ELU ENKLAAVID
Väikemetsaomanikele suunatud projekt õpetab, kuidas pakkuda ökosüsteemiteenuseid.
Elurikkust hoidvad alad ongi elu enklaavid.
Me arendame väikemetsaomanike teadlikkust mittepuidulise metsakasutamise võimalustest ja arendame rahvusvahelist võrgustikku Tšehhi ja Poola kogukondadega.
Uudised
Erinevate metsanduslike huvide kohtumine Lääne-Harju puistutes
Erasmus+ õppeprojekt toob kokku eri taustaga noored Eestist ning pärast piirangute lõppemist ka Tšehhist ja Poolast. Õppereisi eesmärkideks on erialal töötavate noortele teadmiste arendamine metsanduse mittepuidulistel ja ökosüsteemiteenuste teemadel.
Lääne-Harju vallas on erakordselt kaunis loodus. Rannaala hoogne kasutus Lohusalus toob kaasa suure külastuskoormuse ja probleemse autode parkimise rannamännikutesse. Samaaegselt soovitakse piirkonnas elurikkusi säilitada vääriselupaikade näol ja hoiduda merereostusest. Lisandub majaomanike huvi säilitada kinnisvara väärtuse, et säiliks privaatne elukeskkond ning kõrghaljastus. Vastuolulised huvid ja kõrgendatud avalik huvi on väljakutse Lääne-Harju vallale, kes on tellinud analüüsid elurikkuse ning analüüsib potentsiaalsete sotsiaalsete huvide vahel tasakaalu leidmise võimalust Lohusalus. Elu enklaavide projekti üks õppealadest on Lohusalu luitemännik, ning metsanduse taustaga noorte projektis osaleja Airiin Vaasa tõdes, et mistahes ehitusprojektide kooskõlastamine - olgu teed, maabumissillad või majad - ja huvide tasakaalu otsimine on keeruline protsess.
Siret Valge, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse üliõpilane lisas, et piirkonna eripäraks on ka võimalik merereostuse suurenemine. „Meie igaühe võimalus ja sportlik huvi võiks olla võtta kaasa ja otsida, enda poolt kaasa toodud toidu pakenditele, joogitopsidele ning suitsukonidele lisaks ka rannast leitud prügi. Räimel puudub võimalus koni prügikasti visata“.
Maikuine õppepäev viis meid lisaks ka loodushoiuga tegeleva maaomaniku Ando Eelmaa juurde, kelle kodutalus kasvatatakse maheveiseid, hoitakse pärandkooslusi ja taimeaias tegeldakse metsaistikute ning looduslähedaste püsikute kasvatamisega. Tallinna Ülikooli keskkonnaplaneerimise üliõpilane Anete Altrov tõdes, et tegu oli inspireeriva infoga, sest keskkonnaplaneerimise erialal puudub otsene metsandust tutvustab õppeaine ning ta loodab, et välismaa noored saavad suve lõpus samasuguse positiivse emotsiooni osaliseks.
14. augustil Paekalda Puhkekeskuses toimuval seminaril ning Tšehhi, Eesti ja Poola noorte seminari käigus tutvustatakse Lohusalu näidisaladel tervendavate metsade põhimõtteid. Metsandustudeng Ain Näkk sõnab, et projektiga soovitakse saada teadmised, mis on testitud Rootsi metsandusteadlaste ja arstide poolt, kes analüüsisid ja rakendasid tervendava mõjuga metsade loomiseks teatud metsamajandamise meetodeid. Lisaks analüüsitakse sotsiaalsete ja loodushoiu eesmärkide tagamise võimalusi nii Lohusalus kui Ohtu metsas ning loodushoiu põhimõtteid endisel põllumaal Penta maaüksusel.
Väikemetsaomanikele suunatud projekt õpetab, kuidas pakkuda ökosüsteemiteenuseid
Lääne-Harju piirkonnas käivitus rahvusvaheline projekt projekt „Elu enklaavid“, mille eesmärk on viia kokku huvigrupid nii kohalikus kogukonnas Eestis, Poolas, Tšehhis kui ka riigiüleselt, et tugevdada väikemetsaomanike teadlikkust ökosüsteemiteenuste pakkumise võimalustest metsades.
Projekti käigus loodavatel pilootaladel näidatakse, kuidas luua ja hooldada neid väikeomanduses olevaid metsi, kus metsade majandamise eesmärgiks on pakkuda üha rohkem ökosüsteemiteenuseid. Samuti soovitakse tutvustada, kuidas loodavad ökosüsteemiteenused toovad kasu omanikule, säilitades samas metsa looduslikku mitmekesisust ning väärtuslikke ökoloogilisi ja maastikulisi omadusi.
„Lääne-Harju Koostöökogu on juba varasemalt koostööd teinud juhtpartneriga Tšehhist, kes kutsus meid nüüd kaasa lööma kogukonnale ja metsaomanikele suunatud Erasmus programmi projektis,“ selgitas Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse esimees Rafael Milerman.
„Eksklaav on taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat. Sõnamänguna kasutame enklaavi terminit, mille kaudu püüame võimalikult lühidalt edasi anda projekti eesmärki – suurendada florat-faunat just paigas, kus on nende harilik levila,“ lausus Rafael Milerman. Ta lisas, et elu enklaavide projekti sihtgrupp on peremetsaomanikud, kel on huvi oma maadel suurendada bioloogilist mitmekesisust ja ökoloogilisi väärtusi.
Kogukonna huvidest antud projektis rääkides märkis Lääne-Harju valla keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja Kerli Lambing, et erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumine võib olla mõnes paigas konflikti lahendamise jaoks ainuvõimalik tee ning seetõttu on väga tänuväärne kohaliku kogukonna, valla ja noorte kaasamine ettevõtmisesse.
Plaanis on luua vähemalt viis erinevat katseala, mille baasil koostatakse juhendid selle kohta, kuidas jõuda hetkeseisust metsas omaniku unistuste metsani. Koostatav käsiraamat õpetab huvilisi aktiivselt tegelema maastikukujunduse ja taasmetsikustamisega projekti käigus kokku koondatud parima teadmise põhjal.
„Unistuste metsani jõudmiseks tuleb teada seadusandlust ja reegleid, omandiküsimusi ning eelkõige keskkonnast tingitud võimalusi nagu näiteks veerežiimi või mullahappesust. Seetõttu on väikemetsaomanikele antud materjali koostamine vajalik,“ sõnas Erametsaliidu juhatuse esimees ja Lääne-Harju valla elanik Ando Eelmaa.
Elu enklaavide projekti rahastab Euroopa Liidu Erasmus programm ning see kestab 1. juunist 2020 – 31. märtsini 2023.
Partnerid
Sdruzeni SPLAV, z.s., juhtpartner Tšehhis
Ecological Club, partner Poolas
Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele
Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.
2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele.
Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi.
Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis.
„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit