Loodushoiu Fond innovaatilises partnerluses Euroopa Liidu Green Assist programmis koos ForestryFrance-iga.

EL teatas mitmetest ümberkujundavatest meetmetest ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konverentsil (CBD COP16) Colombias Calis, et kinnitada oma pühendumust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamisele ja tagasipööramisele kogu maailmas aastaks 2030.

Euroopa Liit esitas oma uuringute tulemusi elurikkuse sertifitseerimise ja looduskrediitide suunas 16. COP-l. bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediidi võimaluste ja väljakutsete kohta, mis on osa uuenduslikest rahastamisvahenditest ressursside kasutuselevõtmiseks, aitab ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerib neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumajandustootjaid, metsamehi, kalureid ja teisi mere- ja maakorraldajaid ning IPLC-sid.
ELi uurimustööde hulka kuuluvad kaks pilootprojekti, üks märgaladel koostöös Prantsusmaaga ja üks erametsades koostöös Eestiga, samuti projekt Peruu Amazonases, teatas Euroopa Liit.
COP16: EU delivers on global financing commitments to protect nature - European Commission

Loodushoiu Fondil on au töötada töötada Euroopa innovaatiliste partnerluses ühistee hüvede nimel. Aitäh Forestry France kogu senise raske töö eest.

 

© Getty Images, Nelson Hernandez Chitiva

Autor: Loodushoiu fond

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad

Kas Eesti suudab oma erakordse looduse muuta pikaajaliseks väärtuseks — ilma võimalusi üle reguleerimata?

Sellele küsimusele otsisime vastuseid tänavusel Arvamusfestivalil Paides, kus Loodushoiu Fondi arutelul kohtusid nii maaomanike, teadlaste kui ka riigi esindajad. Paneelis „Eesti looduskapital — järgmine edulugu rohelistele investoritele või potentsiaal, mida hoiab tagasi poliitiline ebakindlus?“ arutleti, kuidas siduda era- ja avalik huvi nii, et Eesti loodushoiust sünniks uus väärtus.

Jõudsime mitme olulise tõdemuseni. Kui erasektori võimalused jäävad ebamäärase poliitika tõttu kitsaks, võib Eesti kaotada just need turud: süsiniku sidumine, elurikkuse krediidid ja muud ökosüsteemiteenused; mis looksid metsanduse ja põllumajanduse kõrvale olulist lisandväärtust. Riigil ei ole vaja turgu „üle reguleerida“, vaid pigem eemaldada tõkked, luua usaldust ja aidata esimesed pilootprojektid käivitada. Samal ajal tuleb selgelt määratleda, mida tähendab Eestile netokasu ja kuidas tagada, et looduskrediidid oleksid reaalsed, mõõdetavad ja kestvad.

See arutelu näitas, kui oluline on luua uusi koostöövorme maaomanike ja poliitikakujundajate vahel ning jagada teadmisi avalikkusega. Just sellised dialoogid aitavad tugevdada looduskaitse võrgustikke ning kujundada usaldust ja valmisolekut, et maaomanikud, ettevõtjad ja riik saaksid koos loodushoiust pikaajalist väärtust luua.

Suur tänu meie moderaatorile Hindrek Riikojale ning paneelile: Ando Eelmaa, Antti Tooming, Annela Anger-Kraavi ja Jaan Sepping ning kõigile kuulajatele kaasamõtlemise eest!

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad

Arvamusfestivalil arutletakse Eesti looduskapitali tuleviku üle

9. augustil 2025 kell 18:30–20:00 toimub Paides Arvamusfestivalil arutelu, kus fookuses on Eesti looduskapitali väärtustamine ning selle sidumine rohepöörde ja eraalgatusega. Arutelu korraldab Loodushoiu Fond ning see leiab aset Ettevõtluskindluse laval.

Eesti looduskapital: kas järgmine edulugu või kasutamata potentsiaal?

Looduskapitali, nagu süsinikusidujate ja elurikkuse säilitamise võimalusi, hakatakse üha enam käsitlema kui olulist osa rohepöörde edulugudest. Üha rohkem maaomanikke ja ettevõtjaid soovib panustada looduse hüvanguks – olgu selleks siis süsinikusidumine, elupaikade taastamine või liigikaitselised tegevused.

