UUDISED
Maailmas juhtub nii mõndagi. Me tahame seda teada ja usume, et ka teie olete sellest huvitatud.
Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
Pildi autor: Google Gemini
30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
Päevakava:
14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)
15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00 –– Kohvipaus
17:00–18:30 –– Jalutuskäik pargis
Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.
18:30 –– Päeva lõpetamine
Loodushoiu Fond panustas Saksamaal Euroopa metsataastamise strateegiasse
Loodushoiu Fondi teemajuht Ain osales 20.-22. mail 2025 Saksamaal, Bonnis toimunud töötoas "Making it Happen: Strategies for Large-scale Forest Restoration in Europe". Üritus, mis keskendus metsaökosüsteemide laiaulatusliku taastamise strateegiatele Euroopas, tõi kokku eksperdid kogu Euroopast.
Kahepäevase intensiivse programmi eesmärk oli koondada erinevaid arusaamu metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas, määratleda edasised sammud ning luua ühiseid arusaamu ja koostöösidemeid selle protsessi kiirendamiseks. Kokkusaamise keskseks küsimuseks oli, mida on vaja metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas ja kuidas seda edasi viia. Ürituse korraldas SUPERB projekt koostöös Prospex Instituudiga.
Programmi esimesel päeval tehti väljasõit SUPERB projekti demonstratsioonialale Gevelsbergis. Seal tutvustasid kohaliku metsaameti Wald und Holz NRW esindajad Larissa Janzen ja Catharina Schmidt segapuistute rajamise ja avatud kaardistamise meetodeid, arutledes nii edutegurite kui ka poliitiliste väljakutsete üle.

Endine hariliku kuuse puhtpuistu on pärast üraskirüüstet uuendatud hariliku pöögi, valgepöögi ja pihlakaga, juurde tuleb ka looduslikke liike.

Taastamisalal olevad istutatud puud on kaitsutud torbikutega, kuid vaatamata sellele on istutatud puudel ulukikahjustusi.
Lisaks praktilistele näidetele Saksamaal jagasid oma kogemusi metsa taastamise, poliitiliste võimaluste ja väljakutsete ning sidusrühmade kaasamisel ka SUPERB demoalade eksperdid Hispaaniast, Rootsist ning Horvaatia ja Serbia piirialadelt. Põhjalikult käsitleti ka sidusrühmade dialoogi ja konfliktide lahendamist, näiteks seoses Natura 2000 eesmärkide ja Gevelsbergi taastamiseesmärkide ühildamisega, ning EL-i looduse taastamise määruse rakendamisega seotud küsimusi.
Töötoa teisel päeval, mis toimus Universitätsclub Bonnis, keskenduti tulevikku suunatud meetmete ja strateegiate väljatöötamisele. Osalejatele tutvustati SUPERB metsa taastamise teabeväravat – avatud veebiplatvormi, mis koondab praktilisi ja poliitikakujundamisele suunatud teadmisi metsa taastamisest, mis on alles arendamisel. Arutelude tulemusena sõnastati konkreetsed tegevused ja koostöövõimalused tuvastatud meetmete ja strateegiate elluviimiseks.
Suheldes erinevate ekspertidega üle Euroopa oli hea meel tõdeda, et arusaam, et looduse taastamistegevuste jaoks on vaja kaasata ka maaomanik ning et tema kohalolu ja sisuline kaasatus on nende tegevuste õnnestumiseks kriitilise tähtsusega, on laialdaselt jagatud seisukoht, samuti ka seisukoht, et maaomanikku tuleb toetada nii seadusandluse, kui ka kompensatsioonidega.
Passiivsest looduskaitsest aktiivseks maahoolduseks – intervjuu Pille Ligiga
Allikas: ELO CountrySide ajakiri, nr 215 (lk 11)
Pille Ligi on pühendunud looduse teadliku majandamise edendaja. Ta juhib maaomanike Loodushoiu Fondi ning on tegutsenud viimased kolm aastat selle nimel, et toetada Eestis eraomandis maade looduskaitselist kasutust ning tutvustada maaomanike algatatud looduse hoidmise tegevusi. Lisaks on ta Sihtasutus Loodushoiu Fondi juhatuse liige, kuulub Wildlife Estates juhtkomiteesse ning juhib WESEM Erasmuse projekti.
WESEM projekt – eetiline ja kestlik maamajandus hariduse kaudu
ELO ajakiri: Milline on WESEM projekti põhieesmärk?
Pille Ligi: WESEM (Wildlife Estates and Land Ethic Mentorship) projekt on mulle südamelähedane. Meie eesmärk on muuta arusaamu maaomanikest – mitte näha neid üksnes passiivsete loodusvaatlejatena, vaid eetiliste ja aktiivsete maamajandajatena. Soovime tõsta esile nende rolli elurikkuse säilitamises ja kestlike maakasutustavade arendamises kutsehariduse kaudu.
ELO: Kuidas WESEM integreerib eetilise ja kestliku maakasutuse kutseharidusse?
Pille: Oleme analüüsinud metsanduse ja põllumajanduse õppekavade puudujääke ning loonud suunatud koolitusmoodulid looduse majandamise, taastamise ja kestliku kasutuse teemadel. Euroopa Liidu taastamismäärus nõuab, et maaomanikud oskaksid mitte üksnes kaitsta, vaid ka taastada. Me ei anna ainult teadmisi – pakume praktilisi oskusi, millega nad saavad teisi maaomanikke nõustada eetilise maakasutuse osas. On võimas näha, kuidas haridus võib inspireerida tegutsema.
ELO: Millised on koolitusmoodulite põhikomponendid?
Pille: Arendame ja testime digitaalseid õppematerjale ning loome praktilisi tööriistu, mida maaomanikud saavad igapäevaselt kasutada. Näiteks sisaldab meie andmebaas soovitusi väga konkreetsetele küsimustele – kui suur peab olema puhverala, milliseid liike arvesse võtta jpm. Samuti rajame mentorlusvõrgustikku ja korraldame õpitubasid, et tugevdada looduse majandamisest huvitatud kogukonda.
ELO: Mis rolli mängivad mikrokraadid või mikrokrediidi, nagu neid mujal nimetatakse?
Pille: Mikrokraadid võimaldavad osalejatel tõendada oma teadmisi ja oskusi paindlikul ning praktilisel viisil. Näiteks kui maaomanik Šotimaal soovib teadmisi looduse taastamisest, võib ta läbida mikrokraadi kursuse koostöös kutsekooliga. Eduka lõpetamise järel saab ta ametliku tunnistuse keskkonna valdkonnas, mida saab edasi kombineerida suuremate kvalifikatsioonide saavutamiseks.
ELO: Kuidas mentorlusmudel toimib?
Pille: Mentorlus on kogu programmi selgroog. Me ühendame kogenud praktikuid maaomanike ja õppijatega, et vahetada praktilisi kogemusi ja parimaid tavasid. See pole ühepoolne õpetamine, vaid kahepoolne õppimine. Mudel on inspireeritud USA Sand County Foundationi praktikast, kus maaomanikud toetavad üksteist teadmiste ja kogemuste kaudu.
ELO: Mis on Wildlife Estates märgise tähendus?
Pille: See on tõend, et maaomanik mitte ainult ei räägi looduse hoidmisest, vaid teeb seda ka päriselt. Märgis aitab esile tuua parimaid näiteid jätkusuutlikust maamajandusest ning innustada ka teisi samas suunas liikuma.
ELO: Kuidas WESEM tagab koolituse kättesaadavuse ja vastavuse Euroopa standarditele?
Pille: Paneme suurt rõhku kättesaadavusele – arendame e-õppe platvorme ja praktilisi töövahendeid. Mentorlusvõrgustikud toetavad õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks järgime kvaliteedistandardeid ning seome mikrokrediidid riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. See tagab, et meie koolitus ei ole üksnes sisukas, vaid ka ametlikult tunnustatud ja laialdaselt rakendatav.
