Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Nursipalu harjutusväli sai Euroopa Maaomanike Organisatsiooni keskkonnamärgise
Nursipalu harjutusväli on saanud ametlikult Wildlife Estates Label keskkonnamärgise. Tegemist on Eestis esimese ja ainsa sellise keskkonnamärgise omistamisega avalikus sektoris.
„Wildlife Estates Label keskkonnamärgise saamine tähendab muuhulgas, et oleme Nursipalu harjutusväljal rakendanud edukalt keskkonnaga arvestavat majandamist ning seda tunnustati rahvusvahelise selgesõnalise märgisega, mis vastab kindlatele kvaliteetkriteeriumitele. Oleme õnnelikud, et meil on nii väärtuslik maa-ala ja meie ülesanne on seda väärtust heaperemehelikult säilitada. Oluline on ka, et Nursipalu harjutusväljal on looduskaitseline ja riigikaitseline tegevus ühendatud ning käesolev on hea näide selle sümbioosi võimalikkusest,“ ütles Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse taristuosakonna juhataja Heilika Reinvart.
Töö käigus koguti andmeid 14 põhilise indikaatori ja neid iseloomustavate näitajate kohta. Hindamise tulemus on 250 hindepunkti, mis on 40 võrra suurem lävendist, mida on vaja saavutada, et keskkonnamärgist taotleda. Märgis kehtib 5 aastat ja seejärel hinnatakse uuesti kuidas on maakasutamise käigus loodust hoitud.
Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) poolt akrediteeritud Wildlife Estates Label hindaja Ants Varblase hinnangul on Nursipalu tunnustamine hea näide sellest, kuidas isegi nii intensiivse maakasutuse käigus, nagu kaitseväe õppused, on võimalik teha panus keskkonnahoiule ja kujundada inimeste suhtumist loodusesse. „Märkimist väärib ka kümnest kohustusest koosneva harta allkirjastamine, mille peamiseks sisuks on panustamine elurikkuse suurendamisse ja selle propageerimisele,“ lisas ta.
Hindamise tulemusena järeldati, et Nursipalu harjutusväljal on looduslikult ja asukohast tingituna väga elurikas ala. Hindamisele ja väärtuste esiletoomisele aitas oluliselt kaasa aspekt, et keskkonnategevused on ohjatud, omatakse head ülevaadet loodusväärtustest ning tegutsetakse keskkonnakorralduskava alusel. Kava alusel tegutsetakse süsteemselt oluliste keskkonnaaspektidega ning välditakse keskkonnariske.
Lisaks keskkonnakorralduskavale on maa-alal läbi viidud erinevaid keskkonnauuringuid, näiteks maa-ala kasutamise taluvuskoormuse analüüs. Jahipidamine on reguleeritud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kinnisasjade jahindusliku kasutamise lepingutega.
Nursipalu harjutusväljal asub ka Keretü looduskaitseala ning selle koosseisus 2020. aastal taastatud Keretü soo. Soo taastamisega aidati kaasa elurikkuse seisundi paranemisele ning loodi uusi elu- ja pesitsusvõimalusi. Hetkel on koostamisel Nursipalu harjutusvälja maastikuhoolduskava, mille raames töötatakse välja harjutusvälja taimestikku ja kooslusi arvestav parim praktika maastiku hooldamisel erinevates harjutusvälja piirkondades.
Märgise pidulik üleandmine toimus laupäeval Pärnus kogu pere metsapäeval. Eesti Erametsaliidu poolt juba 5. aastat korraldatava metsapäeva eesmärk on tutvustada metsandust ja metsaomanikke ning tuua metsateadmised linnaelanikele lähemale. Kogu pere metsapäeva korraldatakse igal aastal mullu parima metsamajandaja tiitli saanud metsaomaniku kodumaakonnas, järgmisel aastal toimub metsapäev Ida-Virumaal.
Fotol vasakult paremale: Ants Varblane (Euroopa Maaomanike Organisatsiooni (ELO) akrediteeritud hindaja), Ants Erik (Eesti Erametsaliidu juhatuse liige), Heilika Reinvart (RKIK taristuosakonna juhataja)
Foto: Erlend Štaub
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
Pildi autor: Google Gemini
30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
Päevakava:
14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)
15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00 –– Kohvipaus
17:00–18:30 –– Jalutuskäik pargis
Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.
18:30 –– Päeva lõpetamine
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Loodushoiu Fond panustas Saksamaal Euroopa metsataastamise strateegiasse
Loodushoiu Fondi teemajuht Ain osales 20.-22. mail 2025 Saksamaal, Bonnis toimunud töötoas "Making it Happen: Strategies for Large-scale Forest Restoration in Europe". Üritus, mis keskendus metsaökosüsteemide laiaulatusliku taastamise strateegiatele Euroopas, tõi kokku eksperdid kogu Euroopast.
Kahepäevase intensiivse programmi eesmärk oli koondada erinevaid arusaamu metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas, määratleda edasised sammud ning luua ühiseid arusaamu ja koostöösidemeid selle protsessi kiirendamiseks. Kokkusaamise keskseks küsimuseks oli, mida on vaja metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas ja kuidas seda edasi viia. Ürituse korraldas SUPERB projekt koostöös Prospex Instituudiga.
Programmi esimesel päeval tehti väljasõit SUPERB projekti demonstratsioonialale Gevelsbergis. Seal tutvustasid kohaliku metsaameti Wald und Holz NRW esindajad Larissa Janzen ja Catharina Schmidt segapuistute rajamise ja avatud kaardistamise meetodeid, arutledes nii edutegurite kui ka poliitiliste väljakutsete üle.
Endine hariliku kuuse puhtpuistu on pärast üraskirüüstet uuendatud hariliku pöögi, valgepöögi ja pihlakaga, juurde tuleb ka looduslikke liike.
Taastamisalal olevad istutatud puud on kaitsutud torbikutega, kuid vaatamata sellele on istutatud puudel ulukikahjustusi.
Lisaks praktilistele näidetele Saksamaal jagasid oma kogemusi metsa taastamise, poliitiliste võimaluste ja väljakutsete ning sidusrühmade kaasamisel ka SUPERB demoalade eksperdid Hispaaniast, Rootsist ning Horvaatia ja Serbia piirialadelt. Põhjalikult käsitleti ka sidusrühmade dialoogi ja konfliktide lahendamist, näiteks seoses Natura 2000 eesmärkide ja Gevelsbergi taastamiseesmärkide ühildamisega, ning EL-i looduse taastamise määruse rakendamisega seotud küsimusi.
Töötoa teisel päeval, mis toimus Universitätsclub Bonnis, keskenduti tulevikku suunatud meetmete ja strateegiate väljatöötamisele. Osalejatele tutvustati SUPERB metsa taastamise teabeväravat – avatud veebiplatvormi, mis koondab praktilisi ja poliitikakujundamisele suunatud teadmisi metsa taastamisest, mis on alles arendamisel. Arutelude tulemusena sõnastati konkreetsed tegevused ja koostöövõimalused tuvastatud meetmete ja strateegiate elluviimiseks.
Suheldes erinevate ekspertidega üle Euroopa oli hea meel tõdeda, et arusaam, et looduse taastamistegevuste jaoks on vaja kaasata ka maaomanik ning et tema kohalolu ja sisuline kaasatus on nende tegevuste õnnestumiseks kriitilise tähtsusega, on laialdaselt jagatud seisukoht, samuti ka seisukoht, et maaomanikku tuleb toetada nii seadusandluse, kui ka kompensatsioonidega.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Passiivsest looduskaitsest aktiivseks maahoolduseks – intervjuu Pille Ligiga
Allikas: ELO CountrySide ajakiri, nr 215 (lk 11)
Pille Ligi on pühendunud looduse teadliku majandamise edendaja. Ta juhib maaomanike Loodushoiu Fondi ning on tegutsenud viimased kolm aastat selle nimel, et toetada Eestis eraomandis maade looduskaitselist kasutust ning tutvustada maaomanike algatatud looduse hoidmise tegevusi. Lisaks on ta Sihtasutus Loodushoiu Fondi juhatuse liige, kuulub Wildlife Estates juhtkomiteesse ning juhib WESEM Erasmuse projekti.
