Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Tegus noor leiab metsanduses igal juhul oma koha
Foto: Mailis Vahenurm
Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus.
Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb, on suuresti selle tiitli kandja enda sisustada. Tegu on vabatahtliku tööga, mille eesmärk on aidata kogukondi kaasates suurendada kliimateadlikkust ja pakkuda keskkonnaprobleemidele praktilisi lahendusi. Vaasa puhul siis eelkõige metsandusvaldkonnas, mida ta on õppinud ja kus töötanud. „Metsanduses võtavad palju sõna need, kellel ei ole metsandustausta, seega on loogiline võtta aktiivne kaasarääkija roll ja tuua diskussiooni rohkem teaduslikku vaadet,“ selgitab ta. „Kuna ma hetkel ühegi konkreetse organisatsiooniga püsivalt seotud pole, on mul võimalik neid teemasid siduda erinevate projektidega, millega tegelen.“
Eestis on Euroopa kliimapakti saadikuid veelgi, tuntuim neist riigikogu liige Hanah Lahe.
Mets kasvab ju ise?
Metsandusinimestele jäi Vaasa (26) nimi mällu mõne aasta taguselt metsanduse visioonikonverentsilt, kus ta tegi metsaüliõpilaste nimel ettekande sellest, millises metsandussektoris üliõpilased tulevikus töötada sooviksid. Selles oli omajagu kriitikat n-ö vanade tegijate aadressil, mis peegeldas metsandust õppivate noorte tunnet, et järelkasvu suhtutakse kohati üleolevalt ja värske koolist tulnud spetsialistina on oma kohta selles välja kujunenud hierarhias raske leida.
Kriitiline kõne võeti vastu aplausi ja kiidusõnadega ning pärast seda hakkas juba ülikooliajal väga tegusana silma paistnud noore naise nimi metsandusega seotud rollide juures üha enam figureerima. „Osaliselt olen läbi löönud tänu sellele, et ma ütlen välja, mida mõtlen,“ tunnistab Vaasa. „See võib ka konflikte tekitada, aga üldiselt ausust hinnatakse.“
Vaasa kasvas üles Tartumaal Vara metskonnas, kus töötasid mõlemad tema vanemad, nagu ka ülejäänud külarahvas. Sellest hoolimata ei mõelnud ta kunagi, et ka tema tulevik võiks metsandusega seotud olla. Vastupidi – noorena ta ei mõistnud, miks metsa üldse kasvatama peab, mets kasvab ju ise? Vanemadki eelistasid, et tütar läheks õppima õigusteadust, teda ennast tõmbas aga kultuurikorraldus, kust ta jäi napilt välja… „Kuidagi läks nii, et tollane parim sõbranna pakkus, et õpime koos midagi suvalist pool aastat ja siis saame eriala endale meelepäraseks vahetada,“ jutustab naine. Juhtus nii, et see „midagi suvalist“ oli metsandus, sõbranna kooli lõpuks ei kandideerinudki, Vaasa läks Maaülikooli üksinda ja avastas, et metsandus on nii meelepärane, et bakalaureuseõppe lõpus tegi sellele magistrikraadi kohe otsa.
Aktiivsus jääb silma
Ta ütleb, et on alati tahtnud teha asju, millel on mõju, ning see seletab tema aktiivsustki. Maaülikoolis sai temast metsanduse tuutor ehk tugiüliõpilane teistele tudengitele. Ta oli metsaüliõpilaste seltsi esimees ja korraldab tänaseni Järvseljal metsanduse kutsevõistlusi. Juba magistriõpingute ajal kutsuti Vaasat ajutiselt tööle Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks ning ta on praegu seotud nii Loodushoiu Fondi kui ka Luua metsanduskooliga.
„Isa ütles kohe, et ega minust mingit õiget metsameest saa, ja seda olen alati ka ise teadnud. Mind paeluvad pigem pehmemad ja haridusega seotud tegevused, sellised, kus metsandus on põimunud teiste valdkondadega, nagu ürituskorraldus või turundus,“ selgitab tegus naine.
Praegu on tema fookuses rahvusvaheline WESEM-projekt (Wildlife Estates Sustainable & Ethic Management), mille partnerid Eestis on Loodushoiu Fond ja Luua metsanduskool. Projekti eesmärk on koolitada kutseõppe õpilasi ja metsanduse, põllumajanduse ning keskkonnaspetsialiste, kes nõustavad maaomanikke või põllumehi, et oma maad eetiliselt ja jätkusuutlikult majandada ning edukalt taotleda Wildlife Estatesi märgist. Selleks luuakse koolitusplatvorm ja mentorite võrgustik, millest võiks tulevikus Luua koolis välja kasvada täiesti uus õppekava maaomanikke nõustavate spetsialistide koolitamiseks, mis lähtub Wildlife Estatesi väärtustest.