Ent kuidas tagada, et need vabatahtlikud pingutused oleksid juriidiliselt kaitstud, turupõhiselt tunnustatud ja riiklikult toetatud?

Arutelu eesmärk

Arutelu „Eesti looduskapital: Kas roheinvestori järgmine edulugu või riiklikult pidurdatud potentsiaal?“ toob kokku võtmeisikud avalikust ja erasektorist, et analüüsida, milline võiks olla loodushoiu arendamise tee Eestis.

Kesksete küsimuste seas:

Millised on võimalused ja takistused vabatahtlikel loodushoiuturgudel?

Kuidas saab riik toetada õiguskindlust ja läbipaistvust looduskapitali arendamisel?

Mida ootavad maaomanikud, ettevõtjad ja roheinvestorid süsteemilt, mis võimaldaks neil loodushoiust tulu teenida?

Esinejad:

Antti Tooming, Kliimaministeeriumi asekantsler

Jaan Sepping, rahvusvahelise turu ekspert

Annela Anger-Kraavi, tunnustatud kliimaläbirääkija

Ando Eelmaa, metsandusvaldkonna praktik ja maaomanik

Moderaator: Hindrek Riikoja, ajakirjanik ja arutelude juht

Arutelule järgneb erakonnajuhtide debatt

Pärast looduskapitali arutelu suundub publik suurele pealavale, kus kell 20:00 algab erakonnajuhtide debatt. Seega on tegu väärtusliku sissejuhatusega poliitilisteks aruteludeks, kus looduskaitse ja maaelu teemad üha enam esile kerkivad.

Tule kuulama ja kaasa mõtlema!

Loodushoiu Fond kutsub kõiki huvilisi – maaomanikke, roheinvestoreid, poliitikakujundajaid ja lihtsalt looduse sõpru – arutlema selle üle, milline võiks olla Eesti oma looduse turg.

🗓 Aeg: 9. august 2025, kell 18:30–20:00
📍 Koht: Paide, Ettevõtluskindluse lava (lava 12)

📣 Arutelu läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad VesiVesi PõllumajandusPõllumajandus

Rahvusvaheline WESEM projekt arendas tuleviku loodushoiu lahendusi maaomanikelt maaomanikele

29. juunil kogunesid WESEM Erasmus+ projekti partnerid Eestis, Luual, et pidada maha produktiivne töökoosolek projekti viimase, otsustava faasi edendamiseks.

Kahepäevase kohtumise vältel esitles konsortsium koolitusplatvormi esialgset versiooni ning vaatas üle kogu koolitusmoodulite sisu. Projekti lõpusirge paistab ning partnerid töötavad nüüd selle nimel, et koolitus- ja mentorlusplatvormid õigeks ajaks valmis saada. Eesmärk on platvorme esitleda juba septembris Pariisis toimuval Wildlife Estates märgise juhtkomitee kohtumisel.

Töiste sessioonide kõrvalt oli osalejatel ka võimalus avastada muljetavaldavat Luua Metsanduskooli metsa.

Loodushoiu Fondi projektikoordinaator Pille Ligi võttis projekti visiooni kokku oma hiljutises intervjuus Euroopa Maaomanike Organisatsiooni ajakirjale: 🗨️ „Meie peamine eesmärk on tuua esile tõsiasja, et maaomanikud on hoolivad, eetilised ja aktiivsed oma maa haldajad, näidata ning seeläbi muuta üldist suhtumist looduskaitsesse.” 

Projekti järgmiseks sammuks on luua nõustajate ja taastamisökoloogias pädevust omavate maaomanike võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on arendada edasi vastastikust õpet (peer-to-peer learning), et jagada praktilisi teadmisi ja parimaid praktikaid otse maaomanikult maaomanikule.

Lugege lähemalt WESEM projekti visiooni kohta ja tutvuge Pille Ligi täispika intervjuuga siit: https://lnkd.in/d7XzNq-N

Projekti toetab Euroopa Liit läbi Eramus+ programmi.

Close modal

Logi sisse

või

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe