METSIKUD VALDUSED

Nursipalu harjutusväli sai Euroopa Maaomanike Organisatsiooni keskkonnamärgise

Nursipalu harjutusväli on saanud ametlikult Wildlife Estates Label keskkonnamärgise. Tegemist on Eestis esimese ja ainsa sellise keskkonnamärgise omistamisega avalikus sektoris.

„Wildlife Estates Label keskkonnamärgise saamine tähendab muuhulgas, et oleme Nursipalu harjutusväljal rakendanud edukalt keskkonnaga arvestavat majandamist ning seda tunnustati rahvusvahelise selgesõnalise märgisega, mis vastab kindlatele kvaliteetkriteeriumitele. Oleme õnnelikud, et meil on nii väärtuslik maa-ala ja meie ülesanne on seda väärtust heaperemehelikult säilitada.  Oluline on ka, et Nursipalu harjutusväljal on looduskaitseline ja riigikaitseline tegevus ühendatud ning käesolev on hea näide selle sümbioosi võimalikkusest,“  ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.

Töö käigus koguti andmeid 14 põhilise indikaatori ja neid iseloomustavate näitajate kohta. Hindamise tulemus on 250 hindepunkti, mis on 40 võrra suurem lävendist, mida on vaja saavutada, et keskkonnamärgist taotleda. Märgis kehtib 5 aastat ja seejärel hinnatakse uuesti kuidas on maakasutamise käigus loodust hoitud.

Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poolt akrediteeritud Wildlife Estates Label hindaja Ants Varblase hinnangul on Nursipalu tunnustamine hea näide sellest, kuidas isegi nii intensiivse maakasutuse käigus, nagu kaitseväe õppused, on võimalik teha panus keskkonnahoiule ja kujundada inimeste suhtumist loodusesse. „Märkimist väärib ka kümnest kohustusest koosneva harta allkirjastamine, mille peamiseks sisuks on panustamine  elurikkuse suurendamisse ja selle propageerimisele,“ lisas ta.

Hindamise tulemusena järeldati, et Nursipalu harjutusväljal on looduslikult ja asukohast tingituna väga elurikas ala. Hindamisele ja väärtuste esiletoomisele aitas oluliselt kaasa aspekt, et keskkonnategevused on ohjatud, omatakse head ülevaadet  loodusväärtustest ning tegutsetakse keskkonnakorralduskava alusel. Kava alusel tegutsetakse süsteemselt oluliste keskkonnaaspektidega ning välditakse keskkonnariske.

Lisaks keskkonnakorralduskavale on maa-alal läbi viidud erinevaid keskkonnauuringuid, näiteks maa-ala kasutamise taluvuskoormuse analüüs. Jahipidamine on reguleeritud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnisasjade jahindusliku kasutamise lepingutega.

Nursipalu harjutusväljal asub ka Keretü looduskaitseala ning selle koosseisus 2020. aastal taastatud Keretü soo. Soo taastamisega aidati kaasa elurikkuse seisundi paranemisele ning loodi uusi elu- ja pesitsusvõimalusi. Hetkel on koostamisel Nursipalu harjutusvälja maastikuhoolduskava, mille raames töötatakse välja harjutusvälja taimestikku ja kooslusi arvestav parim praktika maastiku hooldamisel erinevates harjutusvälja piirkondades.

Märgise pidulik üleandmine toimus laupäeval Pärnus kogu pere metsapäeval. Eesti Erametsaliidu poolt juba 5. aastat korraldatava metsapäeva eesmärk on tutvustada metsandust ja metsaomanikke ning tuua metsateadmised linnaelanikele lähemale. Kogu pere metsapäeva korraldatakse igal aastal mullu parima metsamajandaja tiitli saanud metsaomaniku kodumaakonnas, järgmisel aastal toimub metsapäev Ida-Virumaal.

Fotol vasakult paremale: Ants Varblane (Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) akrediteeritud hindaja), Ants Erik (Eesti Erametsaliidu juhatuse liige), Heilika Reinvart (RKIK taristuosakonna juhataja) 

Foto: Erlend Štaub

Loodushoiu Fond aitab kaasa elurikastele päikeseparkidele

Päikeseparke seostatakse peamiselt energiatootmisega, kuid harvemini mõeldakse sellele, et looduslikus keskkonnas asuvates parkides võiks toetada ka elurikkust. Kuidas seda saavutada ja kuidas saaks paremini ära kasutada paneelidevahelist maad?