Wildlife Estatesi märgisega tunnustatakse maaomanikke, kes panustavad vabatahtlikult bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse. Piltlikult tähendab see eraloodushoiu propageerimist, mis Eestis ei ole veel väga levinud, kuid eraalgatuslik ja vabatahtlik loodushoid võiks tulevikus siingi riiklike kaitsealade kõrval võrdväärsena eksisteerida.
Paeluvad mõjusad tegevused
On kuidagi kujunenud, et kuigi Vaasa toimetab metsandussektoris mitme projektiga, ei ole ta endale seda üht ja õiget kohta, kus pikemalt väärtust luua, veel leidnud. Küll usub ta, et õiged uksed avanevad õigel hetkel.
Tulevikutöökohalt ootab ta võimalust teha suuri ja mõjukaid asju. „See võiks olla seotud haridusega ja seal peaks olema ka sellist korralduslikku ning turunduslikku poolt,“ mõtiskleb ta. „Mis see täpselt on, jään vastuse võlgu. Tahaks teha asju, millel on mõju.“
Kui küsida, mida ta soovitab noortele, kes metsandust õppida plaanivad, on Vaasal selge sõnum: „See inimene peaks ise olema tegus ja otsima uuenduslikke lahendusi. Selliseid inimesi metsanduses väga hinnatakse.“ Samas rõhutab ta, et ilma tõelise huvita looduse vastu on raske: „Sul võivad üldteadmised olemas olla, aga seoste tekkimiseks peab ise ka natukene fanatt olema.“
Artikkel ilmus õppelehes Sinu Mets. Loe õppelehte siit.
Autor: Anniki Leppik
Seotud uudised
WESEM kolmas kohtumine toimus Andaluusias
Keda usaldab maaomanik kõige rohkem?
Teist maaomanikku.
Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie WESEM (Wildlife Estates and Land Ethical Mentorship – wesem-erasmus.eu) projekti rahastatakse ERASMUS programmi kaudu.
Kolmandal kohtumisel, mis toimus üsna eksootilises Andaluusias, Hispaanias:
analüüsisime tööjõupuudust looduse ja elurikkuse hoidmise valdkonnas ning arutasime, kuidas loodus õppematerjalid võimaldavad viia puuduolev info spetsialistideni.
Arutlesime kutseõppes pakutava info üle valdkonnas, keskendudes paindlikule, praktilisele ja täielikult veebipõhisele kutseõppele.
Tutvustasime loodavaid vahendeid, mis pakuksid praktilisi nõuandeid metsandusega tegelevatele maaomanikele, kes soovivad järgida Wildlife Estates’i märgise ja PEFC standardeid.
Märkasime taas, kui erinevad on riigid, sõites läbi Hispaania mägipiirkondade, kus põllumajanduses kasutatakse niisutussüsteeme ning panustatakse metsade loomisesse.
Külastasime Castillo de Canena oliivimõisa, kus kasutatakse uuenduslikke meetodeid. Mulda analüüsivaid mõõtejaamu, automaatset ja teavitusüsteemidega niisutussüsteeme. Ettevõte müüb oliivipuude okste kärpimise jäägid puitmassiks, mitte ei põleta ära ning oliiviõli pressimise masinaid renditakse ka teistele kohalikele maaomanikele.
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Kingime koos loodusele!
Oleme ettevõtluse taustaga keskkonnahoiu organisatsioon, teerajajaks Eestis. Töötame ebatavalistes meeskondades, ühendades teadusasutusi, riigisektorit, finantsinstitutsioone, ettevõtteid, kohalikke kogukondi ning nii suuri kui ka väikeseid maaomanikke, loomaks loodushoius süsteemseid muutusi.
Maaomanikud on juba kaks aastakümmet olnud teerajajaks vabatahtliku loodushoiu ideele – esialgu läbi vääriselupaikade kaitsmise, pärandkultuuri säilitamise, looduskaitsealade ning pesapaikade hoidmisega. Maa ja looduslike ökosüsteemide hoidmine vajab teadvustamist, tunnustamist ja reaalseid tegevusi praktikas.
Ehitame koos loodushoiu majandusliku mootori – sest järgmised kümme aastat on kriitilise tähtsusega. Teie kingitus aitab meil kaasata töötavaid loodushoiu lahendusi ja investeeringuid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Soovime koos jõuda eesmärgini, et Eestis investeeritakse elurikkusesse ja looduskapitali 1%SKP-st. Koos me suudame!
Saaja: Sihtasutus Loodushoiu Fond
A/A: EE727700771006136155
Viitenumber (ettevõte): 32120
Viitenumber (eraisik): 32133
Selgitus: Kingitus loodusele
Sihtasutus Loodushoiu Fond on heategevuslik keskkonnahoiu organisatsioon ja kantud ka Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustustega ühingute nimekirja.