutub plastidesse, siis PVC on täis kantserogeene. Eriti reguleerimata on materjal, mida kasutatakse jõulupuude valmistamiseks.
Veelgi halvemaks teeb selle asjaolu, et PVC valmistamisel kasutatakse stabilisaatorina pliid, mis korduval kasutamisel laguneb pliitolmuks.
Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?
Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks. Eriti kodumaiste jõulupuude puhul.
Järgmisena - toetate metsi! Isegi kui looduses kasvavaid puid võetakse maha kuusemüügiks, jääb neid alles palju-palju rohkem! Riigimetsast toodi 2021. aastal 9000 puud, mis teeks ca 4 hektarit kuusemetsa. Kuid need puud võetakse vaid kohtadest, kus puu ei saa suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Erasektor müüb erinevatel hinnangutel vähemalt 30 000 puud veel juurde, selles koguses on nii istanduse puud kui alusmetsast pärit puud.
Rääkides aga näiteks USA istandustes kasvavatest 350-500 miljonist kuusekesest, siis sealt lõigatakse igal aastal jõuludeks 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, koduna paljude loomade, lindude ja taimede jaoks.
Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda neile teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks. Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlusse võetavad ja lõpetavad prügimäel.
Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?
Kasvav puu seob süsinikku. Looduspõhised süsinikusidumise lahendused, nagu metsakasvatus, aitavad siduda kuni 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust CO2 heitkogustest. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab ka, et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.
Majandatavas metsas tehakse hooldusraie käigus ruumi tulevikupuudele. Istutades 2000 puud hektarile, on neid 60 aasta pärast 300-600 puud hektaril. Need allajäänud või allajäävad puud võibki koju tuua. Erinevate andmete järgi istutavad põllumajandustootjad eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, liikidele elupaiku ja head mulda.
Jõulupuud Eestis
Kui ostad jõulupuu:
- osta lähedal kasvanud, nii ei ole transpordiga seonduvat heidet.
- Eelista looduslikku istanduse kuusele.
Aga mida teha Eestis päriskuuskedega, mille tõid jõuluks tuppa?
- Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik maha tagasi istutada. Võta ühendust kohaliku metsaühistuga, tal on võimalik öelda, kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna. Vaata, et puu ei oleks väga kuumas toas viibinud.
- Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
- Söödav kraam: Elistvere Loomapark, mittesöödav kraam: Elistvere Loomapark. Võta palun enne ühendust.
- Sul on oma aed? Leia aias koht, kus puu pakub varjumiseks paika putukatele või taimedele. Talvel pakuvad igihaljad puud lindudele turvalist istumise kohta. Kevade saabudes, arvesta, et mida rohkem on lõigatud okstel ja tüvel maapinnaga kontakti, seda kiiremini puit laguneb. Aukude puurimine puutüvesse kiirendab protsessi, maas lamav puit pakub omakorda sobivat elupaika erinevatele putukatele. Üldjuhul Eesti aias just liiga palju lagupuitu ei leidu - innukas aiapidaja koristab oksaraod ära. Ole positiivselt laisk!
- Tee kuuseke multšiks peenardele ja aiateedele.
- Lasteaiad ja koolid - saate puurida jõulupuu tüvesse augud ning nii on olemas putukahotell.
- Kohalikud omavalitsused - kuivanud esinduspuu tüvest saab teha riiulid, nagu Tšehhis Praha esinduspuuga tehti. Kui sisukas firmakingitus järgmiseks aastaks!
- Koduseid võimalusi leiab veel: sae puutüvi ketasteks (või lase kohalikul ehituspoel seda teenusena teha) ning kasuta erinevateks projektideks: soojaalus, tassialus, peenra ääristus, puidust medaljonid, hoovi lillepostamentide alused, mudaköögi tarvilikud objektid, toesta kuivanud oksaga orhideed jms.
- Kuuse saab annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).
Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua, on veel võimalusi:
- Mine metsa ja tee seal pilt sulle meeldivast kuusest. Salvesta oma puu GPS koordinaadid ning kui Su sõber sinult uurib, milline on Sinu tänavune kuusk, saada talle see pilt ja koordinaadid.
- Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas).
- Kaunista akna taga olev puu marjadega – pidulauaks lindudele.
- Loo oma kuuseke, taaskasutades vanu materjale. Ideid leiad siit.
Sihtasutus Loodushoiu Fond algatas 2022. aastal projekti Istutades tulevikku. Sellega pakume kõigile soovijaile võimalust metsa istutada, samuti nõustame erinevaid osapooli looduspõhiste süsinikusidumise võimaluste osas.
Soovituslik kirjandus: süsinikukrediidi pakkujate võrdlus turul
Kolm neist kauplevad süsinikukrediitidega. Kaks (Ecobase ja Arbonics) pakuvad tulu tavametsanduse, eAgronom põllumajanduse kõrvale. SingleEarth annab väärtuse metsa raiumata jätmisele. Firmad on küll rahvusvahelised, kuid asju saab neis ajada eesti keeles. Lepingud on inglise keeles, kuid Ecobase, Arbonics ja eAgronom pakuvad neile ka tõlget. Minimaalne maa hulk 3 ha on paika pandud vaid SingleEarthil, kuid ka teiste puhul ei ole sellest väiksema pindalaga majanduslikku mõtet tegelema hakata.
Tabelist leiate pakkujate tingimused ja ka oodatava tulu, mis aitavad maaomanikul otsustada, kas hakata sellega tegelema ja milline ettevõte vahendajaks valida.
Pille Ligi kommentaar: "Maaomanikele ei ole vahet, kas tegu on krediidimüügi või mingis muus vormis keskkonnajälje korvamisega, nende jaoks tekib ikka süsiniku sidumise kohustus.
