Passiivsest looduskaitsest aktiivseks maahoolduseks – intervjuu Pille Ligiga

Allikas: ELO CountrySide ajakiri, nr 215 (lk 11)

Pille Ligi on pühendunud looduse teadliku majandamise edendaja. Ta juhib maaomanike Loodushoiu Fondi ning on tegutsenud viimased kolm aastat selle nimel, et toetada Eestis eraomandis maade looduskaitselist kasutust ning tutvustada maaomanike algatatud looduse hoidmise tegevusi. Lisaks on ta Sihtasutus Loodushoiu Fondi juhatuse liige, kuulub Wildlife Estates juhtkomiteesse ning juhib WESEM Erasmuse projekti.

WESEM projekt – eetiline ja kestlik maamajandus hariduse kaudu

ELO ajakiri: Milline on WESEM projekti põhieesmärk?

Pille Ligi: WESEM (Wildlife Estates and Land Ethic Mentorship) projekt on mulle südamelähedane. Meie eesmärk on muuta arusaamu maaomanikest – mitte näha neid üksnes passiivsete loodusvaatlejatena, vaid eetiliste ja aktiivsete maamajandajatena. Soovime tõsta esile nende rolli elurikkuse säilitamises ja kestlike maakasutustavade arendamises kutsehariduse kaudu.

ELO: Kuidas WESEM integreerib eetilise ja kestliku maakasutuse kutseharidusse?

Pille: Oleme analüüsinud metsanduse ja põllumajanduse õppekavade puudujääke ning loonud suunatud koolitusmoodulid looduse majandamise, taastamise ja kestliku kasutuse teemadel. Euroopa Liidu taastamismäärus nõuab, et maaomanikud oskaksid mitte üksnes kaitsta, vaid ka taastada. Me ei anna ainult teadmisi – pakume praktilisi oskusi, millega nad saavad teisi maaomanikke nõustada eetilise maakasutuse osas. On võimas näha, kuidas haridus võib inspireerida tegutsema.

ELO: Millised on koolitusmoodulite põhikomponendid?

Pille: Arendame ja testime digitaalseid õppematerjale ning loome praktilisi tööriistu, mida maaomanikud saavad igapäevaselt kasutada. Näiteks sisaldab meie andmebaas soovitusi väga konkreetsetele küsimustele – kui suur peab olema puhverala, milliseid liike arvesse võtta jpm. Samuti rajame mentorlusvõrgustikku ja korraldame õpitubasid, et tugevdada looduse majandamisest huvitatud kogukonda.

ELO: Mis rolli mängivad mikrokraadid või mikrokrediidi, nagu neid mujal nimetatakse?

Pille: Mikrokraadid võimaldavad osalejatel tõendada oma teadmisi ja oskusi paindlikul ning praktilisel viisil. Näiteks kui maaomanik Šotimaal soovib teadmisi looduse taastamisest, võib ta läbida mikrokraadi kursuse koostöös kutsekooliga. Eduka lõpetamise järel saab ta ametliku tunnistuse keskkonna valdkonnas, mida saab edasi kombineerida suuremate kvalifikatsioonide saavutamiseks.

ELO: Kuidas mentorlusmudel toimib?

Pille: Mentorlus on kogu programmi selgroog. Me ühendame kogenud praktikuid maaomanike ja õppijatega, et vahetada praktilisi kogemusi ja parimaid tavasid. See pole ühepoolne õpetamine, vaid kahepoolne õppimine. Mudel on inspireeritud USA Sand County Foundationi praktikast, kus maaomanikud toetavad üksteist teadmiste ja kogemuste kaudu.

ELO: Mis on Wildlife Estates märgise tähendus?

Pille: See on tõend, et maaomanik mitte ainult ei räägi looduse hoidmisest, vaid teeb seda ka päriselt. Märgis aitab esile tuua parimaid näiteid jätkusuutlikust maamajandusest ning innustada ka teisi samas suunas liikuma.

ELO: Kuidas WESEM tagab koolituse kättesaadavuse ja vastavuse Euroopa standarditele?

Pille: Paneme suurt rõhku kättesaadavusele – arendame e-õppe platvorme ja praktilisi töövahendeid. Mentorlusvõrgustikud toetavad õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks järgime kvaliteedistandardeid ning seome mikrokrediidid riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. See tagab, et meie koolitus ei ole üksnes sisukas, vaid ka ametlikult tunnustatud ja laialdaselt rakendatav.

Lisainfo saamiseks WESEM projekti ja Maaomanike Loodushoiu Fondi kohta:
👉 www.loodushoiufond.ee
👉 www.wildlife-estates.eu
👉 ELO - European Landowners’ Organization

Rakveres toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“

9. mail 2025 toimub Rakveres metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Villa Theresa (Tammiku 13, Rakvere) ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.

Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Rakvere Metsaühistu, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.

 Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kohalikke põlispuunäitajaid ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.

Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 7. maini siin:
👉 https://forms.gle/LKJJTqyvoJxAJGiL7

Päevakava:

14:45–15:00 – Kogunemine ja tervituskohv

15:00–15:05 – Avasõnad ja tutvustus

15:05–15:25 – Looduskaitse erarahastuse suundumused Euroopas – Pille Ligi

15:25–15:40 – Põlispuu hoidja ja põlispuude register – Ain Näkk

15:40–16:40 – Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? – Hendrik Relve

16:40–17:00 – Kohvipaus

17:00–18:30 – Jalutuskäik pargis koos Hendrik Relvega – tutvume reaalsete põlispuudega

18:30 – Päeva lõpetamine

Tegus noor leiab metsanduses igal juhul oma koha

Foto: Mailis Vahenurm

Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus.

Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb, on suuresti selle tiitli kandja enda sisustada. Tegu on vabatahtliku tööga, mille eesmärk on aidata kogukondi kaasates suurendada kliimateadlikkust ja pakkuda keskkonnaprobleemidele praktilisi lahendusi. Vaasa puhul siis eelkõige metsandusvaldkonnas, mida ta on õppinud ja kus töötanud. „Metsanduses võtavad palju sõna need, kellel ei ole metsandustausta, seega on loogiline võtta aktiivne kaasarääkija roll ja tuua diskussiooni rohkem teaduslikku vaadet,“ selgitab ta. „Kuna ma hetkel ühegi konkreetse organisatsiooniga püsivalt seotud pole, on mul võimalik neid teemasid siduda erinevate projektidega, millega tegelen.“

Eestis on Euroopa kliimapakti saadikuid veelgi, tuntuim neist riigikogu liige Hanah Lahe.

Mets kasvab ju ise?

Metsandusinimestele jäi Vaasa (26) nimi mällu mõne aasta taguselt metsanduse visioonikonverentsilt, kus ta tegi metsaüliõpilaste nimel ettekande sellest, millises metsandussektoris üliõpilased tulevikus töötada sooviksid. Selles oli omajagu kriitikat n-ö vanade tegijate aadressil, mis peegeldas metsandust õppivate noorte tunnet, et järelkasvu suhtutakse kohati üleolevalt ja värske koolist tulnud spetsialistina on oma kohta selles välja kujunenud hierarhias raske leida.

Kriitiline kõne võeti vastu aplausi ja kiidusõnadega ning pärast seda hakkas juba ülikooliajal väga tegusana silma paistnud noore naise nimi metsandusega seotud rollide juures üha enam figureerima. „Osaliselt olen läbi löönud tänu sellele, et ma ütlen välja, mida mõtlen,“ tunnistab Vaasa. „See võib ka konflikte tekitada, aga üldiselt ausust hinnatakse.“

