Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Erinevate metsanduslike huvide kohtumine Lääne-Harju puistutes
Erasmus+ õppeprojekt toob kokku eri taustaga noored Eestist ning pärast piirangute lõppemist ka Tšehhist ja Poolast. Õppereisi eesmärkideks on erialal töötavate noortele teadmiste arendamine metsanduse mittepuidulistel ja ökosüsteemiteenuste teemadel.
Lääne-Harju vallas on erakordselt kaunis loodus. Rannaala hoogne kasutus Lohusalus toob kaasa suure külastuskoormuse ja probleemse autode parkimise rannamännikutesse. Samaaegselt soovitakse piirkonnas elurikkusi säilitada vääriselupaikade näol ja hoiduda merereostusest. Lisandub majaomanike huvi säilitada kinnisvara väärtuse, et säiliks privaatne elukeskkond ning kõrghaljastus. Vastuolulised huvid ja kõrgendatud avalik huvi on väljakutse Lääne-Harju vallale, kes on tellinud analüüsid elurikkuse ning analüüsib potentsiaalsete sotsiaalsete huvide vahel tasakaalu leidmise võimalust Lohusalus. Elu enklaavide projekti üks õppealadest on Lohusalu luitemännik, ning metsanduse taustaga noorte projektis osaleja Airiin Vaasa tõdes, et mistahes ehitusprojektide kooskõlastamine - olgu teed, maabumissillad või majad - ja huvide tasakaalu otsimine on keeruline protsess.
Siret Valge, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse üliõpilane lisas, et piirkonna eripäraks on ka võimalik merereostuse suurenemine. „Meie igaühe võimalus ja sportlik huvi võiks olla võtta kaasa ja otsida, enda poolt kaasa toodud toidu pakenditele, joogitopsidele ning suitsukonidele lisaks ka rannast leitud prügi. Räimel puudub võimalus koni prügikasti visata“.
Maikuine õppepäev viis meid lisaks ka loodushoiuga tegeleva maaomaniku Ando Eelmaa juurde, kelle kodutalus kasvatatakse maheveiseid, hoitakse pärandkooslusi ja taimeaias tegeldakse metsaistikute ning looduslähedaste püsikute kasvatamisega. Tallinna Ülikooli keskkonnaplaneerimise üliõpilane Anete Altrov tõdes, et tegu oli inspireeriva infoga, sest keskkonnaplaneerimise erialal puudub otsene metsandust tutvustab õppeaine ning ta loodab, et välismaa noored saavad suve lõpus samasuguse positiivse emotsiooni osaliseks.
14. augustil Paekalda Puhkekeskuses toimuval seminaril ning Tšehhi, Eesti ja Poola noorte seminari käigus tutvustatakse Lohusalu näidisaladel tervendavate metsade põhimõtteid. Metsandustudeng Ain Näkk sõnab, et projektiga soovitakse saada teadmised, mis on testitud Rootsi metsandusteadlaste ja arstide poolt, kes analüüsisid ja rakendasid tervendava mõjuga metsade loomiseks teatud metsamajandamise meetodeid. Lisaks analüüsitakse sotsiaalsete ja loodushoiu eesmärkide tagamise võimalusi nii Lohusalus kui Ohtu metsas ning loodushoiu põhimõtteid endisel põllumaal Penta maaüksusel.
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele
Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.
2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele.
Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi.
Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis.
„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit
