Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Puude eurovõistlusel võistlevad lood
Euroopa aasta puu valimist võib võrrelda eurolaulu võistlusega, aga seal ei võistle omavahel mitte laulud, vaid lood. „Puude lood peavad kõnetama eurooplast,“ tõi Hendrik Relve välja intervjuus ETV saatele „Ringvaade“, kus ta europuu valimise telgitaguseid avas.
Relve tutvustas tänavust Euroopa aasta puud, ligi tuhande-aastast Hispaania tamme, ning andis ülevaate, mida Euroopa aasta puu valikul tähtsaks peetakse. Hendrik Relve jaoks on puud alati elusolendid ning rääkides Eesti tänavusest kandidaadist, Järvselja Kuningamännist, rõhutas ta: „Mänd küll, aga milline mänd!“. Ta kirjeldas puu uhket tüve, tõi välja strateegilised mõõdud ning mõtestas puuhiiglase sümboolset tähendust kohaliku kogukonna ja kõigi nende jaoks, kes Eestis akadeemilist metsandusharidust on saanud.
Kõigi meenutused ja mälestused, kes Kuningamänniga kokku on puutunud, on oodatud aadressile aastapuu@loodushoiufond.ee 2021. aasta lõpuni.
Nii saab Eesti kokku panna Kuningamänni loo ja saata ta võitlema Euroopa 2022. aasta puu tiitli nimel.
Hendrik Relve vestlust Grete Lõbuga ETV „Ringvaates“ (3.11.2021) saab järele vaadata siit: https://etv.err.ee/1608391067/kuningamand
Kuula ka Hendrik Relve intervjuud Vikerhommikus (27.11.2021) https://vikerraadio.err.ee/1608383177/hendrik-relve-hendrik-relve-euroopa-puuks-kandideeriva-kuningamanni-tervis-on-hea
Kuku raadio pärastlõunasaates (2.11.2021) - https://kuku.postimees.ee/podcast/kuku-parastlouna/111421
Fotol: Euroopa Aasta Puu 2021
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele
Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.
2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele.
Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi.
Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis.
„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!
Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.
Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.
Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.
Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit
Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit
