Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Tegus noor leiab metsanduses igal juhul oma koha
Foto: Mailis Vahenurm
Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus.
Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb, on suuresti selle tiitli kandja enda sisustada. Tegu on vabatahtliku tööga, mille eesmärk on aidata kogukondi kaasates suurendada kliimateadlikkust ja pakkuda keskkonnaprobleemidele praktilisi lahendusi. Vaasa puhul siis eelkõige metsandusvaldkonnas, mida ta on õppinud ja kus töötanud. „Metsanduses võtavad palju sõna need, kellel ei ole metsandustausta, seega on loogiline võtta aktiivne kaasarääkija roll ja tuua diskussiooni rohkem teaduslikku vaadet,“ selgitab ta. „Kuna ma hetkel ühegi konkreetse organisatsiooniga püsivalt seotud pole, on mul võimalik neid teemasid siduda erinevate projektidega, millega tegelen.“
Eestis on Euroopa kliimapakti saadikuid veelgi, tuntuim neist riigikogu liige Hanah Lahe.
Mets kasvab ju ise?
Metsandusinimestele jäi Vaasa (26) nimi mällu mõne aasta taguselt metsanduse visioonikonverentsilt, kus ta tegi metsaüliõpilaste nimel ettekande sellest, millises metsandussektoris üliõpilased tulevikus töötada sooviksid. Selles oli omajagu kriitikat n-ö vanade tegijate aadressil, mis peegeldas metsandust õppivate noorte tunnet, et järelkasvu suhtutakse kohati üleolevalt ja värske koolist tulnud spetsialistina on oma kohta selles välja kujunenud hierarhias raske leida.
Kriitiline kõne võeti vastu aplausi ja kiidusõnadega ning pärast seda hakkas juba ülikooliajal väga tegusana silma paistnud noore naise nimi metsandusega seotud rollide juures üha enam figureerima. „Osaliselt olen läbi löönud tänu sellele, et ma ütlen välja, mida mõtlen,“ tunnistab Vaasa. „See võib ka konflikte tekitada, aga üldiselt ausust hinnatakse.“
Vaasa kasvas üles Tartumaal Vara metskonnas, kus töötasid mõlemad tema vanemad, nagu ka ülejäänud külarahvas. Sellest hoolimata ei mõelnud ta kunagi, et ka tema tulevik võiks metsandusega seotud olla. Vastupidi – noorena ta ei mõistnud, miks metsa üldse kasvatama peab, mets kasvab ju ise? Vanemadki eelistasid, et tütar läheks õppima õigusteadust, teda ennast tõmbas aga kultuurikorraldus, kust ta jäi napilt välja… „Kuidagi läks nii, et tollane parim sõbranna pakkus, et õpime koos midagi suvalist pool aastat ja siis saame eriala endale meelepäraseks vahetada,“ jutustab naine. Juhtus nii, et see „midagi suvalist“ oli metsandus, sõbranna kooli lõpuks ei kandideerinudki, Vaasa läks Maaülikooli üksinda ja avastas, et metsandus on nii meelepärane, et bakalaureuseõppe lõpus tegi sellele magistrikraadi kohe otsa.
Aktiivsus jääb silma
Ta ütleb, et on alati tahtnud teha asju, millel on mõju, ning see seletab tema aktiivsustki. Maaülikoolis sai temast metsanduse tuutor ehk tugiüliõpilane teistele tudengitele. Ta oli metsaüliõpilaste seltsi esimees ja korraldab tänaseni Järvseljal metsanduse kutsevõistlusi. Juba magistriõpingute ajal kutsuti Vaasat ajutiselt tööle Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks ning ta on praegu seotud nii Loodushoiu Fondi kui ka Luua metsanduskooliga.
„Isa ütles kohe, et ega minust mingit õiget metsameest saa, ja seda olen alati ka ise teadnud. Mind paeluvad pigem pehmemad ja haridusega seotud tegevused, sellised, kus metsandus on põimunud teiste valdkondadega, nagu ürituskorraldus või turundus,“ selgitab tegus naine.
