AASTA PUU

Otsime lugudega puid, mis kõnetavad kogukondi ja tutvustavad Eestit Euroopas.

Eesti aasta puu - osa Eesti loodus- ja kultuuripärandist.

Eesti ja Euroopa aasta puu eesmärk on rõhutada vanade puude tähtsust loodus- ja kultuuripärandis. Erinevalt teistest võistlustest ei keskendu Euroopa aasta puu ilule, suurusele ega vanusele, vaid pigem puu loole ja selle seosele inimestega.

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile hoidmist väärivaid puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Selleks valib iga riik esmalt välja oma aasta puu ja nende seast valitakse rahvahääletusega Euroopa aasta puu 2024. Tähtsam kui puu kõrgus, suurus, vanus või muu on emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob.

Eesti on Euroopa aasta puu konkursist osa võtnud järgnevate puudega:

  • Orissaare tamm
  • Tamme-Lauri tamm
  • Russalka tamm
  • Järvselja Kuningamänd
  • Reigi punane pöök
  • Viiralti tamm

Põlispuudel on väga eriline roll – kanda mälestusi.

Hendrik Relve

Alates aastast 2021 korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond.

Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Ühe oma tegevusena soovib Loodushoiu Fond kaasa aidata sellele, et Eestis sirguvad tähelepanuväärsed põlispuud saaksid paremini väärtustatud ja esile toodud.

Milline näeb välja Loodushoiu Fondi põlispuude valimise protsess.

3-liikmeline komisjon koosseisus:

  • Hendrik Relve
  • Marge Taivere
  • Mart Erik

valib sügisel kolm puud, mis pannakse avalikule rahvahääletusele. 
Avaliku rahvahääletuse võitnud puu esitatakse Loodushoiu Fondi poolt Euroopa aasta puu konkursile, mis toimub veebruaris.

Elupaigapuud on defineeritud kui seisvad elus või surnud puud, mis pakuvad ökoloogilisi mikroelupaiku, nagu õõnsused, korbalõhed ja koore kühmud, suured surnud oksad, epifüüdid, praod, mahlajooks või tüvemädanik.

Suurte puudega seotud mikroelupaikade arvukus ja esinemine sõltuvad puu suurusest, puuliigist ja sellest, kas puu on elus või surnud. Suurematel puudel on tõenäolisemalt suurem mikroelupaikade arvukus kui väiksematel puudel ja mõnel puuliigil on mikroelupaiku rohkem kui teistel.

Pärandpuud, kasutades erinevaid kriteeriume, nagu suurus, puuvorm, ajaloolis-kultuurilised kooslused ja sakraal-müütilised konnotatsioonid, toetavad nii kultuurilist kui elurikkuse sidusust. 

Kodanike ja ärisektori kaasamine võiks kasvatada omavastutust ja koguda toetust dünaamilisse loodushoidu rohelistes linnades. 

Lisaks metsade jätkusuutliku majandamise (max 5-7ha raie) abil Eesti julgeoleku tagamise, on Eesti ühiskonnas on metsal ja põlispuudel kanda nii vaimse tervise (hiied, tervendavad metsad) kui füüsise (spordirajad, lemmikloomade alad) hoidmise ning ka kultuuriline eesmärk – pärimuslood ja vaimne pärand. 

Loodushoiu Fondi partneriteks on Eesti aasta puu eest hoolitsev maaomanik.

Euroopa aasta puu eestvedajaks on Environmental Partnership Association

Kogume toetust Eesti aasta puu Euroopasse viimiseks. Annetust kasutatakse:

  1. hääletuskeskkonna rendikulude jaoks
  2. tutvustuseks mõeldud video kulude jaoks
  3. tõlkekulude katmiseks

Saaja: Sihtasutus Loodushoiu Fond

A/A: EE727700771006136155

Viitenumber (ettevõte): 32120

Viitenumber (eraisik): 32133

Selgitus: Eesti aasta puu

Uudised

BiodiversityElurikkus CommunityKogukonnad ForestMetsad

Kuningamänd Euroopasse!

Jaga meiega oma lugu või fotomeenutust Järvselja Kuningamännist ja toeta väärikat puud Euroopa aasta puu konkursil! Kuningamänni esiletõstmisega avaldame ka tänu kõrgel tasemel Eesti metsandusharidusele, mis tähistab 2021. aastal oma sajandat sünnipäeva.

Teie lugusid seoses Kuningamänniga ootame 2021. aasta lõpuni e-posti aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee.

Eesti on sellest konkursist osa võtnud kolmel korral, 2015. aastal viis arborist Heiki Hanso võiduni Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvava tamme. Veel on Eestit esindanud Tamme-Lauri tamm ja Russalka tamm.

Sel aastal korraldab Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel Loodushoiu Fond, tehes selleks koostööd loodusemees Hendrik Relve ja arborist Heiki Hansoga.

2021. aastal loodud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad vabatahtlikult maaomanikud. Partneritena saavad kaasa lüüa nii eraisikud kui ka era- ja kolmanda sektori organisatsioonid.

Aasta puu võistluse hääletamine algab juba 1. veebruaril. Hääletamiseks vajuta siia 

Lisainfo:

Hendrik Relve, hendrikrelve[ätt]gmail.com

Kuningmänniga seotud lood ja meenutused ja muu info seoses konkursiga: aastapuu@loodushoiufond.ee

CommunityKogukonnad

Hendrik Relve põlispuudest

Septembrikuises Eesti Looduses vestles Toomas Kukk looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega põhjalikult põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, suurte puude mõõtmise iseärasustest ja pärimuspuu mõistest. „Mulle on olnud tähendusrikas folkloristide väide, et pärimuspuu väärtust saab hinnata selle järgi, kui palju leidub temaga seotud lugusid,“ rääkis Hendrik Relve. „Lugude sisu on seejuures teisejärguline. Kui ühe puu kohta on kogunenud väga palju lugusid, siis järelikult on see olnud kohaliku rahva silmis tähtis puu.“

Hendrik Relve toob intervjuus Eesti Loodusele välja põlispuude kaks olulist poolt: bioloogilise ja kultuurilise. „Kultuuriline on sama tähtis, aga neid kahte ei saa kõrvutada. Mõlemat poolt tuleb väga hoolikalt uurida,“ on ta kindel. Loost saab nõuandeid ka juhuks, kui juhtute loodusest leidma hästi suure puu ja soovite seda infot laiemaltki jagada.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Põlispuude saatus sõltub palju maaomanikust,“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Eesti Loodusest (9/2021) siit 

https://www.loodusajakiri.ee/utled-polispuu-motled-hendrik-relve/

Pildil Tamme-Lauri tamm 

Pildi autor: Jüri Pere

BiodiversityElurikkus CommunityKogukonnad ForestMetsad

Puude eurovõistlusel võistlevad lood

Euroopa aasta puu valimist võib võrrelda eurolaulu võistlusega, aga seal ei võistle omavahel mitte laulud, vaid lood. „Puude lood peavad kõnetama eurooplast,“ tõi Hendrik Relve välja intervjuus ETV saatele „Ringvaade“, kus ta europuu valimise telgitaguseid avas.

Relve tutvustas tänavust Euroopa aasta puud, ligi tuhande-aastast Hispaania tamme, ning andis ülevaate, mida Euroopa aasta puu valikul tähtsaks peetakse. Hendrik Relve jaoks on puud alati elusolendid ning rääkides Eesti tänavusest kandidaadist, Järvselja Kuningamännist, rõhutas ta: „Mänd küll, aga milline mänd!“. Ta kirjeldas puu uhket tüve, tõi välja strateegilised mõõdud ning mõtestas puuhiiglase sümboolset tähendust kohaliku kogukonna ja kõigi nende jaoks, kes Eestis akadeemilist metsandusharidust on saanud.

Kõigi meenutused ja mälestused, kes Kuningamänniga kokku on puutunud, on oodatud aadressile aastapuu@loodushoiufond.ee 2021. aasta lõpuni. 

Nii saab Eesti kokku panna Kuningamänni loo ja saata ta võitlema Euroopa 2022. aasta puu tiitli nimel. 

Hendrik Relve vestlust Grete Lõbuga ETV „Ringvaates“ (3.11.2021) saab järele vaadata siit: https://etv.err.ee/1608391067/kuningamand

Kuula ka Hendrik Relve intervjuud Vikerhommikus (27.11.2021) https://vikerraadio.err.ee/1608383177/hendrik-relve-hendrik-relve-euroopa-puuks-kandideeriva-kuningamanni-tervis-on-hea 

Kuku raadio pärastlõunasaates (2.11.2021) - https://kuku.postimees.ee/podcast/kuku-parastlouna/111421 

 

Fotol: Euroopa Aasta Puu 2021

Close modal

Logi sisse

või

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe