Kogukonnad
Hendrik Relve põlispuudest
Septembrikuises Eesti Looduses vestles Toomas Kukk looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega põhjalikult põlispuudest.
Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, suurte puude mõõtmise iseärasustest ja pärimuspuu mõistest. „Mulle on olnud tähendusrikas folkloristide väide, et pärimuspuu väärtust saab hinnata selle järgi, kui palju leidub temaga seotud lugusid,“ rääkis Hendrik Relve. „Lugude sisu on seejuures teisejärguline. Kui ühe puu kohta on kogunenud väga palju lugusid, siis järelikult on see olnud kohaliku rahva silmis tähtis puu.“
Hendrik Relve toob intervjuus Eesti Loodusele välja põlispuude kaks olulist poolt: bioloogilise ja kultuurilise. „Kultuuriline on sama tähtis, aga neid kahte ei saa kõrvutada. Mõlemat poolt tuleb väga hoolikalt uurida,“ on ta kindel. Loost saab nõuandeid ka juhuks, kui juhtute loodusest leidma hästi suure puu ja soovite seda infot laiemaltki jagada.
Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Põlispuude saatus sõltub palju maaomanikust,“ nendib Relve.
Loe intervjuu täisteksti Eesti Loodusest (9/2021) siit
https://www.loodusajakiri.ee/utled-polispuu-motled-hendrik-relve/
Pildil Tamme-Lauri tamm
Pildi autor: Jüri Pere
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
Kogukonnad
Täna toimuvad neljandat korda Annetamistalgud
Täna, 29. novembril toimuvad juba neljandat korda Annetamistalgud, mil heategevusorganisatsioonid ja vabaühendused üle Eesti kutsuvad üles erinevaid ühiskondlikult olulisi algatusi annetustega toetama. Talgud on sündinud rahvusvahelise heategevusliikumise Giving Tuesday eeskujul, mis toimub rohkem kui 75 riigis üle maailma. Eestis korraldavad Annetamistalgusid Vabaühenduste Liit kootöös maakondlike arenduskeskustega.
Miks üldse on oluline annetada ja milline on eestlaste annetamiskultuur? Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf toob ERR-i artiklis välja, et kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavaid erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid ehk lisaks näiteks vabatahtlikus tegevuses osalemise ja kogukonnaelus kaasa rääkimise ka annetavad. Annetamiskultuuri edendamine ei ole vajalik mitte ainult vabaühenduste võimekuse toetamiseks ja erinevate ühiskondlike valupunktide leevendamiseks, vaid terve ühiskonna sidususe ja heaolu tõstmiseks. Oma annetusega kuhugi panustamine seob meid selle valdkonnaga, on oluline osa ühiskondlikust aktiivsusest ja aitab kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisele.
Eestlaste annetamiskultuur on Klandorfi sõnul viimastel aastatel näidanud selgeid paranemismärke: 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste deklareeritud annetuste summa 55 miljoni euroni - näiteks viis aastat tagasi oli see summa 18 miljoni euro võrra väiksem. Eesti annetajate seas on naisi kaks korda rohkem kui mehi ning annetajaid leiab rohkem nooremate seas, kuid annetamine on tõusuteel soost ja vanusest hoolimata. Positiivsetele arengutele vaatamata on meie annetamiskultuuris siiski veel arenguruumi: Eestis on iga püsiva annetaja kohta peaaegu kolm inimest, kes seda ei tee ning keskmise annetaja panus heategevusse on kuus umbes sama palju, kui kulub tassile heale kohvile.
Loodushoiu Fond kogub 2022. aastal annetustalgute kaudu Eesti põlispuude hoidmise heaks. Kui ka sinule on tähtis looduskeskkond ja soovid aidata kaasa selle targale hoidmisele, saad meie tegemisi toetada kas 29. novembril rahalise annetusega või pikema koostööga loodushoiu valdkonnas.
Toeta Eesti põlispuude hoidmist ja säilmist!
Miks tasub põlispuid toetada? Põlispuude hoidmine aitab tagada looduses liigirohkust ja otsingu Eesti pärandkultuuri. Soovime jõuada inimesteni, kelle maal on põlispuud ja kutsuda nad kaasa põlispuud hoidjaks. Põlispuud on alles tänu sellele, et maaomanikud on neid märganud ja säilitanud.
Jälgi meie tegemisi: https://www.loodushoiufond.ee/
ja FB lehele: https://www.facebook.com/loodushoiufond/
Kogukonnad
Igaühel on midagi kinkida ja kõigi suuremeelsus loeb
Liituge heade tegude päevaga ja aidake luua Maailma, mida kannab inimlikkus ja suuremeelsus.
Peagi on käes heade tegude päev ehk 29. november, mis on maailmas pühendatud mittetulunduslike organisatsioonide toetamisele, et üheskoos midagi head korda saata. Selles on hea meel osaleda ka Loodushoiu Fondil #annetamistalgud keskkonnas.
GivingTuesday on ülemaailmne annetamise päev, mis loodi 2012. aastal lihtsa ideena: päev, mis julgustab inimesi head tegema. Sellest ajast alates on see kasvanud aastaringseks ülemaailmseks liikumiseks, mis inspireerib sadu miljoneid inimesi andma, tegema koostööd ja tähistama suuremeelsust.
Liituge liikumisega ja andke – igal teisipäeval ja iga päev – olgu selleks osa teie ajast, annetus või teie hääle jõud kohalikus kogukonnas.
See on lihtne idee: olgu see siis kellegi naeratamine, naabri või võõra abistamine, kohale ilmumine meist hoolivate inimeste juurde, või jagades midagi mis meil on sellega, kel on vaja. Iga tegu loeb ja kõigil on midagi panustada parema maailma ülesehitamisse, milles me kõik elada tahame.
Kui ka sinule on tähtis looduskeskkond ja soovid aidata kaasa selle targale hoidmisele, saad meie tegemisi toetada kas 29. novembril rahalise annetusega või pikema koostööga loodushoiu valdkonnas.
Toeta Eesti põlispuude hoidmist ja säilmist!
Kutsu toetama ka oma sõpru!
Miks tasub põlispuid toetada? Põlispuude hoidmine aitab tagada looduses liigirohkust ja otsingu Eesti pärandkultuuri. Soovime jõuada inimesteni, kelle maal on põlispuud ja kutsuda nad kaasa põlispuud hoidjaks. Põlispuud on alles tänu sellele, et maaomanikud on neid märganud ja säilitanud.Tutvu põlispuudega täpsemalt!
Jälgi meie tegemisi
https://www.loodushoiufond.ee/
ja FB lehele
