SÜSINIK

Erinevate metsanduslike huvide kohtumine Lääne-Harju puistutes

Erasmus+ õppeprojekt toob kokku eri taustaga noored Eestist ning pärast piirangute lõppemist ka Tšehhist ja Poolast. Õppereisi eesmärkideks on erialal töötavate noortele teadmiste arendamine metsanduse mittepuidulistel ja ökosüsteemiteenuste teemadel.

Lääne-Harju vallas on erakordselt kaunis loodus. Rannaala hoogne kasutus Lohusalus toob kaasa suure külastuskoormuse ja probleemse autode parkimise rannamännikutesse. Samaaegselt soovitakse piirkonnas elurikkusi säilitada vääriselupaikade näol ja hoiduda merereostusest. Lisandub majaomanike huvi säilitada kinnisvara väärtuse, et säiliks privaatne elukeskkond ning kõrghaljastus. Vastuolulised huvid ja kõrgendatud avalik huvi on väljakutse Lääne-Harju vallale, kes on tellinud analüüsid elurikkuse ning analüüsib potentsiaalsete sotsiaalsete huvide vahel tasakaalu leidmise võimalust  Lohusalus. Elu enklaavide projekti üks õppealadest on Lohusalu luitemännik, ning metsanduse taustaga noorte projektis osaleja Airiin Vaasa tõdes, et mistahes ehitusprojektide kooskõlastamine - olgu teed, maabumissillad või majad - ja huvide tasakaalu otsimine on keeruline protsess.

Siret Valge, Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse üliõpilane lisas, et piirkonna eripäraks on ka võimalik merereostuse suurenemine. „Meie igaühe võimalus ja sportlik huvi võiks olla võtta kaasa ja otsida, enda poolt kaasa toodud toidu pakenditele, joogitopsidele ning suitsukonidele  lisaks ka rannast leitud prügi. Räimel puudub võimalus koni prügikasti visata“.

Maikuine õppepäev viis meid lisaks ka loodushoiuga tegeleva maaomaniku Ando Eelmaa juurde, kelle kodutalus kasvatatakse maheveiseid, hoitakse pärandkooslusi ja taimeaias tegeldakse metsaistikute ning looduslähedaste püsikute kasvatamisega. Tallinna Ülikooli keskkonnaplaneerimise üliõpilane Anete Altrov tõdes, et tegu oli inspireeriva infoga, sest keskkonnaplaneerimise erialal puudub otsene metsandust tutvustab õppeaine ning ta loodab, et  välismaa noored saavad suve lõpus samasuguse positiivse emotsiooni osaliseks. 

14. augustil Paekalda Puhkekeskuses toimuval seminaril ning Tšehhi, Eesti ja Poola noorte seminari käigus tutvustatakse Lohusalu näidisaladel tervendavate metsade põhimõtteid. Metsandustudeng Ain Näkk sõnab, et projektiga soovitakse saada teadmised, mis on testitud Rootsi metsandusteadlaste ja arstide poolt, kes analüüsisid ja rakendasid tervendava mõjuga metsade loomiseks teatud metsamajandamise meetodeid. Lisaks analüüsitakse sotsiaalsete ja loodushoiu eesmärkide tagamise võimalusi nii Lohusalus kui Ohtu metsas ning loodushoiu põhimõtteid endisel põllumaal Penta maaüksusel.

Väikemetsaomanikele suunatud projekt õpetab, kuidas pakkuda ökosüsteemiteenuseid

Lääne-Harju piirkonnas käivitus rahvusvaheline projekt projekt „Elu enklaavid“, mille eesmärk on viia kokku huvigrupid nii kohalikus kogukonnas Eestis, Poolas, Tšehhis kui ka riigiüleselt, et tugevdada väikemetsaomanike teadlikkust ökosüsteemiteenuste pakkumise võimalustest metsades. 

Projekti käigus loodavatel pilootaladel näidatakse, kuidas luua ja hooldada neid väikeomanduses olevaid metsi, kus metsade majandamise eesmärgiks on pakkuda üha rohkem ökosüsteemiteenuseid. Samuti soovitakse tutvustada, kuidas loodavad ökosüsteemiteenused toovad kasu omanikule, säilitades samas metsa looduslikku mitmekesisust ning väärtuslikke ökoloogilisi ja maastikulisi omadusi.  

„Lääne-Harju Koostöökogu on juba varasemalt koostööd teinud juhtpartneriga Tšehhist, kes kutsus meid nüüd kaasa lööma kogukonnale ja metsaomanikele suunatud Erasmus programmi projektis,“ selgitas Lääne-Harju Koostöökogu juhatuse esimees Rafael Milerman. 

„Eksklaav on taimede ja loomade esinemine väljaspool nende harilikku levilat. Sõnamänguna kasutame enklaavi terminit, mille kaudu püüame võimalikult lühidalt edasi anda projekti eesmärki – suurendada florat-faunat just paigas, kus on nende harilik levila,“ lausus Rafael Milerman. Ta lisas, et elu enklaavide projekti sihtgrupp on peremetsaomanikud, kel on huvi oma maadel suurendada bioloogilist mitmekesisust ja ökoloogilisi väärtusi. 

Kogukonna huvidest antud projektis rääkides märkis Lääne-Harju valla keskkonna- ja planeeringute osakonna juhataja Kerli Lambing, et erinevate ökosüsteemiteenuste pakkumine võib olla mõnes paigas konflikti lahendamise jaoks ainuvõimalik tee ning seetõttu on väga tänuväärne kohaliku kogukonna, valla ja noorte kaasamine ettevõtmisesse. 

Plaanis on luua vähemalt viis erinevat katseala, mille baasil koostatakse juhendid selle kohta, kuidas jõuda hetkeseisust metsas omaniku unistuste metsani. Koostatav käsiraamat õpetab huvilisi aktiivselt tegelema maastikukujunduse ja taasmetsikustamisega projekti käigus kokku koondatud parima teadmise põhjal.

„Unistuste metsani jõudmiseks tuleb teada seadusandlust ja reegleid, omandiküsimusi ning eelkõige keskkonnast tingitud võimalusi nagu näiteks veerežiimi või mullahappesust. Seetõttu on väikemetsaomanikele antud materjali koostamine vajalik,“ sõnas Erametsaliidu juhatuse esimees ja Lääne-Harju valla elanik Ando Eelmaa.  

Elu enklaavide projekti rahastab Euroopa Liidu Erasmus programm ning see kestab 1. juunist 2020 – 31. märtsini 2023. 

Partnerid

Sdruzeni SPLAV, z.s., juhtpartner Tšehhis

Ecological Club, partner Poolas 

Süsinikust, krediitidest, maaomanikest ja loodushoiust

Kasvuhoonegaaside ehk süsinikukaubanduse teema on järjest aktuaalsem ja tekitab üha rohkem küsimusi. Oleme kokku pannud infomaterjali tutvustamaks, mis on süsinikuprojektid, milliste soovidega vahendajad maaomanike poole pöörduvad, kuidas süsinikukrediidi tekkimise protsess välja näeb ning millistele kriitilistele aspektidele tuleks enne tehingu tegemist tähelepanu pöörata. 

Et keerulisest teemast paremini aru saada, selgitame alustuseks lahti mõned põhiküsimused:

Miks süsinikuga kaubeldakse?
Euroopa Liit on lubanud aastaks 2030 vähendada heitkoguseid vähemalt 55%, et täita Pariisi Kliimakokkuleppes seatud eesmärke. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline ettevõtete kasvuhoonegaaside vähendamine, kuid alati ei ole võimalik seda piisavalt kiiresti teha. Seetõttu soovivad ettevõtted osta süsinikukrediiti, et enda tekitatud heitmeid loodusele korvata. 

Mis on süsinikuturg?
Süsinikuturud jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kohustuslikku süsinikuturgu juhitakse riikide poolt ja need kehtivad teatud spetsiifilistele tööstussektoritele, kus tegutsevad suured süsiniku emiteerijad. Vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse süsinikukrediitidega, need on juhitud korporatsioonide või ettevõtete poolt ning nende eesmärk on saavutada heitmete vähendamine individuaalsete ettevõtete tasandil.

Mis on süsinikukrediit?
Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest. Näiteks metsaomanikul on mets, mis seob süsinikku või maa, mida on võimalik metsastada ning seeläbi panna süsinikku siduma.  

Mis on süsinikuprojekt?
Projektiks nimetatakse süsinikukrediidi ostja ja maaomanike ühist tegevust, mis järgides kokkulepitud reegleid seob kiiremini, rohkem või kauem süsinikku puitmassiks ja mulda. Sellega kaasneb maaomanikule krediidi eest tasumine.

Kes on ostja? 
Ettevõtted on huvitatud metsaomanikult süsinikukrediidi ostmisest, et seeläbi vähendada enda jalajälge. Siin võiksid maaomanikud mõelda, et meie metsad ei peaks olema kattevari neile tööstusettevõtetele, kes emissioonide vähendamise ja fossiilsetest kütustest loobumisega iseseisvalt hakkama ei saa või ei taha saada. Liiga madalad süsinikukrediidi hinnad ei pane ettevõtteid oma süsinikutarvet üle hindama, sest odavam ja lihtsam on osta endale kliimaneutraalsus.

Teine grupp ostjaid on vahendajad. Nende soov on soetada süsinikukrediit mõnel juhul hinnaga 7€ tCO2eq, et müüa tulevikus krediit edasi näiteks 50€ tCO2eq lõppostjale (nt tehnoloogia- või tööstusettevõte). Müügitehinguga seatakse maaomanikule kohustused - mõnel juhul 100 aastaks. Vahendajad aga 10 aasta pärast ei vastuta, vastutavad maaomanikud.

Mis ma nüüd tegema pean?

Ehkki süsinikukauplejad soovivad maaomanikega kiiresti ja odavalt kokkuleppeid sõlmida, kehtib põhimõte „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ka siin. Pikka, 30-50 aastast kohustust ei maksa endale võtta enne, kui kõik olulised detailid nagu maaomaniku saadav kasu või talle jääv otsustusvabadus on selged. Olulisi küsimusi oleme kaardistanud maaomanikele siin: https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid.

Nõudlus krediitide järele on vabatahtlikul süsinikuturul kiires tõusutrendis, kasvades erinevatel hinnangutel 2030. aastaks 15 korda. Seetõttu ei ole maaomaniku seisukohast lepingute sõlmimisega kiiret ning pole põhjust karta rongist maha jäämist, kui võtta endale natukene rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks. 

Euroopa Liit on välja töötamas ka vabatahtliku süsinikuturu põhimõtteid. 
Hoiame maaomanikke kursis arengutega süsinikuvaldkonnas Loodushoiu Fondi kodulehel.