PÕLISPUU RADADEL

Põlispuude fotode jäädvustamine ning põlispuude lugude esitamine pildikeeles

PÕLISPUUDE KAART

Kaardil on põlispuud, mis on projekti käigus üle pildistatud ning mille lood on projekti käigus kirja pandud ning uuendatud. Avades kaardi ning klikates konkreetse puu peale, on võimalik näha selle puu andmeid koos puu looga.

Põlispuudega seonduvate lugude taaselustamine ja tavade tutvustamine meie ettevõtmiste kaudu soosib Eesti rahvuskultuuri ja aitab kaasa vaimse pärandi hoidmisele ning levitamisele fotode abil. Fotode toel on võimalik rääkida puul oma lugu. Lugu puu kohta võib olla mälestusmärk kurbusele, uskumuse väljendus või ajaloo teeviit. Kõige enam räägivad põlispuude jutustused sellest, kuidas puud toidavad maad ja meid. Ei ole liialdus, et puud hingavad välja, et me võiksime sisse hingata, kuid nad rikastavad meid ka teistel, vaimsematel viisidel. Sest mingil hetkel võib olla foto arhiivis ainuke meenutus puuga seonduvate tavade kohta. Mõned jutuvestjad kasutavad fotosid loo jutustamiseks või osana jutuvestmismeetodist. Hendrik Relve abil oleme koondanud jutud ning loonud sisulises mõistes näitusekvaliteediga fotod, mis räägivad lood 35 puu kohta, kel oluline koht kogukonna kultuuriloos või mütoloogias. 
 

„Eestlane on nagu puu väljal: vaatad läänest, on niisugune, vaatad idast, naasugune ja nõnda teistestki ilmakaartest."

Fred Jüssi

"Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused" kirjeldab, et "mõnedes paikades on olnud kokkupuuteid mitmesuguste vaimolenditega (nt eksitaja, haldjad). Eripalgeline ja Eestile omane pärimus järvede, puude ja mägede rändamisest on muistse hingestatud loodusetaju järelkaja." Täna näeme võimalust ja ühiskonna tellimust luua juba olemasolevate juttude, fotomaterjali ja uute alade ning uute pildimaterjalide abil nn põlispuude pärimusrada. Eesti Folkloorinõukogu paneb südamele pärimuskultuuri info kättesaadavust: et oleks ligipääsetav sõltumata muuhulgas inimeste vanusest, erivajadustest ja seisundist. 

Põlispuudega seonduvad jutud ja pildimaterjal on võimalik panna elama läbi pärandturismi ja nende lugude tutvustamine aitab kaasa vaimse pärandi hoidmisele ja levitamisele. Projektis kohtuvad kultuuri hoidmine ja tutvustamine, kohalike kogukondade kaasamine ja (rahvus/)pärimusturismi arendamine koos uue turismiliigiga - puuturism.

Projekti abil jäädvustame põlispuude juttudes säilivat rahvakultuuri pärandit pildikeeles.
Loodushoiu Fondi põlispuude juttudega seonduvate kampaaniate (Eesti aasta puu, Euroopa aasta puu, Põlispuu hoidja ning põlispuude register) kampaaniate eesmärgiks on avardada Eesti inimeste teadlikkust vaimsest kultuuripärandist ja anda oskus märgata ja väärtustada traditsiooniliste looduse ja universumiga seotud uskumuste ning pärimuste rolli kestlikus ühiskonnas ning tutvustada Eestimaa kultuuri Euroopa aasta puu konkursi kaudu ka Euroopas.

Projekti tulemusel valmib nii füüsiline kui ka digitaalne uuendatud põlispuude kaart. Samuti jäädvustatakse valitud puud üles ning tehakse neist ka ajakohased fotod. 

Projekti toetab Eesti Kultuurkapital 

Juhend põlispuu hoidjatele

Laen alla

Uudised

BiodiversityElurikkus CommunityKogukonnad ForestMetsad

Kuningamänd Euroopasse!

Jaga meiega oma lugu või fotomeenutust Järvselja Kuningamännist ja toeta väärikat puud Euroopa aasta puu konkursil! Kuningamänni esiletõstmisega avaldame ka tänu kõrgel tasemel Eesti metsandusharidusele, mis tähistab 2021. aastal oma sajandat sünnipäeva.

