Kliima
Süsinikust, krediitidest, maaomanikest ja loodushoiust
Kasvuhoonegaaside ehk süsinikukaubanduse teema on järjest aktuaalsem ja tekitab üha rohkem küsimusi. Oleme kokku pannud infomaterjali tutvustamaks, mis on süsinikuprojektid, milliste soovidega vahendajad maaomanike poole pöörduvad, kuidas süsinikukrediidi tekkimise protsess välja näeb ning millistele kriitilistele aspektidele tuleks enne tehingu tegemist tähelepanu pöörata.
Et keerulisest teemast paremini aru saada, selgitame alustuseks lahti mõned põhiküsimused:
Miks süsinikuga kaubeldakse?
Euroopa Liit on lubanud aastaks 2030 vähendada heitkoguseid vähemalt 55%, et täita Pariisi Kliimakokkuleppes seatud eesmärke. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline ettevõtete kasvuhoonegaaside vähendamine, kuid alati ei ole võimalik seda piisavalt kiiresti teha. Seetõttu soovivad ettevõtted osta süsinikukrediiti, et enda tekitatud heitmeid loodusele korvata.
Mis on süsinikuturg?
Süsinikuturud jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kohustuslikku süsinikuturgu juhitakse riikide poolt ja need kehtivad teatud spetsiifilistele tööstussektoritele, kus tegutsevad suured süsiniku emiteerijad. Vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse süsinikukrediitidega, need on juhitud korporatsioonide või ettevõtete poolt ning nende eesmärk on saavutada heitmete vähendamine individuaalsete ettevõtete tasandil.
Mis on süsinikukrediit?
Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest. Näiteks metsaomanikul on mets, mis seob süsinikku või maa, mida on võimalik metsastada ning seeläbi panna süsinikku siduma.
Mis on süsinikuprojekt?
Projektiks nimetatakse süsinikukrediidi ostja ja maaomanike ühist tegevust, mis järgides kokkulepitud reegleid seob kiiremini, rohkem või kauem süsinikku puitmassiks ja mulda. Sellega kaasneb maaomanikule krediidi eest tasumine.
Kes on ostja?
Ettevõtted on huvitatud metsaomanikult süsinikukrediidi ostmisest, et seeläbi vähendada enda jalajälge. Siin võiksid maaomanikud mõelda, et meie metsad ei peaks olema kattevari neile tööstusettevõtetele, kes emissioonide vähendamise ja fossiilsetest kütustest loobumisega iseseisvalt hakkama ei saa või ei taha saada. Liiga madalad süsinikukrediidi hinnad ei pane ettevõtteid oma süsinikutarvet üle hindama, sest odavam ja lihtsam on osta endale kliimaneutraalsus.
Teine grupp ostjaid on vahendajad. Nende soov on soetada süsinikukrediit mõnel juhul hinnaga 7€ tCO2eq, et müüa tulevikus krediit edasi näiteks 50€ tCO2eq lõppostjale (nt tehnoloogia- või tööstusettevõte). Müügitehinguga seatakse maaomanikule kohustused - mõnel juhul 100 aastaks. Vahendajad aga 10 aasta pärast ei vastuta, vastutavad maaomanikud.
Mis ma nüüd tegema pean?
Ehkki süsinikukauplejad soovivad maaomanikega kiiresti ja odavalt kokkuleppeid sõlmida, kehtib põhimõte „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ka siin. Pikka, 30-50 aastast kohustust ei maksa endale võtta enne, kui kõik olulised detailid nagu maaomaniku saadav kasu või talle jääv otsustusvabadus on selged. Olulisi küsimusi oleme kaardistanud maaomanikele siin: https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid.
Nõudlus krediitide järele on vabatahtlikul süsinikuturul kiires tõusutrendis, kasvades erinevatel hinnangutel 2030. aastaks 15 korda. Seetõttu ei ole maaomaniku seisukohast lepingute sõlmimisega kiiret ning pole põhjust karta rongist maha jäämist, kui võtta endale natukene rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks.
Euroopa Liit on välja töötamas ka vabatahtliku süsinikuturu põhimõtteid.
Hoiame maaomanikke kursis arengutega süsinikuvaldkonnas Loodushoiu Fondi kodulehel.
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Rahvusvaheline WESEM projekt arendas tuleviku loodushoiu lahendusi maaomanikelt maaomanikele
29. juunil kogunesid WESEM Erasmus+ projekti partnerid Eestis, Luual, et pidada maha produktiivne töökoosolek projekti viimase, otsustava faasi edendamiseks.
Kahepäevase kohtumise vältel esitles konsortsium koolitusplatvormi esialgset versiooni ning vaatas üle kogu koolitusmoodulite sisu. Projekti lõpusirge paistab ning partnerid töötavad nüüd selle nimel, et koolitus- ja mentorlusplatvormid õigeks ajaks valmis saada. Eesmärk on platvorme esitleda juba septembris Pariisis toimuval Wildlife Estates märgise juhtkomitee kohtumisel.
