Sel aastal oleme aidanud luua juba 655 uut pesakasti!

Loodushoiu Fondil on hea meel teatada, et tänavu oleme koos vabatahtlike ja koostööpartneritega aidanud meisterdada ning loodusesse paigaldada juba 655 uut pesakasti. See on oluline panus Eesti elurikkuse hoidmisse ja õõnespesitsejate elutingimuste parandamisse.

Miks on pesakastid olulised?

Meie elukeskkond muutub kiiresti. Linnades, aedlinnades ja uutes elurajoonides on hoonete renoveerimise ning kaasaegse ehituse tõttu kadunud paljud räästaalused praod ja muud looduslikud pesitsuspaigad. Ka noor haljastus ja hooldatud aiad ei paku veel piisavalt puuõõnsusi, kus linnud saaksid pesitseda.

Pesakastid on olulised ka metsades. Eesti boreaalsetes metsades sõltub elurikkus looduslikest häiringutest ja mitmekesisest maastikust. Majandusmetsades, kus looduslikke õõnsusi võib ajutiselt nappida, pakuvad pesakastid lindudele kiiresti valmivaid ja tõhusaid asenduselupaiku.

Keda uutes pesakastides ootame?

Enamik tänavu valminud pesakaste on 3,5 cm lennuavaga, mis sobib hästi mitmele õõnespesitsejale, näiteks:

• rasvatihasele;
• puukoristajale;
• põld- ja koduvarblasele;
• väänkaelale.

Need linnud on väärtuslikud looduslikud kahjuritõrjujad. Näiteks võib üks rasvatihase pere pesitsushooajal hävitada kümneid tuhandeid putukaid ja röövikuid, aidates hoida meie aiad ja metsad tervena.

Pesakaste kasutavad aeg-ajalt ka teised loomad, näiteks nahkhiired, kellele need pakuvad turvalist päevast varjepaika.

Täname kõiki, kes osalesid!

Selline tulemus sünnib ainult ühise tegutsemise tulemusena. Südamlik tänu kõigile vabatahtlikele ning eriline tänu lastele ja lapsevanematele, kes meie juhendamisel ning koostööpartnerite toel suveüritustel innukalt saagisid, puurisid ja pesakaste meisterdasid.

Teie panus aitab päriselt kaasa Eesti looduse hoidmisele. Meie maastikepäevi aitasid korraldada Eesti Jahimeeste Selts, Elering ja KIK.

Tuletame meelde, et pesakasti ülespanek on alles algus. Selleks et pesakast püsiks lindudele sobiva koduna, tuleks seda igal aastal talve lõpus puhastada. Nii saavad uued linnupered kevadel asuda elama puhtasse ja turvalisse pesapaika.

Erinevaid pesakaste leiad siit: Loodushoiu Fond

Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi

30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.

Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.

Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.

Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis

Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.

Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.

Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.

Laiem pilt ja tulevikuvaade

Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.

Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.

Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.

Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks

Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.

Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.

Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:

• Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
• 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
• 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
• Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
• Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.

Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.

See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.

Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!