Enne süsinikukrediidi müügi plaanimist tasub kindlasti lugeda läbi lepingute sisu ning mitte müüa krediite odavalt. Mida odavamalt müüb maaomanik, seda suurem on rohepesu oht. See tähendab, et ostja ei ole tegelikult vähendanud oma CO2 jalajälge."
Euroopa Komisjon võttis vastu vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku
Euroopa Komisjon võttis täna vastu kogu ELi hõlmava vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku, et tagada süsiniku eemaldamine ja usaldusväärne sertifitseerimine. Ettepanek edendab:
- uuenduslikke süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiaid ja
- säästvaid süsinikdioksiidi tootmise lahendusi ning
- aitab kaasa ELi kliima-, keskkonna- ja saastamist vähendavate eesmärkide saavutamisele.
Kavandatav määrus peaks Euroopa Komisjoni sõnul parandama oluliselt ELi suutlikkust süsiniku sidumise arvutamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks.
Süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on ettepanekus sätestatud süsiniku eemaldamise sõltumatu kontroll ning reeglid olemasolevate sertifitseerimisskeemide tunnustamiseks. Süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse kavandatava määrusega neli kriteeriumit:
- Ennetamine: süsiniku eemaldamise tegevust tuleb täpselt mõõta ja see toob kliimale ühemõttelist kasu;
- Täiendavus: süsiniku eemaldamise tegevused peavad minema kaugemale olemasolevatest tavadest ja seadusega nõutust;
- Pikaajaline talletamine: sertifikaadid on seotud süsiniku säilitamise kestusega, et tagada püsiv talletamine;
- Jätkusuutlikkus: süsiniku eemaldamisega seotud tegevused peavad säilitama või kaasa aitama säästva arengu eesmärkidele, nagu kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, vee- ja mereressursid ning elurikkus.
Euroopa Komisjon soovib saada 2050. aastaks selle süsteemi kaasabil maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks. Eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid miinimumini. Samal ajal peab Euroopa Liit suurendama süsiniku eemaldamist atmosfäärist, et tasakaalustada heitkoguseid, mida ei saa kõrvaldada.
- Tööstuslikud tehnoloogiad, nagu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega bioenergia (BECCS) või süsiniku otsene kogumine ja säilitamine õhus (DACCS), võivad koguda süsinikku ja säilitada seda püsivalt.
- Põllumajanduses ja metsanduses võivad süsiniku tootmise tavad jätkusuutlikult suurendada süsiniku talletamist muldades ja metsades või vähendada süsiniku eraldumist pinnasest, et luua uus ärimudel põllumeestele ja metsameestele.
- Pikaealised tooted ja materjalid, näiteks puidupõhised ehitustooted, võivad hoida süsinikku seotuna mitmeid aastakümneid või kauemgi.
Tänase ettepanekuga edendatakse tipptasemel puhtaid tehnoloogiaid ja toetatakse Uut Euroopa Bauhausi, tunnustades puidupõhiste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide süsiniku salvestamise võimet. Ettepanek võimaldab kasutada uuenduslikke era- ja avaliku rahastamise vorme, sealhulgas mõju loovat ja toovat rahastamist või riigiabi või riigiabi raames antavat tulemuspõhist riiklikku toetust
Järgmised sammud
Komisjoni ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele. Nelja kriteeriumi alusel töötab komisjon välja kohandatud sertifitseerimismeetodid eri tüüpi süsiniku eemaldamise tegevuste jaoks, mida toetab ekspertrühm. Ekspertgrupi esimene kohtumine on planeeritud 2023. aasta I kvartalisse.
Komisjoni ettepanek põhineb Teatis säästvate süsinikutsüklite kohta. See aitab saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki, milleks on 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi sidumine Euroopas. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor aastaks 2030 ja edendada looduse taastamise tegevusi kooskõlas Looduse taastamise seadusega ja Ringmajanduse tegevuskavaga. Ettepanek aitab ettevõtetel oma kliimajalajälje kohta aru anda vastavalt Ettevõtte sotsiaalse vastutuse direktiiv ja sellega seotud jätkusuutlikkuse aruandlusstandarditega, tagades avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide kliimaneutraalsuse väidete osas suurema läbipaistvuse.
Väljavõte ettepanekust maaomanikele
- Süsinikku siduva põllumajanduse puhul peaks metsastamisega kogutud süsinik või turbaalade maapinnas hoitav süsinik kaaluma üles CO2 eemaldamiseks kasutatavatest masinatest tulenevad heitkogused või maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused, mis võivad olla põhjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest.
- Säästlikkuse nõuded peaksid vajaduse korral ja kohalikke tingimusi arvesse võttes tuginema metsandustegevuse ja CO2 maa-aluse alalise geoloogilise säilitamise kriteeriumidele, mis sätestati komisjoni määruses (EL) 2021/213928 ja mis käsitleb metsa ja põllumajanduse biomassi tooraine säästlikkuse kriteeriume.
- Mõõtmise metoodika peaks tagama süsiniku läbipaistva sertifitseerimise, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele või ettevõtjate rühmale, eelkõige väikepõllumajandustootjatele ja metsahaldajatele.
- Soodustatakse erialaorganisatsioonide poolt nõustamisteenuste osutamist. Ühine põllumajanduspoliitika ja riigiabi võivad rahaliselt toetada nõustamisteenuste osutamist, teadmiste vahetamist, koolitust, teabemeetmed või interaktiivsed innovatsiooniprojekte koos põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjatega.
Kuva rohkem