Töiste sessioonide kõrvalt oli osalejatel ka võimalus avastada muljetavaldavat Luua Metsanduskooli metsa.
Loodushoiu Fondi projektikoordinaator Pille Ligi võttis projekti visiooni kokku oma hiljutises intervjuus Euroopa Maaomanike Organisatsiooni ajakirjale: 🗨️ „Meie peamine eesmärk on tuua esile tõsiasja, et maaomanikud on hoolivad, eetilised ja aktiivsed oma maa haldajad, näidata ning seeläbi muuta üldist suhtumist looduskaitsesse.”
Projekti järgmiseks sammuks on luua nõustajate ja taastamisökoloogias pädevust omavate maaomanike võrgustik. Selle võrgustiku eesmärk on arendada edasi vastastikust õpet (peer-to-peer learning), et jagada praktilisi teadmisi ja parimaid praktikaid otse maaomanikult maaomanikule.
Lugege lähemalt WESEM projekti visiooni kohta ja tutvuge Pille Ligi täispika intervjuuga siit: https://lnkd.in/d7XzNq-N
Projekti toetab Euroopa Liit läbi Eramus+ programmi.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
Pildi autor: Google Gemini
30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
Päevakava:
14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)
15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00 –– Kohvipaus
17:00–18:30 –– Jalutuskäik pargis
Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.
18:30 –– Päeva lõpetamine
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Loodushoiu Fond panustas Saksamaal Euroopa metsataastamise strateegiasse
Loodushoiu Fondi teemajuht Ain osales 20.-22. mail 2025 Saksamaal, Bonnis toimunud töötoas "Making it Happen: Strategies for Large-scale Forest Restoration in Europe". Üritus, mis keskendus metsaökosüsteemide laiaulatusliku taastamise strateegiatele Euroopas, tõi kokku eksperdid kogu Euroopast.
Kahepäevase intensiivse programmi eesmärk oli koondada erinevaid arusaamu metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas, määratleda edasised sammud ning luua ühiseid arusaamu ja koostöösidemeid selle protsessi kiirendamiseks. Kokkusaamise keskseks küsimuseks oli, mida on vaja metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas ja kuidas seda edasi viia. Ürituse korraldas SUPERB projekt koostöös Prospex Instituudiga.
Programmi esimesel päeval tehti väljasõit SUPERB projekti demonstratsioonialale Gevelsbergis. Seal tutvustasid kohaliku metsaameti Wald und Holz NRW esindajad Larissa Janzen ja Catharina Schmidt segapuistute rajamise ja avatud kaardistamise meetodeid, arutledes nii edutegurite kui ka poliitiliste väljakutsete üle.
Endine hariliku kuuse puhtpuistu on pärast üraskirüüstet uuendatud hariliku pöögi, valgepöögi ja pihlakaga, juurde tuleb ka looduslikke liike.
Taastamisalal olevad istutatud puud on kaitsutud torbikutega, kuid vaatamata sellele on istutatud puudel ulukikahjustusi.
Lisaks praktilistele näidetele Saksamaal jagasid oma kogemusi metsa taastamise, poliitiliste võimaluste ja väljakutsete ning sidusrühmade kaasamisel ka SUPERB demoalade eksperdid Hispaaniast, Rootsist ning Horvaatia ja Serbia piirialadelt. Põhjalikult käsitleti ka sidusrühmade dialoogi ja konfliktide lahendamist, näiteks seoses Natura 2000 eesmärkide ja Gevelsbergi taastamiseesmärkide ühildamisega, ning EL-i looduse taastamise määruse rakendamisega seotud küsimusi.
Töötoa teisel päeval, mis toimus Universitätsclub Bonnis, keskenduti tulevikku suunatud meetmete ja strateegiate väljatöötamisele. Osalejatele tutvustati SUPERB metsa taastamise teabeväravat – avatud veebiplatvormi, mis koondab praktilisi ja poliitikakujundamisele suunatud teadmisi metsa taastamisest, mis on alles arendamisel. Arutelude tulemusena sõnastati konkreetsed tegevused ja koostöövõimalused tuvastatud meetmete ja strateegiate elluviimiseks.
Suheldes erinevate ekspertidega üle Euroopa oli hea meel tõdeda, et arusaam, et looduse taastamistegevuste jaoks on vaja kaasata ka maaomanik ning et tema kohalolu ja sisuline kaasatus on nende tegevuste õnnestumiseks kriitilise tähtsusega, on laialdaselt jagatud seisukoht, samuti ka seisukoht, et maaomanikku tuleb toetada nii seadusandluse, kui ka kompensatsioonidega.