Nendele küsimustele saab vastuse värsket Osooni lugu vaadates.

Loodushoiu Fond teeb koostööd Kaamos Grupi ettevõtetega ning on selle raames kaardistanud ära kümme päikeseparki ja pakkunud välja erinevad elurikkust edendavad tegevused.

Näiteks võiks päikeseparkide paneelide vahelist ala kasutada taimkatte taastamiseks, sealhulgas külvata kohalikke taimi, mis pakuvad varjupaika ja toiduallikat tolmeldajatele ning teistele putukatele. Selline lahendus ei suurenda üksnes pargi ökosüsteemiväärtust, vaid vähendab ka vajadust sagedase niitmise järele, mis omakorda vähendab hoolduskulusid ja süsinikujalajälge.

Mitmed teadusuuringud on tõestanud, et elurikkuse toetamist saab soodustada mitmel viisil. Näiteks võiks mõelda väikeste veekogude loomisele või pesitsuskohtade rajamisele lindudele ja väikeloomadele. Samuti saab luua mesilasala, mis mitte ainult ei toeta mesilasi ja teisi tolmeldajaid, vaid aitab ka põllumajanduse tolmeldamise kaudu suurendada saagikust.

Samal ajal tagavad päikesepargid täiendava energiaallika, aidates kaasa rohepöörde eesmärkidele. Päikeseparkides rakendatavad loodussõbralikud lahendused võivad pakkuda eeskuju ka teistele taastuvenergia tootjatele.

Eesti maaomanikud arutasid Eurosite’i üritusel uusi looduskaitse koostöövorme

Eesti maaomanike looudskaitse koostöö organisatsioon Loodushoiu Fond kutsuti Eurosite'i arutama uusi koostöö- ja partnerlusvorme, mis on looduse ja kliima kaitseks hädavajalikud. Arutelud keskendusid sellele, kuidas maaomanikud saavad üksteiselt õppida, millised mentorlussüsteemid leiavad õige keele ja millised tööriistad toimivad stiimulitena põllumeestele, eraomanikele ja kogukondadele.

Eurosite on maaomanike ja looduskaitsjate võrgustik, mis töötab Euroopa eraomandis oleva maa kaitsmise ja taastamise nimel looduse ja kliima hüvanguks.

Peamised õppetunnid maaomanike vaatenurgast:

⚖️ Kõike head ei saa korraga:

• Näiteks kõrge tedrepopulatsiooni säilitamiseks Ühendkuningriigis tuleb vähendada metsaga kaetud hektarite arvu ja püüda väikekiskjaid.
• Vanade plii kaevanduste vee saasteprobleemi lahendamiseks tuleb muld siduda, maa taasroheliseks muuta, kuid pole võimalik kontrollida linde, kes söövad taastatud aladel elavaid putukaid.
• Pikemaajalise haldamise võimaluste säilitamiseks tuleb teha kompromisse lühiajalise kasu osas.

🌄 Maaomanike ettekannetes kõlas sarnane sõnum:

• Eriliste liikide olemasolu teatamise soov puudub, kuna selle tulemusena võin oma õigused maale kaotada.
• Maaomanike organisatsioonide juhitud õppeprotsessid omavahel on võtmetähtsusega. Teisel juhul on usaldamatus liiga suur.
• Maaomanikud on osa lahendusest, mitte looduse vastased.

🍁 SERi esitlus kinnitas meie arusaama EL-i poliitikanõuetest:

• Kohustus hõlmab 20% elurikkuse kaitsealasid, mitte 30%, ning sellest 20%-st kolmandik peab olema rangelt kaitstud.
• Soodne kaitse seisund (elupaikade direktiiv) tähendab kaitse-eesmärke riiklikul tasandil, mitte kohaliku ala tasandil.
• "Heas seisukorras elupaigatüüp" ei ole sama, mida hinnatakse kohalikul tasandil.
• Heas seisukorras või taastamismeetmete alla kuuluvate alade oluline halvenemine on määratud kohalikul tasandil ning viitab elupaiga struktuuri, funktsioonide ja tüüpiliste liikide stabiilsusele või pidevale paranemisele. See tähendab, et pühendumine on põhinev pingutusel, mitte tulemusel.