Teie lugusid seoses Kuningamänniga ootame 2021. aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee.

Eesti on sellest konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.

Sel aastal korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond, tehes selleks koostööd loodusemees Hendrik Relve ja arborist Heiki Hansoga.

2021. aastal loodud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad vabatahtlikult maaomanikud. Partneritena saavad kaasa lüüa nii eraisikud kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.

Aasta puu võistluse hääletamine algab juba 1. veebruaril. Hääletamiseks vajuta siia 

Lisainfo:

Hendrik Relve, hendrikrelve[ätt]gmail.com

Kuningmänniga seotud lood ja meenutused ja muu info seoses konkursiga: aastapuu@loodushoiufond.ee

CommunityKogukonnad

Hendrik Relve põlispuudest

Septembrikuises Eesti Looduses vestles Toomas Kukk looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega põhjalikult põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, suurte puude mõõtmise iseärasustest ja pärimuspuu mõistest. „Mulle on olnud tähendusrikas folkloristide väide, et pärimuspuu väärtust saab hinnata selle järgi, kui palju leidub temaga seotud lugusid,“ rääkis Hendrik Relve. „Lugude sisu on seejuures teisejärguline. Kui ühe puu kohta on kogunenud väga palju lugusid, siis järelikult on see olnud kohaliku rahva silmis tähtis puu.“

Hendrik Relve toob intervjuus Eesti Loodusele välja põlispuude kaks olulist poolt: bioloogilise ja kultuurilise. „Kultuuriline on sama tähtis, aga neid kahte ei saa kõrvutada. Mõlemat poolt tuleb väga hoolikalt uurida,“ on ta kindel. Loost saab nõuandeid ka juhuks, kui juhtute loodusest leidma hästi suure puu ja soovite seda infot laiemaltki jagada.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Põlispuude saatus sõltub palju maaomanikust,“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Eesti Loodusest (9/2021) siit 

https://www.loodusajakiri.ee/utled-polispuu-motled-hendrik-relve/

Pildil Tamme-Lauri tamm 

Pildi autor: Jüri Pere

BiodiversityElurikkus CommunityKogukonnad ForestMetsad

Puude eurovõistlusel võistlevad lood

Euroopa aasta puu valimist võib võrrelda eurolaulu võistlusega, aga seal ei võistle omavahel mitte laulud, vaid lood. „Puude lood peavad kõnetama eurooplast,“ tõi Hendrik Relve välja intervjuus ETV saatele „Ringvaade“, kus ta europuu valimise telgitaguseid avas.

Relve tutvustas tänavust Euroopa aasta puud, ligi tuhande-aastast Hispaania tamme, ning andis ülevaate, mida Euroopa aasta puu valikul tähtsaks peetakse. Hendrik Relve jaoks on puud alati elusolendid ning rääkides Eesti tänavusest kandidaadist, Järvselja Kuningamännist, rõhutas ta: „Mänd küll, aga milline mänd!“. Ta kirjeldas puu uhket tüve, tõi välja strateegilised mõõdud ning mõtestas puuhiiglase sümboolset tähendust kohaliku kogukonna ja kõigi nende jaoks, kes Eestis akadeemilist metsandusharidust on saanud.

Kõigi meenutused ja mälestused, kes Kuningamänniga kokku on puutunud, on oodatud aadressile aastapuu@loodushoiufond.ee 2021. aasta lõpuni. 

Nii saab Eesti kokku panna Kuningamänni loo ja saata ta võitlema Euroopa 2022. aasta puu tiitli nimel. 

Hendrik Relve vestlust Grete Lõbuga ETV „Ringvaates“ (3.11.2021) saab järele vaadata siit: https://etv.err.ee/1608391067/kuningamand

Kuula ka Hendrik Relve intervjuud Vikerhommikus (27.11.2021) https://vikerraadio.err.ee/1608383177/hendrik-relve-hendrik-relve-euroopa-puuks-kandideeriva-kuningamanni-tervis-on-hea 

Kuku raadio pärastlõunasaates (2.11.2021) - https://kuku.postimees.ee/podcast/kuku-parastlouna/111421 

 

Fotol: Euroopa Aasta Puu 2021

Close modal

Logi sisse

või

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe