Eramaa loodushoiu kogukonna loomine

Loodusväärtusi hoiame edukamalt kaasates eramaaomanike, arendades lepingulist looduskaitsesüsteemi ja luues tulemuspõhise süsteemi.

Elujõulise eramaa loodushoiu kogukonna loomine

Projekti toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus

Tänasel päeval tunnetab suur osa maaomanikke ja maal elavaid inimesi, et kliimamuutuste ning keskkonnahoiuga tegelev Looduskaitseseadus, Euroopa Elurikkuse Strateegia ning seega rohepööre on midagi, mille vastu peab võitlema. Sellega on tekkinud trots nii riigi valitsemine, kliimamuutuste leevendamise meetmete kui tegevuspiirangute vastu. Teadustööde põhjal (Miljand et al) on sihtgrupp skeptiline ja umbusklik nende organisatsioonide suunas, kes tegelevad looduskaitsega. Usaldatakse endale lähedasemaid ja maaomanike suhtes sõbralikke organisatsioone, keda ollakse nõus kuulama nii kliimamuutuste, rohepöörde, liigikaitse kui keskkonnahoiu teemadel. Looduskaitse, liigikaitse ja keskkonnakaitse jaoks on tarvis aga ka eramaad.

Loodushoiu Fond on loodud keskkonnahoiu ja kliimamuutuste teemadega tegelemiseks ning toetab Euroopa Roheleppe printsiipi „No one is left behind“. Oleme maaomanike (sealhulgas ja teiste seas Taluliitu, Erametsaliitu, Eesti Põllumajandus-ja Kaubanduskotta kuuluvate) loodushoiu organisatsioon.

  • Toetame Euroopa rohelist kokkulepet, Elurikkuse Strateegiat ja taastamiskava, läbi vabatahtliku loodushoiu eramaal, et kaasatud maamajandussektor ei tunneta kõrvaljäetust ning on seetõttu toimetulev ja sallivam oma otsustes, mis puudutavad ühiskonda ja loodust.
  • Võimestame sihtgrupi jaoks oluliste väärtuste - vabadus, vabatahtlik tegevus, omandiõigused ja kodanikukohus – kaudu kogukonna tegevusi loodushoius. Eesmärgi saavutamine aitab samaaegselt suurendada positiivset ühiskondlikku mõju keskkonnahoiule ja looduskaitsele, kliimamuutustega kohanemisele, kui ka tugevdada maakogukondades elluviidavaid looduskaitsetegevusi.
  • Leevendame olukorda, kus maailmavaateliste erinevuste tõttu on tekkinud vastandumine nii riigi- kui valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele, ning aitame vältida ning ennetada olukorda, kus rakendatakse SSS (shoot, shovel and shut up) ning põletatud maa (ennetatakse kaitsealuse liigi saabumist eramaale, rakendades erinevaid abinõusid) taktikaid või kaotatakse eramaadel luba viibida.

1. Jätkame olemasolevate võrgustike loomist eramaal looduskaitsega tegelevate organisatsioonide ja üksikisikute vahel, et luua püsivaid koostööstruktuure eramaa loodusekaitse jaoks Eestis.

2. Tegeleme teavitustööga ja tekitame sünergia (rahvusvaheliste võrgustike ja algatustega), mis käsitlevad looduskaitset eramaal, keskkonnahoidu ning kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna säilitamise teemadel. Pakume tegevusi, selgeid juhtnööre ja värskeid algatusi, kus kaasa lüüa, selgitades ka igaühe looduskaitse printsiipi maaomanike vaatest ja võimalustest lähtuvalt. 

3. Loome ja arendame eralooduskaitsele suunatud nn tööriistu, mille abil saab süsteemi ülevaadet hoida ja tulemuspõhisele looduskaitsele omaseid KPI-sid jälgida. 

Aitame tegeleda Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ettenähtud eesmärgi saavutamiseks looduskaitselise maakasutuse teemaga eramaal ning aitame taastada elupaiku sh Natura ning tegeleda liigikaitseliste teemadega eramaal. Samuti toetab tegevus planeeritavat KEVAD arengukava otseste tulemustega.

Projekti tulemusena suureneb loodushoiuga ja ökosüsteemiteenustega tegelevate maaomanike arv, maa pindala, pareneb kaitsealuste liikide elujärg, seotav süsinikdioksiidi kogus ja maaomanikud leiavad mitmekesisuse säilitamiseks asendusalasid. Näitena hoitakse Loodushoiu Fondi algatusel vabatahtlikult kultuuriloolisi ja esteetilisi kuid ka mikrokeskkonnana olulisi põlispuid eramaal - just maaomanike endi poolt.

Looduskaitse teadus. Tasakaalustades inimeste vajadusi ja loodust

Laen alla

Uudised

BiodiversityElurikkus ClimateKliima CommunityKogukonnad AgriculturePõllumajandus

Loodushoiu Fond aitab kaasa elurikastele päikeseparkidele

Päikeseparke seostatakse peamiselt energiatootmisega, kuid harvemini mõeldakse sellele, et looduslikus keskkonnas asuvates parkides võiks toetada ka elurikkust. Kuidas seda saavutada ja kuidas saaks paremini ära kasutada paneelidevahelist maad?

Nendele küsimustele saab vastuse värsket Osooni lugu vaadates.

Loodushoiu Fond teeb koostööd Kaamos Grupi ettevõtetega ning on selle raames kaardistanud ära kümme päikeseparki ja pakkunud välja erinevad elurikkust edendavad tegevused.

Näiteks võiks päikeseparkide paneelide vahelist ala kasutada taimkatte taastamiseks, sealhulgas külvata kohalikke taimi, mis pakuvad varjupaika ja toiduallikat tolmeldajatele ning teistele putukatele. Selline lahendus ei suurenda üksnes pargi ökosüsteemiväärtust, vaid vähendab ka vajadust sagedase niitmise järele, mis omakorda vähendab hoolduskulusid ja süsinikujalajälge.

Mitmed teadusuuringud on tõestanud, et elurikkuse toetamist saab soodustada mitmel viisil. Näiteks võiks mõelda väikeste veekogude loomisele või pesitsuskohtade rajamisele lindudele ja väikeloomadele. Samuti saab luua mesilasala, mis mitte ainult ei toeta mesilasi ja teisi tolmeldajaid, vaid aitab ka põllumajanduse tolmeldamise kaudu suurendada saagikust.

Samal ajal tagavad päikesepargid täiendava energiaallika, aidates kaasa rohepöörde eesmärkidele. Päikeseparkides rakendatavad loodussõbralikud lahendused võivad pakkuda eeskuju ka teistele taastuvenergia tootjatele.

 

 

BiodiversityElurikkus ClimateKliima CommunityKogukonnad

Eesti maaomanikud arutasid Eurosite’i üritusel uusi looduskaitse koostöövorme

Eesti maaomanike looudskaitse koostöö organisatsioon Loodushoiu Fond kutsuti Eurosite'i arutama uusi koostöö- ja partnerlusvorme, mis on looduse ja kliima kaitseks hädavajalikud. Arutelud keskendusid sellele, kuidas maaomanikud saavad üksteiselt õppida, millised mentorlussüsteemid leiavad õige keele ja millised tööriistad toimivad stiimulitena põllumeestele, eraomanikele ja kogukondadele.

Eurosite on maaomanike ja looduskaitsjate võrgustik, mis töötab Euroopa eraomandis oleva maa kaitsmise ja taastamise nimel looduse ja kliima hüvanguks.

Peamised õppetunnid maaomanike vaatenurgast:

⚖️ Kõike head ei saa korraga:

  • Näiteks kõrge tedrepopulatsiooni säilitamiseks Ühendkuningriigis tuleb vähendada metsaga kaetud hektarite arvu ja püüda väikekiskjaid.
  • Vanade plii kaevanduste vee saasteprobleemi lahendamiseks tuleb muld siduda, maa taasroheliseks muuta, kuid pole võimalik kontrollida linde, kes söövad taastatud aladel elavaid putukaid.
  • Pikemaajalise haldamise võimaluste säilitamiseks tuleb teha kompromisse lühiajalise kasu osas.

🌄 Maaomanike ettekannetes kõlas sarnane sõnum:

  • Eriliste liikide olemasolu teatamise soov puudub, kuna selle tulemusena võin oma õigused maale kaotada.
  • Maaomanike organisatsioonide juhitud õppeprotsessid omavahel on võtmetähtsusega. Teisel juhul on usaldamatus liiga suur.
  • Maaomanikud on osa lahendusest, mitte looduse vastased.

🍁 SERi esitlus kinnitas meie arusaama EL-i poliitikanõuetest:

  • Kohustus hõlmab 20% elurikkuse kaitsealasid, mitte 30%, ning sellest 20%-st kolmandik peab olema rangelt kaitstud.
  • Soodne kaitse seisund (elupaikade direktiiv) tähendab kaitse-eesmärke riiklikul tasandil, mitte kohaliku ala tasandil.
  • "Heas seisukorras elupaigatüüp" ei ole sama, mida hinnatakse kohalikul tasandil.
  • Heas seisukorras või taastamismeetmete alla kuuluvate alade oluline halvenemine on määratud kohalikul tasandil ning viitab elupaiga struktuuri, funktsioonide ja tüüpiliste liikide stabiilsusele või pidevale paranemisele. See tähendab, et pühendumine on põhinev pingutusel, mitte tulemusel.

 

BiodiversityElurikkus

Loodushoiu Fond innovaatilises partnerluses Euroopa Liidu Green Assist programmis koos ForestryFrance-iga.

EL teatas mitmetest ümberkujundavatest meetmetest ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil (CBD COP16) Colombias Calis, et kinnitada oma pühendumust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele kogu maailmas aastaks 2030.

Euroopa Liit esitas oma uuringute tulemusi elurikkuse sertifitseerimise ja looduskrediitide suunas 16. COP-l. bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediidi võimaluste ja väljakutsete kohta, mis on osa uuenduslikest rahastamisvahenditest ressursside kasutuselevõtmiseks, aitab ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerib neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumajandustootjaid, metsamehi, kalureid ja teisi mere- ja maakorraldajaid ning IPLC-sid.
ELi uurimustööde hulka kuuluvad kaks pilootprojekti, üks märgaladel koostöös Prantsusmaaga ja üks erametsades koostöös Eestiga, samuti projekt Peruu Amazonases, teatas Euroopa Liit.
COP16: EU delivers on global financing commitments to protect nature - European Commission

Loodushoiu Fondil on au töötada töötada Euroopa innovaatiliste partnerluses ühistee hüvede nimel. Aitäh Forestry France kogu senise raske töö eest.

 

© Getty Images, Nelson Hernandez Chitiva

Close modal

Logi sisse

või

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe