Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Eesti maaomanikud arutasid Eurosite’i üritusel uusi looduskaitse koostöövorme
Eesti maaomanike looudskaitse koostöö organisatsioon Loodushoiu Fond kutsuti Eurosite'i arutama uusi koostöö- ja partnerlusvorme, mis on looduse ja kliima kaitseks hädavajalikud. Arutelud keskendusid sellele, kuidas maaomanikud saavad üksteiselt õppida, millised mentorlussüsteemid leiavad õige keele ja millised tööriistad toimivad stiimulitena põllumeestele, eraomanikele ja kogukondadele.
Eurosite on maaomanike ja looduskaitsjate võrgustik, mis töötab Euroopa eraomandis oleva maa kaitsmise ja taastamise nimel looduse ja kliima hüvanguks.
Peamised õppetunnid maaomanike vaatenurgast:
⚖️ Kõike head ei saa korraga:
- Näiteks kõrge tedrepopulatsiooni säilitamiseks Ühendkuningriigis tuleb vähendada metsaga kaetud hektarite arvu ja püüda väikekiskjaid.
- Vanade plii kaevanduste vee saasteprobleemi lahendamiseks tuleb muld siduda, maa taasroheliseks muuta, kuid pole võimalik kontrollida linde, kes söövad taastatud aladel elavaid putukaid.
- Pikemaajalise haldamise võimaluste säilitamiseks tuleb teha kompromisse lühiajalise kasu osas.
🌄 Maaomanike ettekannetes kõlas sarnane sõnum:
- Eriliste liikide olemasolu teatamise soov puudub, kuna selle tulemusena võin oma õigused maale kaotada.
- Maaomanike organisatsioonide juhitud õppeprotsessid omavahel on võtmetähtsusega. Teisel juhul on usaldamatus liiga suur.
- Maaomanikud on osa lahendusest, mitte looduse vastased.
🍁 SERi esitlus kinnitas meie arusaama EL-i poliitikanõuetest:
- Kohustus hõlmab 20% elurikkuse kaitsealasid, mitte 30%, ning sellest 20%-st kolmandik peab olema rangelt kaitstud.
- Soodne kaitse seisund (elupaikade direktiiv) tähendab kaitse-eesmärke riiklikul tasandil, mitte kohaliku ala tasandil.
- "Heas seisukorras elupaigatüüp" ei ole sama, mida hinnatakse kohalikul tasandil.
- Heas seisukorras või taastamismeetmete alla kuuluvate alade oluline halvenemine on määratud kohalikul tasandil ning viitab elupaiga struktuuri, funktsioonide ja tüüpiliste liikide stabiilsusele või pidevale paranemisele. See tähendab, et pühendumine on põhinev pingutusel, mitte tulemusel.
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Arvamusfestivalil arutletakse Eesti looduskapitali tuleviku üle
9. augustil 2025 kell 18:30–20:00 toimub Paides Arvamusfestivalil arutelu, kus fookuses on Eesti looduskapitali väärtustamine ning selle sidumine rohepöörde ja eraalgatusega. Arutelu korraldab Loodushoiu Fond ning see leiab aset Ettevõtluskindluse laval.
Eesti looduskapital: kas järgmine edulugu või kasutamata potentsiaal?
Looduskapitali, nagu süsinikusidujate ja elurikkuse säilitamise võimalusi, hakatakse üha enam käsitlema kui olulist osa rohepöörde edulugudest. Üha rohkem maaomanikke ja ettevõtjaid soovib panustada looduse hüvanguks – olgu selleks siis süsinikusidumine, elupaikade taastamine või liigikaitselised tegevused.
Ent kuidas tagada, et need vabatahtlikud pingutused oleksid juriidiliselt kaitstud, turupõhiselt tunnustatud ja riiklikult toetatud?
Arutelu eesmärk
Arutelu „Eesti looduskapital: Kas roheinvestori järgmine edulugu või riiklikult pidurdatud potentsiaal?“ toob kokku võtmeisikud avalikust ja erasektorist, et analüüsida, milline võiks olla loodushoiu arendamise tee Eestis.
Kesksete küsimuste seas:
Millised on võimalused ja takistused vabatahtlikel loodushoiuturgudel?
Kuidas saab riik toetada õiguskindlust ja läbipaistvust looduskapitali arendamisel?
Mida ootavad maaomanikud, ettevõtjad ja roheinvestorid süsteemilt, mis võimaldaks neil loodushoiust tulu teenida?
Esinejad:
Antti Tooming, Kliimaministeeriumi asekantsler
Jaan Sepping, rahvusvahelise turu ekspert
Annela Anger-Kraavi, tunnustatud kliimaläbirääkija
Ando Eelmaa, metsandusvaldkonna praktik ja maaomanik
Moderaator: Hindrek Riikoja, ajakirjanik ja arutelude juht
Arutelule järgneb erakonnajuhtide debatt
Pärast looduskapitali arutelu suundub publik suurele pealavale, kus kell 20:00 algab erakonnajuhtide debatt. Seega on tegu väärtusliku sissejuhatusega poliitilisteks aruteludeks, kus looduskaitse ja maaelu teemad üha enam esile kerkivad.
Tule kuulama ja kaasa mõtlema!
Loodushoiu Fond kutsub kõiki huvilisi – maaomanikke, roheinvestoreid, poliitikakujundajaid ja lihtsalt looduse sõpru – arutlema selle üle, milline võiks olla Eesti oma looduse turg.
🗓 Aeg: 9. august 2025, kell 18:30–20:00
📍 Koht: Paide, Ettevõtluskindluse lava (lava 12)
📣 Arutelu läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Rahvusvaheline WESEM projekt arendas tuleviku loodushoiu lahendusi maaomanikelt maaomanikele
29. juunil kogunesid WESEM Erasmus+ projekti partnerid Eestis, Luual, et pidada maha produktiivne töökoosolek projekti viimase, otsustava faasi edendamiseks.
Kahepäevase kohtumise vältel esitles konsortsium koolitusplatvormi esialgset versiooni ning vaatas üle kogu koolitusmoodulite sisu. Projekti lõpusirge paistab ning partnerid töötavad nüüd selle nimel, et koolitus- ja mentorlusplatvormid õigeks ajaks valmis saada. Eesmärk on platvorme esitleda juba septembris Pariisis toimuval Wildlife Estates märgise juhtkomitee kohtumisel.
Töiste sessioonide kõrvalt oli osalejatel ka võimalus avastada muljetavaldavat Luua Metsanduskooli metsa.
Loodushoiu Fondi projektikoordinaator Pille Ligi võttis projekti visiooni kokku oma hiljutises intervjuus Euroopa Maaomanike Organisatsiooni ajakirjale: 🗨️ „Meie peamine eesmärk on tuua esile tõsiasja, et maaomanikud on hoolivad, eetilised ja aktiivsed oma maa haldajad, näidata ning seeläbi muuta üldist suhtumist looduskaitsesse.”
Projekti järgmiseks sammuks on luua nõustajate ja taastamisökoloogias pädevust omavate maaomanike võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on arendada edasi vastastikust õpet (peer-to-peer learning), et jagada praktilisi teadmisi ja parimaid praktikaid otse maaomanikult maaomanikule.
Lugege lähemalt WESEM projekti visiooni kohta ja tutvuge Pille Ligi täispika intervjuuga siit: https://lnkd.in/d7XzNq-N
Projekti toetab Euroopa Liit läbi Eramus+ programmi.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
Pildi autor: Google Gemini
30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
Päevakava:
14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)
15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00 –– Kohvipaus
17:00–18:30 –– Jalutuskäik pargis
Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.
18:30 –– Päeva lõpetamine