Praegu on tema fookuses rahvusvaheline WESEM-projekt (Wildlife Estates Sustainable & Ethic Management), mille partnerid Eestis on Loodushoiu Fond ja Luua metsanduskool. Projekti eesmärk on koolitada kutseõppe õpilasi ja metsanduse, põllumajanduse ning keskkonnaspetsialiste, kes nõustavad maaomanikke või põllumehi, et oma maad eetiliselt ja jätkusuutlikult majandada ning edukalt taotleda Wildlife Estatesi märgist. Selleks luuakse koolitusplatvorm ja mentorite võrgustik, millest võiks tulevikus Luua koolis välja kasvada täiesti uus õppekava maaomanikke nõustavate spetsialistide koolitamiseks, mis lähtub Wildlife Estatesi väärtustest.
Wildlife Estatesi märgisega tunnustatakse maaomanikke, kes panustavad vabatahtlikult bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse. Piltlikult tähendab see eraloodushoiu propageerimist, mis Eestis ei ole veel väga levinud, kuid eraalgatuslik ja vabatahtlik loodushoid võiks tulevikus siingi riiklike kaitsealade kõrval võrdväärsena eksisteerida.
Paeluvad mõjusad tegevused
On kuidagi kujunenud, et kuigi Vaasa toimetab metsandussektoris mitme projektiga, ei ole ta endale seda üht ja õiget kohta, kus pikemalt väärtust luua, veel leidnud. Küll usub ta, et õiged uksed avanevad õigel hetkel.
Tulevikutöökohalt ootab ta võimalust teha suuri ja mõjukaid asju. „See võiks olla seotud haridusega ja seal peaks olema ka sellist korralduslikku ning turunduslikku poolt,“ mõtiskleb ta. „Mis see täpselt on, jään vastuse võlgu. Tahaks teha asju, millel on mõju.“
Kui küsida, mida ta soovitab noortele, kes metsandust õppida plaanivad, on Vaasal selge sõnum: „See inimene peaks ise olema tegus ja otsima uuenduslikke lahendusi. Selliseid inimesi metsanduses väga hinnatakse.“ Samas rõhutab ta, et ilma tõelise huvita looduse vastu on raske: „Sul võivad üldteadmised olemas olla, aga seoste tekkimiseks peab ise ka natukene fanatt olema.“
Artikkel ilmus õppelehes Sinu Mets. Loe õppelehte siit.
Autor: Anniki Leppik
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks
Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.
Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.
Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:
- Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
- 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
- 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
- Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
- Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.
Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.
See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.
Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe
9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.
Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.
SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Rahvusvaheline WESEM projekt arendas tuleviku loodushoiu lahendusi maaomanikelt maaomanikele
29. juunil kogunesid WESEM Erasmus+ projekti partnerid Eestis, Luual, et pidada maha produktiivne töökoosolek projekti viimase, otsustava faasi edendamiseks.
Kahepäevase kohtumise vältel esitles konsortsium koolitusplatvormi esialgset versiooni ning vaatas üle kogu koolitusmoodulite sisu. Projekti lõpusirge paistab ning partnerid töötavad nüüd selle nimel, et koolitus- ja mentorlusplatvormid õigeks ajaks valmis saada. Eesmärk on platvorme esitleda juba septembris Pariisis toimuval Wildlife Estates märgise juhtkomitee kohtumisel.
Töiste sessioonide kõrvalt oli osalejatel ka võimalus avastada muljetavaldavat Luua Metsanduskooli metsa.
Loodushoiu Fondi projektikoordinaator Pille Ligi võttis projekti visiooni kokku oma hiljutises intervjuus Euroopa Maaomanike Organisatsiooni ajakirjale: 🗨️ „Meie peamine eesmärk on tuua esile tõsiasja, et maaomanikud on hoolivad, eetilised ja aktiivsed oma maa haldajad, näidata ning seeläbi muuta üldist suhtumist looduskaitsesse.”
Projekti järgmiseks sammuks on luua nõustajate ja taastamisökoloogias pädevust omavate maaomanike võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on arendada edasi vastastikust õpet (peer-to-peer learning), et jagada praktilisi teadmisi ja parimaid praktikaid otse maaomanikult maaomanikule.
Lugege lähemalt WESEM projekti visiooni kohta ja tutvuge Pille Ligi täispika intervjuuga siit: https://lnkd.in/d7XzNq-N
Projekti toetab Euroopa Liit läbi Eramus+ programmi.