Lisainfo saamiseks WESEM projekti ja Maaomanike Loodushoiu Fondi kohta:
👉 www.loodushoiufond.ee
👉 www.wildlife-estates.eu
👉 ELO - European Landowners’ Organization
Rakveres toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
9. mail 2025 toimub Rakveres metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Villa Theresa (Tammiku 13, Rakvere) ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Rakvere Metsaühistu, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kohalikke põlispuunäitajaid ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 7. maini siin:
👉 https://forms.gle/LKJJTqyvoJxAJGiL7
Päevakava:
14:45–15:00 – Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 – Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 – Looduskaitse erarahastuse suundumused Euroopas – Pille Ligi
15:25–15:40 – Põlispuu hoidja ja põlispuude register – Ain Näkk
15:40–16:40 – Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? – Hendrik Relve
16:40–17:00 – Kohvipaus
17:00–18:30 – Jalutuskäik pargis koos Hendrik Relvega – tutvume reaalsete põlispuudega
18:30 – Päeva lõpetamine
Tegus noor leiab metsanduses igal juhul oma koha
Foto: Mailis Vahenurm
Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus.
Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb, on suuresti selle tiitli kandja enda sisustada. Tegu on vabatahtliku tööga, mille eesmärk on aidata kogukondi kaasates suurendada kliimateadlikkust ja pakkuda keskkonnaprobleemidele praktilisi lahendusi. Vaasa puhul siis eelkõige metsandusvaldkonnas, mida ta on õppinud ja kus töötanud. „Metsanduses võtavad palju sõna need, kellel ei ole metsandustausta, seega on loogiline võtta aktiivne kaasarääkija roll ja tuua diskussiooni rohkem teaduslikku vaadet,“ selgitab ta. „Kuna ma hetkel ühegi konkreetse organisatsiooniga püsivalt seotud pole, on mul võimalik neid teemasid siduda erinevate projektidega, millega tegelen.“
Eestis on Euroopa kliimapakti saadikuid veelgi, tuntuim neist riigikogu liige Hanah Lahe.
Mets kasvab ju ise?
Metsandusinimestele jäi Vaasa (26) nimi mällu mõne aasta taguselt metsanduse visioonikonverentsilt, kus ta tegi metsaüliõpilaste nimel ettekande sellest, millises metsandussektoris üliõpilased tulevikus töötada sooviksid. Selles oli omajagu kriitikat n-ö vanade tegijate aadressil, mis peegeldas metsandust õppivate noorte tunnet, et järelkasvu suhtutakse kohati üleolevalt ja värske koolist tulnud spetsialistina on oma kohta selles välja kujunenud hierarhias raske leida.
Kriitiline kõne võeti vastu aplausi ja kiidusõnadega ning pärast seda hakkas juba ülikooliajal väga tegusana silma paistnud noore naise nimi metsandusega seotud rollide juures üha enam figureerima. „Osaliselt olen läbi löönud tänu sellele, et ma ütlen välja, mida mõtlen,“ tunnistab Vaasa. „See võib ka konflikte tekitada, aga üldiselt ausust hinnatakse.“
Vaasa kasvas üles Tartumaal Vara metskonnas, kus töötasid mõlemad tema vanemad, nagu ka ülejäänud külarahvas. Sellest hoolimata ei mõelnud ta kunagi, et ka tema tulevik võiks metsandusega seotud olla. Vastupidi – noorena ta ei mõistnud, miks metsa üldse kasvatama peab, mets kasvab ju ise? Vanemadki eelistasid, et tütar läheks õppima õigusteadust, teda ennast tõmbas aga kultuurikorraldus, kust ta jäi napilt välja… „Kuidagi läks nii, et tollane parim sõbranna pakkus, et õpime koos midagi suvalist pool aastat ja siis saame eriala endale meelepäraseks vahetada,“ jutustab naine. Juhtus nii, et see „midagi suvalist“ oli metsandus, sõbranna kooli lõpuks ei kandideerinudki, Vaasa läks Maaülikooli üksinda ja avastas, et metsandus on nii meelepärane, et bakalaureuseõppe lõpus tegi sellele magistrikraadi kohe otsa.
Aktiivsus jääb silma
Ta ütleb, et on alati tahtnud teha asju, millel on mõju, ning see seletab tema aktiivsustki. Maaülikoolis sai temast metsanduse tuutor ehk tugiüliõpilane teistele tudengitele. Ta oli metsaüliõpilaste seltsi esimees ja korraldab tänaseni Järvseljal metsanduse kutsevõistlusi. Juba magistriõpingute ajal kutsuti Vaasat ajutiselt tööle Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks ning ta on praegu seotud nii Loodushoiu Fondi kui ka Luua metsanduskooliga.
„Isa ütles kohe, et ega minust mingit õiget metsameest saa, ja seda olen alati ka ise teadnud. Mind paeluvad pigem pehmemad ja haridusega seotud tegevused, sellised, kus metsandus on põimunud teiste valdkondadega, nagu ürituskorraldus või turundus,“ selgitab tegus naine.
Praegu on tema fookuses rahvusvaheline WESEM-projekt (Wildlife Estates Sustainable & Ethic Management), mille partnerid Eestis on Loodushoiu Fond ja Luua metsanduskool. Projekti eesmärk on koolitada kutseõppe õpilasi ja metsanduse, põllumajanduse ning keskkonnaspetsialiste, kes nõustavad maaomanikke või põllumehi, et oma maad eetiliselt ja jätkusuutlikult majandada ning edukalt taotleda Wildlife Estatesi märgist. Selleks luuakse koolitusplatvorm ja mentorite võrgustik, millest võiks tulevikus Luua koolis välja kasvada täiesti uus õppekava maaomanikke nõustavate spetsialistide koolitamiseks, mis lähtub Wildlife Estatesi väärtustest.
Wildlife Estatesi märgisega tunnustatakse maaomanikke, kes panustavad vabatahtlikult bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse. Piltlikult tähendab see eraloodushoiu propageerimist, mis Eestis ei ole veel väga levinud, kuid eraalgatuslik ja vabatahtlik loodushoid võiks tulevikus siingi riiklike kaitsealade kõrval võrdväärsena eksisteerida.
Paeluvad mõjusad tegevused
On kuidagi kujunenud, et kuigi Vaasa toimetab metsandussektoris mitme projektiga, ei ole ta endale seda üht ja õiget kohta, kus pikemalt väärtust luua, veel leidnud. Küll usub ta, et õiged uksed avanevad õigel hetkel.
Tulevikutöökohalt ootab ta võimalust teha suuri ja mõjukaid asju. „See võiks olla seotud haridusega ja seal peaks olema ka sellist korralduslikku ning turunduslikku poolt,“ mõtiskleb ta. „Mis see täpselt on, jään vastuse võlgu. Tahaks teha asju, millel on mõju.“
Kui küsida, mida ta soovitab noortele, kes metsandust õppida plaanivad, on Vaasal selge sõnum: „See inimene peaks ise olema tegus ja otsima uuenduslikke lahendusi. Selliseid inimesi metsanduses väga hinnatakse.“ Samas rõhutab ta, et ilma tõelise huvita looduse vastu on raske: „Sul võivad üldteadmised olemas olla, aga seoste tekkimiseks peab ise ka natukene fanatt olema.“
WESEM kolmas kohtumine toimus Andaluusias
Keda usaldab maaomanik kõige rohkem?
Teist maaomanikku.
Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie WESEM (Wildlife Estates and Land Ethical Mentorship – wesem-erasmus.eu) projekti rahastatakse ERASMUS programmi kaudu.
Kolmandal kohtumisel, mis toimus üsna eksootilises Andaluusias, Hispaanias:
analüüsisime tööjõupuudust looduse ja elurikkuse hoidmise valdkonnas ning arutasime, kuidas loodus õppematerjalid võimaldavad viia puuduolev info spetsialistideni.
Arutlesime kutseõppes pakutava info üle valdkonnas, keskendudes paindlikule, praktilisele ja täielikult veebipõhisele kutseõppele.
Tutvustasime loodavaid vahendeid, mis pakuksid praktilisi nõuandeid metsandusega tegelevatele maaomanikele, kes soovivad järgida Wildlife Estates’i märgise ja PEFC standardeid.
Märkasime taas, kui erinevad on riigid, sõites läbi Hispaania mägipiirkondade, kus põllumajanduses kasutatakse niisutussüsteeme ning panustatakse metsade loomisesse.
Külastasime Castillo de Canena oliivimõisa, kus kasutatakse uuenduslikke meetodeid. Mulda analüüsivaid mõõtejaamu, automaatset ja teavitusüsteemidega niisutussüsteeme. Ettevõte müüb oliivipuude okste kärpimise jäägid puitmassiks, mitte ei põleta ära ning oliiviõli pressimise masinaid renditakse ka teistele kohalikele maaomanikele.
Loodushoiu Fond innovaatilises partnerluses Euroopa Liidu Green Assist programmis koos ForestryFrance-iga.
EL teatas mitmetest ümberkujundavatest meetmetest ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil (CBD COP16) Colombias Calis, et kinnitada oma pühendumust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele kogu maailmas aastaks 2030.
Euroopa Liit esitas oma uuringute tulemusi elurikkuse sertifitseerimise ja looduskrediitide suunas 16. COP-l. bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediidi võimaluste ja väljakutsete kohta, mis on osa uuenduslikest rahastamisvahenditest ressursside kasutuselevõtmiseks, aitab ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerib neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumajandustootjaid, metsamehi, kalureid ja teisi mere- ja maakorraldajaid ning IPLC-sid.
ELi uurimustööde hulka kuuluvad kaks pilootprojekti, üks märgaladel koostöös Prantsusmaaga ja üks erametsades koostöös Eestiga, samuti projekt Peruu Amazonases, teatas Euroopa Liit.
COP16: EU delivers on global financing commitments to protect nature - European Commission
Loodushoiu Fondil on au töötada töötada Euroopa innovaatiliste partnerluses ühistee hüvede nimel. Aitäh Forestry France kogu senise raske töö eest.
© Getty Images, Nelson Hernandez Chitiva
Eesti maaomanikud arutasid Eurosite’i üritusel uusi looduskaitse koostöövorme
Eesti maaomanike looudskaitse koostöö organisatsioon Loodushoiu Fond kutsuti Eurosite'i arutama uusi koostöö- ja partnerlusvorme, mis on looduse ja kliima kaitseks hädavajalikud. Arutelud keskendusid sellele, kuidas maaomanikud saavad üksteiselt õppida, millised mentorlussüsteemid leiavad õige keele ja millised tööriistad toimivad stiimulitena põllumeestele, eraomanikele ja kogukondadele.
Eurosite on maaomanike ja looduskaitsjate võrgustik, mis töötab Euroopa eraomandis oleva maa kaitsmise ja taastamise nimel looduse ja kliima hüvanguks.
Peamised õppetunnid maaomanike vaatenurgast:
⚖️ Kõike head ei saa korraga:
- Näiteks kõrge tedrepopulatsiooni säilitamiseks Ühendkuningriigis tuleb vähendada metsaga kaetud hektarite arvu ja püüda väikekiskjaid.
- Vanade plii kaevanduste vee saasteprobleemi lahendamiseks tuleb muld siduda, maa taasroheliseks muuta, kuid pole võimalik kontrollida linde, kes söövad taastatud aladel elavaid putukaid.
- Pikemaajalise haldamise võimaluste säilitamiseks tuleb teha kompromisse lühiajalise kasu osas.
🌄 Maaomanike ettekannetes kõlas sarnane sõnum:
- Eriliste liikide olemasolu teatamise soov puudub, kuna selle tulemusena võin oma õigused maale kaotada.
