Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Väikemetsaomanikele suunatud projekt õpetab, kuidas pakkuda ökosüsteemiteenuseid
Lääne-Harju piirkonnas käivitus rahvusvaheline projekt projekt „Elu enklaavid“, mille eesmärk on viia kokku huvigrupid nii kohalikus kogukonnas Eestis, Poolas, Tšehhis kui ka riigiüleselt, et tugevdada väikemetsaomanike teadlikkust ökosüsteemiteenuste pakkumise võimalustest metsades.
Projekti käigus loodavatel pilootaladel näidatakse, kuidas luua ja hooldada neid väikeomanduses olevaid metsi, kus metsade majandamise eesmärgiks on pakkuda üha rohkem ökosüsteemiteenuseid. Samuti soovitakse tutvustada, kuidas loodavad ökosüsteemiteenused toovad kasu omanikule, säilitades samas metsa looduslikku mitmekesisust ning väärtuslikke ökoloogilisi ja maastikulisi omadusi.
„Lääne-Harju Koostöökogu on juba varasemalt koostööd teinud juhtpartneriga Tšehhist, kes kutsus meid nüüd kaasa lööma kogukonnale ja metsaomanikele suunatud Erasmus programmi projektis,“ selgitas Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse esimees Rafael Milerman.
„Eksklaav on taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat. Sõnamänguna kasutame enklaavi terminit, mille kaudu püüame võimalikult lühidalt edasi anda projekti eesmärki – suurendada florat-faunat just paigas, kus on nende harilik levila,“ lausus Rafael Milerman. Ta lisas, et elu enklaavide projekti sihtgrupp on peremetsaomanikud, kel on huvi oma maadel suurendada bioloogilist mitmekesisust ja ökoloogilisi väärtusi.
Kogukonna huvidest antud projektis rääkides märkis Lääne-Harju valla keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja Kerli Lambing, et erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumine võib olla mõnes paigas konflikti lahendamise jaoks ainuvõimalik tee ning seetõttu on väga tänuväärne kohaliku kogukonna, valla ja noorte kaasamine ettevõtmisesse.
Plaanis on luua vähemalt viis erinevat katseala, mille baasil koostatakse juhendid selle kohta, kuidas jõuda hetkeseisust metsas omaniku unistuste metsani. Koostatav käsiraamat õpetab huvilisi aktiivselt tegelema maastikukujunduse ja taasmetsikustamisega projekti käigus kokku koondatud parima teadmise põhjal.
„Unistuste metsani jõudmiseks tuleb teada seadusandlust ja reegleid, omandiküsimusi ning eelkõige keskkonnast tingitud võimalusi nagu näiteks veerežiimi või mullahappesust. Seetõttu on väikemetsaomanikele antud materjali koostamine vajalik,“ sõnas Erametsaliidu juhatuse esimees ja Lääne-Harju valla elanik Ando Eelmaa.
Elu enklaavide projekti rahastab Euroopa Liidu Erasmus programm ning see kestab 1. juunist 2020 – 31. märtsini 2023.
Partnerid
Sdruzeni SPLAV, z.s., juhtpartner Tšehhis
Ecological Club, partner Poolas
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
WESEM kolmas kohtumine toimus Andaluusias
Keda usaldab maaomanik kõige rohkem?
Teist maaomanikku.
Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie WESEM (Wildlife Estates and Land Ethical Mentorship – wesem-erasmus.eu) projekti rahastatakse ERASMUS programmi kaudu.
Kolmandal kohtumisel, mis toimus üsna eksootilises Andaluusias, Hispaanias:
analüüsisime tööjõupuudust looduse ja elurikkuse hoidmise valdkonnas ning arutasime, kuidas loodus õppematerjalid võimaldavad viia puuduolev info spetsialistideni.
Arutlesime kutseõppes pakutava info üle valdkonnas, keskendudes paindlikule, praktilisele ja täielikult veebipõhisele kutseõppele.
Tutvustasime loodavaid vahendeid, mis pakuksid praktilisi nõuandeid metsandusega tegelevatele maaomanikele, kes soovivad järgida Wildlife Estates’i märgise ja PEFC standardeid.
Märkasime taas, kui erinevad on riigid, sõites läbi Hispaania mägipiirkondade, kus põllumajanduses kasutatakse niisutussüsteeme ning panustatakse metsade loomisesse.
Külastasime Castillo de Canena oliivimõisa, kus kasutatakse uuenduslikke meetodeid. Mulda analüüsivaid mõõtejaamu, automaatset ja teavitusüsteemidega niisutussüsteeme. Ettevõte müüb oliivipuude okste kärpimise jäägid puitmassiks, mitte ei põleta ära ning oliiviõli pressimise masinaid renditakse ka teistele kohalikele maaomanikele.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
