Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Kuningamänd Euroopasse!
Jaga meiega oma lugu või fotomeenutust Järvselja Kuningamännist ja toeta väärikat puud Euroopa aasta puu konkursil! Kuningamänni esiletõstmisega avaldame ka tänu kõrgel tasemel Eesti metsandusharidusele, mis tähistab 2021. aastal oma sajandat sünnipäeva.
Teie lugusid seoses Kuningamänniga ootame 2021. aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee.
Eesti on sellest konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.
Sel aastal korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond, tehes selleks koostööd loodusemees Hendrik Relve ja arborist Heiki Hansoga.
2021. aastal loodud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad vabatahtlikult maaomanikud. Partneritena saavad kaasa lüüa nii eraisikud kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Aasta puu võistluse hääletamine algab juba 1. veebruaril. Hääletamiseks vajuta siia
Lisainfo:
Hendrik Relve, hendrikrelve[ätt]gmail.com
Kuningmänniga seotud lood ja meenutused ja muu info seoses konkursiga: aastapuu@loodushoiufond.ee
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele
Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.
2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele.
Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi.
Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis.
„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit
