Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Estateguru ja Loodushoiu Fond paigaldavad linnadesse lindude pesakaste
Estateguru koostöös Loodushoiu Fondiga on kutsunud ellu pesakastide paigaldamise projekti, mille eesmärk on säilitada linnaruumis lindudele sobivad elupaigad. Tallinnas on maaomanikena koostööpartneriteks Kristiine ja Kesklinna linnaosade valitsused ning Pärnumaal Saarde vald. Maaomanikud leidsid linnaruumis pesakastidele sobivad asukohad koostöös haridusasutustega.
Projekti kaaskasuks on laste ja õpilaste loodushariduse praktiliste oskuste teke just pesakastide paigaldamise teemal. Samad teadmised ja oskused tekkisid ka Estateguru töötajatel, kes paigaldasid pesakaste koos Loodushoiu Fondi esindajatega Järve terviseradade parki.
Pesakastid toodeti Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja Valgamaa käsitööliste poolt. Pesakastide soetamist rahastas Estateguru.
Loodushoiu Fondi juhatuse liige Pille Ligi kommenteerib nii: „Kliimamuutuste seisukohalt on oluline majade soojustamine, mis samas toob kaasa lindude populatsiooni vähenemise linnas. Räästaalused, seinapraod ja muud sellised kohad kaovad ning nendega koos ka näiteks õõnespesitsejate elupaigad. Teadlased väidavad, et populatsiooni arvukust on võimalik aidata taastada pesakastide paigaldamisega. Kuna Estateguru mõistab kinnisvara teemat, rajasime koos nendega lindudele uued kodud.“
„Estateguru visioon on muuta kinnisvara finantseerimine ja kinnisvarasse investeerimine kättesaadavaks kõigile üle kogu maailma. Meie põhiprotsessid on 90% ulatuses digitaliseeritud, aga investorite ja laenuvõtjate kokkuviimise abil panustame linnaruumi ja keskkondade arengusse kõigis kaheksas riigis, kus me tegutseme. Ehitussektor on üks suurimaid panustajaid kliima soojenemisse ning selliste heategevusprojektide kaudu soovime juhtida tähelepanu tegevustele, millega saame keskkonda säästa ja paremat tulevikku ehitada,“ kommenteeris Estateguru tegevjuht Mihkel Stamm.
Kristiine linnaosa vanema Jaanus Riibe sõnul on linnaosas rohkesti rohelust ja piirkond on kujunenud paljudele linnalindudele sobivaks elupaigaks, mida ka linna planeerimisel silmas peetakse.
„Suuremate arenguprojektide kõrval on meile olulised ka väiksemad ettevõtmised, seetõttu on meie jaoks tähtis, et igas lasteaias ja koolis oleksid üleval linnumajad. Rõõm, et seda tehakse kooliperega üheskoos,“ rõhutas Riibe. „Oleme paigaldanud linnumaju ka eelmistel aastatel, seda nii haljasaladele kui ka parkmetsadesse. Kokkuvõttes toob selline tegevus elurikkust linna tagasi, kuid sel on oluline tähendus nii keskkonnahoiu kui ka kogukonnatunde seisukohast ning üldpildis mõjutab see meie kõigi elukvaliteeti.“
Pesakastide paigaldamise projekt on suurepärane näide eraettevõtte, sihtasutuse ja linna koostööst ning sellest, kuidas on võimalik üheskoos looduslikku keskkonda linnaruumis parandada. Ühtlasi andis projekt võimaluse pakkuda tööd erivajadustega inimestele Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja maapiirkonna käsitöölistele Valgas.
Estategurust
Estateguru on juhtiv üleeuroopaline platvorm, mis pakub kinnisvaratagatisega laene väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele ning hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi rahvusvahelisele investorite kogukonnale. Arendame kinnisvara rahastamise ja investeeringute digitaalset piirideta keskkonda, mis toimiks kogu Euroopas ja kaugemalgi. Ühendades eri turgude teenusepakkujad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning investorid ühtseks toimivaks turuks, suudame pakkuda teiste finantsinstitutsioonidega võrreldes unikaalset lahendust – lihtsat piiriülest digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Meie tiimi kuulub 120 inimest 18 rahvusest. Nende töökohad asuvad Berliinis, Helsingis, Jerevanis, Manchesteris, Tallinnas (peakontor), Riias ja Vilniuses.