WESEM projekt – eetiline ja kestlik maamajandus hariduse kaudu
ELO ajakiri: Milline on WESEM projekti põhieesmärk?
Pille Ligi: WESEM (Wildlife Estates and Land Ethic Mentorship) projekt on mulle südamelähedane. Meie eesmärk on muuta arusaamu maaomanikest – mitte näha neid üksnes passiivsete loodusvaatlejatena, vaid eetiliste ja aktiivsete maamajandajatena. Soovime tõsta esile nende rolli elurikkuse säilitamises ja kestlike maakasutustavade arendamises kutsehariduse kaudu.
ELO: Kuidas WESEM integreerib eetilise ja kestliku maakasutuse kutseharidusse?
Pille: Oleme analüüsinud metsanduse ja põllumajanduse õppekavade puudujääke ning loonud suunatud koolitusmoodulid looduse majandamise, taastamise ja kestliku kasutuse teemadel. Euroopa Liidu taastamismäärus nõuab, et maaomanikud oskaksid mitte üksnes kaitsta, vaid ka taastada. Me ei anna ainult teadmisi – pakume praktilisi oskusi, millega nad saavad teisi maaomanikke nõustada eetilise maakasutuse osas. On võimas näha, kuidas haridus võib inspireerida tegutsema.
ELO: Millised on koolitusmoodulite põhikomponendid?
Pille: Arendame ja testime digitaalseid õppematerjale ning loome praktilisi tööriistu, mida maaomanikud saavad igapäevaselt kasutada. Näiteks sisaldab meie andmebaas soovitusi väga konkreetsetele küsimustele – kui suur peab olema puhverala, milliseid liike arvesse võtta jpm. Samuti rajame mentorlusvõrgustikku ja korraldame õpitubasid, et tugevdada looduse majandamisest huvitatud kogukonda.
ELO: Mis rolli mängivad mikrokraadid või mikrokrediidi, nagu neid mujal nimetatakse?
Pille: Mikrokraadid võimaldavad osalejatel tõendada oma teadmisi ja oskusi paindlikul ning praktilisel viisil. Näiteks kui maaomanik Šotimaal soovib teadmisi looduse taastamisest, võib ta läbida mikrokraadi kursuse koostöös kutsekooliga. Eduka lõpetamise järel saab ta ametliku tunnistuse keskkonna valdkonnas, mida saab edasi kombineerida suuremate kvalifikatsioonide saavutamiseks.
ELO: Kuidas mentorlusmudel toimib?
Pille: Mentorlus on kogu programmi selgroog. Me ühendame kogenud praktikuid maaomanike ja õppijatega, et vahetada praktilisi kogemusi ja parimaid tavasid. See pole ühepoolne õpetamine, vaid kahepoolne õppimine. Mudel on inspireeritud USA Sand County Foundationi praktikast, kus maaomanikud toetavad üksteist teadmiste ja kogemuste kaudu.
ELO: Mis on Wildlife Estates märgise tähendus?
Pille: See on tõend, et maaomanik mitte ainult ei räägi looduse hoidmisest, vaid teeb seda ka päriselt. Märgis aitab esile tuua parimaid näiteid jätkusuutlikust maamajandusest ning innustada ka teisi samas suunas liikuma.
ELO: Kuidas WESEM tagab koolituse kättesaadavuse ja vastavuse Euroopa standarditele?
Pille: Paneme suurt rõhku kättesaadavusele – arendame e-õppe platvorme ja praktilisi töövahendeid. Mentorlusvõrgustikud toetavad õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks järgime kvaliteedistandardeid ning seome mikrokrediidid riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. See tagab, et meie koolitus ei ole üksnes sisukas, vaid ka ametlikult tunnustatud ja laialdaselt rakendatav.
Lisainfo saamiseks WESEM projekti ja Maaomanike Loodushoiu Fondi kohta:
👉 www.loodushoiufond.ee
👉 www.wildlife-estates.eu
👉 ELO - European Landowners’ Organization