- Maaomanike organisatsioonide juhitud õppeprotsessid omavahel on võtmetähtsusega. Teisel juhul on usaldamatus liiga suur.
- Maaomanikud on osa lahendusest, mitte looduse vastased.
🍁 SERi esitlus kinnitas meie arusaama EL-i poliitikanõuetest:
- Kohustus hõlmab 20% elurikkuse kaitsealasid, mitte 30%, ning sellest 20%-st kolmandik peab olema rangelt kaitstud.
- Soodne kaitse seisund (elupaikade direktiiv) tähendab kaitse-eesmärke riiklikul tasandil, mitte kohaliku ala tasandil.
- "Heas seisukorras elupaigatüüp" ei ole sama, mida hinnatakse kohalikul tasandil.
- Heas seisukorras või taastamismeetmete alla kuuluvate alade oluline halvenemine on määratud kohalikul tasandil ning viitab elupaiga struktuuri, funktsioonide ja tüüpiliste liikide stabiilsusele või pidevale paranemisele. See tähendab, et pühendumine on põhinev pingutusel, mitte tulemusel.
Loodushoiu Fond aitab kaasa elurikastele päikeseparkidele
Päikeseparke seostatakse peamiselt energiatootmisega, kuid harvemini mõeldakse sellele, et looduslikus keskkonnas asuvates parkides võiks toetada ka elurikkust. Kuidas seda saavutada ja kuidas saaks paremini ära kasutada paneelidevahelist maad?
Nendele küsimustele saab vastuse värsket Osooni lugu vaadates.
Loodushoiu Fond teeb koostööd Kaamos Grupi ettevõtetega ning on selle raames kaardistanud ära kümme päikeseparki ja pakkunud välja erinevad elurikkust edendavad tegevused.
Näiteks võiks päikeseparkide paneelide vahelist ala kasutada taimkatte taastamiseks, sealhulgas külvata kohalikke taimi, mis pakuvad varjupaika ja toiduallikat tolmeldajatele ning teistele putukatele. Selline lahendus ei suurenda üksnes pargi ökosüsteemiväärtust, vaid vähendab ka vajadust sagedase niitmise järele, mis omakorda vähendab hoolduskulusid ja süsinikujalajälge.
Mitmed teadusuuringud on tõestanud, et elurikkuse toetamist saab soodustada mitmel viisil. Näiteks võiks mõelda väikeste veekogude loomisele või pesitsuskohtade rajamisele lindudele ja väikeloomadele. Samuti saab luua mesilasala, mis mitte ainult ei toeta mesilasi ja teisi tolmeldajaid, vaid aitab ka põllumajanduse tolmeldamise kaudu suurendada saagikust.
Samal ajal tagavad päikesepargid täiendava energiaallika, aidates kaasa rohepöörde eesmärkidele. Päikeseparkides rakendatavad loodussõbralikud lahendused võivad pakkuda eeskuju ka teistele taastuvenergia tootjatele.
Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse
Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.
Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
tel 518 0641
Uued uuringud: süsiniku krediit on seotud ettevõtete CO2-heite kiirema vähendamisega
Vabatahtlikult süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted teatavad suurema tõenäosusega aastatagusest väiksemast koguheitest ja investeerivad rohkem heitkoguste vähendamisse kui ettevõtted, kes ei tegele süsinikuturgudega
10. oktoobril avaldatud uued uuringud näitavad, et vabatahtlikel süsinikuturgudel (VCM) osalevad ettevõtted on juhtival kohal mitmesuguste jõuliste kliimameetmete, vastutuse ja ambitsioonidega - edestades üldiselt ettevõtteid, kes ei osta süsinikdioksiidi krediiti.
Forest Trends'i ökosüsteemi turuplatsi uus uuring näitab, et mitte ainult süsinikdioksiidi ostudega ei rahastata kiireid kliimameetmeid, vaid need on seotud ka ettevõtetega, kes juba tegelevad kliimamuutustega oma otsetoimingutes ja kogu väärtusahelas.
Leiud on järgmised:
- Vabatahtliku süsinikuturuga tegelevad ettevõtted vähendavad oma heitkoguseid rohkem kiiresti kui teised valdkonnas tegutsevad etevõtted..
- Vabatahtliku süsinikuturult krediite ostvad ettevõtted vähendavad oma süsinikuheitmeid iga-aastaselt1,8x tõenäolisemalt;
- 1.3x tõenäolisemalt kaasavad sellised ettevõtted ka oma tarneahelat vähendama kliimamõjusid;
- Vabatahtlik krediidiostja investeerib 3x rohkem heitkoguste vähendamise jõupingutustesse oma väärtusahelas. Nad investeerivad oma äritegevuse (insetting) heitkoguste vähendamisse, sealhulgas taastuvenergia tarbimisse ja taastuvenergia sertifikaatide (REC) ostmisse (offsetting).
- Vabatahtlikel süsinikukrediidi ostjatel on rohkem panustamas kliimamuutustega tegelemisesse ja nende eesmärgid on ambitsioonikamad, kui mitteostjatel.
- Vabatahtlikul krediiditurul ostjatena osalevad ettevõtted on 3.4x suurema tõenäosusega lähtumas heakskiidetud teaduspõhisest kliimaeesmärkidest;
- 1.2x on tõenäolisem, et juhatus teostab järelevalvet ettevõtte kliimaüleminekukavade üle, ja
- 3x suurema tõenäosusega lisavad Skoop 3 heitkogused oma kliimaeesmärki - märkimisväärne, arvestades, et Skoop 3 heitkogused moodustavad suurema osa (91%) süsinikdioksiidi ostjate heitkogustest, ning samuti on ettevõtetel kõige raskem kontrollida. Skoop 3-e heitkogused tekivad teatavasti ettevõtte tarnijate poolt tootmisahela alguses, klientide poolt tootmisahela lõpus ning teiste väärtusahela ettevõtete ja organisatsioonide poolt.
- Turul on suurenenud nõudlus kiiremate ja kvaliteetsemate süsinikdioksiidi krediitide järele. See näitab, et ettevõtted on valmis maksma rohkem, et tagada pakkumise kvaliteet. Vabatahtliku süsinikuturu väärtuseks hinnati 2021. aastal 2 miljardit USA dollarit ja tööstuseksperdid eeldavad, et see kasvab 2030. aastaks vähemalt viiekordseks 10-60 miljardi USA dollarini.
Aruandes analüüsitakse vabatahtlikke süsinikuturgude tehinguid ja ettevõtete kliimaga seotud avalikustamist CDP-le (endine Carbon Disclosure Project) 7415 organisatsiooni poolt 590 institutsionaalsele investorile allakirjutanu nimel, kellel on kokku 110 triljonit USA dollarit varade kohta, ja 200+ suuremat ostjat, kellel on üle 5,5 triljoni USA dollari hankekulude kohta.
Süsinikuga seotud ühikud moodustavad väga väikese osa üldisest tegevusest: analüüs näitab, et äriühingute ostetavad ühikud moodustavad keskmiselt veidi üle 2% nende koguheitest.
Loodushoiu Fond toob kogukonnani uudiseid ja teiste teemade seas ka süsinikuvaldkonnast. Me ei anna hinnanguid ja lähtume sellest, et kõik erinevad maailmavaated ja tegevusvaldkonnad, mis toovad kasu kliimamuutuste leevendamisele, on positiivsed. Eva Truuverki (Rohetiiger) parafraseerides ei kritiseeri me lapsi lugemise õppimisel nende komistamistel ja eksimustel. Sama põhimõte kehtib Loodushoiu Fondil organisatsioonide ja inimeste suhtes, kes teevad esimesi samme jätkusuutlikkuse teekonnal. Tervitame kõiki ettevõtteid, kes aitavad rahastada loodusväärtuste hoidmist.
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Kuva rohkem