Loodushoiu Fondist
Loodushoiu Fond on tasakaalukas ja koostööle suunatud ühendus, mis soovib turgutada eraalgatuslikke loodushoiu tegevusi Eestis. Loodushoiu Fondi missiooniks on muuta passiivne looduskaitse aktiivseks loodushoiuks koostöös maaomanike ning keskkonnaeesmärkidega ettevõtetega. Lisainfo: www.loodushoiufond.ee
Seotud pressiteated
Biodiversity
Climate
Community
Loodushoiu Fond andis välja raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“
Loodushoiu Fondi toel ilmus eesti keeles tunnustatud ökoloogi ja evolutsioonibioloogi Chris D. Thomase raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“.
Autor käsitleb keskkonnamuutusi intrigeeriva nurga alt, tuues välja, et inimtegevuse negatiivse mõju kõrval leidub looduses ka üllatavalt palju positiivseid suundumusi. Lopsakate looduskirjelduste ja arvukate teadusuuringute toel tutvustab autor, kuidas paljud liigid tulevad vaatamata kliima soojenemisele ja maastike ümberkujundamisele väga hästi toime.
„Elu Maal püsib tänu sellele, et elu Maal muutub,“ ütleb Chris D. Thomas, kelle sõnul käitub inimene liigagi tihti loodusega, nagu oleks see mingi kuulsa meistri hindamatu maal, mis tuleb just täpselt senises seisukorras säilitada. Vaidlustamata vajadust inimtekkelise kliimamuutuse vähendamisel, leiab ta, et ei ole vaja sekkuda lihtsalt sellepärast, et miski on teistmoodi kui seni.
Eesti Maaülikooli rektor, professor Ülle Jaakma sõnul paneb raamat mõtlema selle üle, kas on võimalik üheaegselt kaitsta põlisloodust, kus see on mõistlik ja teostatav, ning tolereerida ja lasta areneda teistel, uutel ja samuti liigirikastel ökosüsteemidel, mis on vastupidavad muutustele. „Kas oskame olla paindlikud ja näha kliimamuutustes uueneva elustiku tulevasi tuumikuid?“ toob Jaakma raamatu saatesõnas välja olulise teemapüstituse.
Loodushoiu Fond andis raamatu välja, et hoogustada sisulist ja stambivaba arutelu meie elukeskkonna muutuste üle. „Tahtsime näidata väikeseid põhjusi, miks olla lootusrikas,“ sõnas fondi juht Pille Ligi. „Meile on inimestena loomulik kalduvus keskenduda negatiivsele. Ärevus keskkonnakriisi pärast võib tekitada apaatiat, tegevusetust ja läbipõlemist. Nagu kirjanik Britt Wray ütleb, on sellised emotsioonid nagu lein, viha, hirm ja ärevus lihtsalt „märk meie kiindumusest maailma vastu“. Ärevus võib olla ratsionaalne vastus maailmale, mida kliimamudelid ennustavad, kuid see ei ole jätkusuutlik. Ühiskonnaliikmetena on meil tarvis loota ja uskuda tulevikku.“
Raamatut saab osta suurematest raamatupoodidest ja ka Loodushoiu Fondi veebipoest. Valitud lõike raamatust saab lugeda Loodushoiu Fondi blogist
Raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ andis välja Loodushoiu Fond koostöös kirjastusega KVART, tõlkis Ursula Erik.
Raamatu autor Chris D. Thomas (1959) on ökoloog ja evolutsioonibioloog, kes uurib antropotseeni bioloogiliste muutuste dünaamikat. Doktorikraadi kaitses ta Austinis Texase ülikoolis. Ta on interdistsiplinaarse Leverhulme’i antropotseeni bioloogilise mitmekesisuse keskuse direktor ja Yorki ülikooli professor.
Raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ valiti Timesi, Economisti ja Guardiani 2017. aasta raamatute hulka.
1998. aastal pälvis Thomas Londoni Zooloogiaühingu teadusmedali, 2001. aastal Briti Ökoloogiaühingu presidendi medali, 2004. aastal Marshi looduskaitsebioloogia auhinna ja 2011. aastal Marshi kliimamuutuste uurimise auhinna. 2012. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi stipendiaadiks ning 2014. aastal Helsingi ülikooli audoktoriks. 2018–2020 oli ta Briti Kuningliku entomoloogiaühingu president.
Lisatud foto raamatust.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juht
pille.ligi@loodushoiufond.ee, +372 518 0641
www.loodushoiufond.ee
Biodiversity
Climate
Community
Loodushoiu Fond hakkab müüma digililli
Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, hakkab Loodushoiu Fond müüma digitaalseid meelespäid, varsakapju, nurmenukke, kullerkuppe ja karikakraid.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Näiteks on käivitamisel koostööprojekt maaomanikega, toomaks rohkem elu meid kõiki teenindavate taristute juurde (nt elektriliinide alused, teeääred).
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
tel 518 0641