Vaasa kasvas üles Tartumaal Vara metskonnas, kus töötasid mõlemad tema vanemad, nagu ka ülejäänud külarahvas. Sellest hoolimata ei mõelnud ta kunagi, et ka tema tulevik võiks metsandusega seotud olla. Vastupidi – noorena ta ei mõistnud, miks metsa üldse kasvatama peab, mets kasvab ju ise? Vanemadki eelistasid, et tütar läheks õppima õigusteadust, teda ennast tõmbas aga kultuurikorraldus, kust ta jäi napilt välja… „Kuidagi läks nii, et tollane parim sõbranna pakkus, et õpime koos midagi suvalist pool aastat ja siis saame eriala endale meelepäraseks vahetada,“ jutustab naine. Juhtus nii, et see „midagi suvalist“ oli metsandus, sõbranna kooli lõpuks ei kandideerinudki, Vaasa läks Maaülikooli üksinda ja avastas, et metsandus on nii meelepärane, et bakalaureuseõppe lõpus tegi sellele magistrikraadi kohe otsa.

Aktiivsus jääb silma

Ta ütleb, et on alati tahtnud teha asju, millel on mõju, ning see seletab tema aktiivsustki. Maaülikoolis sai temast metsanduse tuutor ehk tugiüliõpilane teistele tudengitele. Ta oli metsaüliõpilaste seltsi esimees ja korraldab tänaseni Järvseljal metsanduse kutsevõistlusi. Juba magistriõpingute ajal kutsuti Vaasat ajutiselt tööle Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks ning ta on praegu seotud nii Loodushoiu Fondi kui ka Luua metsanduskooliga.

„Isa ütles kohe, et ega minust mingit õiget metsameest saa, ja seda olen alati ka ise teadnud. Mind paeluvad pigem pehmemad ja haridusega seotud tegevused, sellised, kus metsandus on põimunud teiste valdkondadega, nagu ürituskorraldus või turundus,“ selgitab tegus naine.
Praegu on tema fookuses rahvusvaheline WESEM-projekt (Wildlife Estates Sustainable & Ethic Management), mille partnerid Eestis on Loodushoiu Fond ja Luua metsanduskool. Projekti eesmärk on koolitada kutseõppe õpilasi ja metsanduse, põllumajanduse ning keskkonnaspetsialiste, kes nõustavad maaomanikke või põllumehi, et oma maad eetiliselt ja jätkusuutlikult majandada ning edukalt taotleda Wildlife Estatesi märgist. Selleks luuakse koolitusplatvorm ja mentorite võrgustik, millest võiks tulevikus Luua koolis välja kasvada täiesti uus õppekava maaomanikke nõustavate spetsialistide koolitamiseks, mis lähtub Wildlife Estatesi väärtustest.
Wildlife Estatesi märgisega tunnustatakse maaomanikke, kes panustavad vabatahtlikult bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse. Piltlikult tähendab see eraloodushoiu propageerimist, mis Eestis ei ole veel väga levinud, kuid eraalgatuslik ja vabatahtlik loodushoid võiks tulevikus siingi riiklike kaitsealade kõrval võrdväärsena eksisteerida.

Paeluvad mõjusad tegevused

On kuidagi kujunenud, et kuigi Vaasa toimetab metsandussektoris mitme projektiga, ei ole ta endale seda üht ja õiget kohta, kus pikemalt väärtust luua, veel leidnud. Küll usub ta, et õiged uksed avanevad õigel hetkel.

Tulevikutöökohalt ootab ta võimalust teha suuri ja mõjukaid asju. „See võiks olla seotud haridusega ja seal peaks olema ka sellist korralduslikku ning turunduslikku poolt,“ mõtiskleb ta. „Mis see täpselt on, jään vastuse võlgu. Tahaks teha asju, millel on mõju.“
Kui küsida, mida ta soovitab noortele, kes metsandust õppida plaanivad, on Vaasal selge sõnum: „See inimene peaks ise olema tegus ja otsima uuenduslikke lahendusi. Selliseid inimesi metsanduses väga hinnatakse.“ Samas rõhutab ta, et ilma tõelise huvita looduse vastu on raske: „Sul võivad üldteadmised olemas olla, aga seoste tekkimiseks peab ise ka natukene fanatt olema.“

Artikkel ilmus õppelehes Sinu Mets. Loe õppelehte siit.