Elurikkus
Digilill naistepäeval säästab loodust ja panustab ESG eesmärkidesse
Kutsume üles ettevõtteid leidma alternatiivi importlillede kinkimisele – digililled, lilleaasad ja kodumaised õied hoiavad loodust ja vähendavad Teie jalajälge! Loodushoiu Fond istutab digilillede müügist laekunud raha eest haruldaste lillede kooslused päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fondi juhatuse liikme Pille Ligi sõnul ei soovi nad olla äärmuslikud ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. „Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma,“ sõnas Ligi. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
„Naistepäeval on kombeks kinkida lilli. 7 välismaalt pärit lõikelillega kimbul on jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Kui ettevõtja viib aga läbi sihtgrupi seas uuringu, võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest, mis närbub 4 päeva pärast. Siin oleks võimalus panustada ka ettevõttena ESG eesmärkidesse, soetades digilille, mille eest Loodushoiu Fond istutab päris taime, naised saavad aga sertifikaadi et nende eest panustati elurikkuse edendamisesse,“ lisas Ligi.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele. Fond istutas näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Enclaves of Life projekti vabatahtlikega 2021. aastal ühe päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Lisainfo:
Ain Näkk
Seotud pressiteated
Biodiversity
Water
Maaomanikud astusid märgilise sammu loodusele ohtlikust pliimoonast loobumiseks
Loodushoiu Fondi algatusel ja maaomanikega koostöös lõpetatakse enam kui 100 000 hektaril eramaadel nii loodusele kui inimese tervisele ohtliku pliist laskemoona kasutamine.
Maaomanike ja jahimeeste vahel jahilepinguid sõlmiva metsaühistu Ühinenud Metsaomanikud juhatuse esimehe Kadri-Aija Viigi sõnul on tegu maaomanike sooviga panustada aktiivselt loodushoidu.
On laialt teada, et plii on mürgine ning lisaks lindude, loomade ning keskkonna kahjustamisele võib see ohustada inimeste endi tervistki, seetõttu on omanike jaoks oluline, et nende maa oleks mürgivaba.
„Kui Loodushoiu Fond pliivabale laskemoonale ülemineku initsiatiivi algatas, korraldasime ühistus arutelu ning selgus, et tegu pole vaid üksikute maaomanike sooviga vaid see kõnetab paljusid,“ selgitas Viik. „Seetõttu otsustasime, et lisame vastava punkti tulevikus omanike ja jahimeeste vahel sõlmitavatesse lepingutesse, kui see mõlemale poolele sobib.“
Praeguse seisuga kuulub algatusega liitunud omanikele enam kui 100 000 hektarit maad.
Pliivaba laskemoona kasutuselevõtt kokku lepitud aladel toimub kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul. See võimaldab jahimeestel juba soetatud moona ära kasutada ning jahirelvad pliivaba moona kasutamiseks kas kohandada või välja vahetada. Samal ajal tuleb arvestada, et julgeolekuolukorra tõttu võib pliimoona kasutavate relvade säilitamine olla vajalik riigikaitselistel eesmärkidel.
„Üleminekuperioodi tegelik pikkus sõltub jahiseltside vajadusest. Meil on juba täna üks jahiselts, kes ütleb, et neil ei ole nii pikka aega tarvis, kuna nad pliimoona niikuinii ei kasuta,“ rääkis Viik.
Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et jahimeeste jaoks ei ole kunagi olnud küsimust kas pliimoonast loobuda või mitte vaid see, millal seda teha. „Veelinnujahil on pliimoona kasutamine keelatud juba 2013. aastast. Märgaladel ja nende läheduses on pliihaavlite kasutamine keelatud juba üle kahe aasta ning ilmselt jõuame regulatsioonide tasemel Euroopas varem või hiljem punkti, mil pliimoonast loobutakse jahipidamises täielikult,“ rääkis Korts. „Jahimeeste vaatest soovime, et sellised suured muudatused sünniksid läbi arutelu, mitte käskude ja keeldudena, seetõttu peame maaomanike ja jahimeeste koostööd väga oluliseks.“
Loodushoiu Fond on vabatahtliku loodushoiu eestkõneleja Eestis. Fond viib koos maaomanikega ellu algatusi, mis hoiavad Eesti looduse mitmekesisust ja kasvatavad liigirikkust.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
pille.ligi@loodushoiufond.ee
Tel 518 0641
Teate edastas:
Anniki Leppik
Kommunikatsioonipartner
53 048 049
Biodiversity
Community
Forest
Europuu valimine alanud, Viiralti tamm pistab rinda 14 põneva puuga
Alanud Euroopa eriliste puude konkursil võistleb Eestit esindav Viiralti tamm veel nelja tamme, kahe kastani, kahe pöögi, aga ka näiteks jaapani kameelia, valge mooruspuu, pirnipuu ja oliivipuuga. Rahvahääletus Euroopa aasta puu 2024 väljaselgitamiseks kestab 22. veebruarini, oma hääle saab anda aadressil www.treeoftheyear.org/vote.
Viljandimaal Viljandimaal Vana-Võidu külas kasvav uhke tammepuu on nime saanud Eduard Wiiralti kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi, mis valmis 81 aastat tagasi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud taustal oleva maastiku ilme. Seda on hästi näha videost, mis toob kokku Wiiralti kunagise gravüüri, Viiralti tamme praegu ja ansambel Wiiralti muusika.
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kultuurilooliselt olulisi puid. Traditsiooniliselt võistlevad seal kõige sagedamini tammed, ent sel aastal on seis meeldivalt mitmekesisem. „Esindatud on lausa 9 puuliiki ning lisaks ilusatele piltidele soovitan kindlasti tutvuda võistluse kodulehel nende puudega seotud lugudega,“ kommenteerib europuu valimist Loodushoiu Fondi teemajuht Ain Näkk. „Oma lemmikule häält andes tasub meeles pidada, et igaüks saab välja valida kaks lemmikpuud. Peale hääletamist tuleb valik kindlasti kinnitada, selleks saadetakse meiliaadressile link.“
Erinevalt eelmistest aastatest ei ole puudele antud häälte hulk võistluse ajal avalik, küll aga tehakse vahekokkuvõtteid järjestusest 8. ja 15. veebruaril. Rahvahääletus lõppeb 22. veebruaril ning Euroopa aasta puu 2024 tehakse teatavaks 20. märtsil.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Viiralti tamm valiti Eesti 2023. aasta puuks rahvahääletusel Maalehe veebis, kus see võistles Palivere künnapuu ja Pühajärve sõjatammega.
Viiralti tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.
Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Sotsiaalmeedias jagades kasuta hashtagi #aastapuu #loodushoiufond
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht
+372 5883 5055
ain@loodushoiufond.ee
www.loodushoiufond.ee
Biodiversity
Climate
Community
Loodushoiu Fond andis välja raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“
Loodushoiu Fondi toel ilmus eesti keeles tunnustatud ökoloogi ja evolutsioonibioloogi Chris D. Thomase raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“.
Autor käsitleb keskkonnamuutusi intrigeeriva nurga alt, tuues välja, et inimtegevuse negatiivse mõju kõrval leidub looduses ka üllatavalt palju positiivseid suundumusi. Lopsakate looduskirjelduste ja arvukate teadusuuringute toel tutvustab autor, kuidas paljud liigid tulevad vaatamata kliima soojenemisele ja maastike ümberkujundamisele väga hästi toime.
„Elu Maal püsib tänu sellele, et elu Maal muutub,“ ütleb Chris D. Thomas, kelle sõnul käitub inimene liigagi tihti loodusega, nagu oleks see mingi kuulsa meistri hindamatu maal, mis tuleb just täpselt senises seisukorras säilitada. Vaidlustamata vajadust inimtekkelise kliimamuutuse vähendamisel, leiab ta, et ei ole vaja sekkuda lihtsalt sellepärast, et miski on teistmoodi kui seni.
Eesti Maaülikooli rektor, professor Ülle Jaakma sõnul paneb raamat mõtlema selle üle, kas on võimalik üheaegselt kaitsta põlisloodust, kus see on mõistlik ja teostatav, ning tolereerida ja lasta areneda teistel, uutel ja samuti liigirikastel ökosüsteemidel, mis on vastupidavad muutustele. „Kas oskame olla paindlikud ja näha kliimamuutustes uueneva elustiku tulevasi tuumikuid?“ toob Jaakma raamatu saatesõnas välja olulise teemapüstituse.
Loodushoiu Fond andis raamatu välja, et hoogustada sisulist ja stambivaba arutelu meie elukeskkonna muutuste üle. „Tahtsime näidata väikeseid põhjusi, miks olla lootusrikas,“ sõnas fondi juht Pille Ligi. „Meile on inimestena loomulik kalduvus keskenduda negatiivsele. Ärevus keskkonnakriisi pärast võib tekitada apaatiat, tegevusetust ja läbipõlemist. Nagu kirjanik Britt Wray ütleb, on sellised emotsioonid nagu lein, viha, hirm ja ärevus lihtsalt „märk meie kiindumusest maailma vastu“. Ärevus võib olla ratsionaalne vastus maailmale, mida kliimamudelid ennustavad, kuid see ei ole jätkusuutlik. Ühiskonnaliikmetena on meil tarvis loota ja uskuda tulevikku.“
Raamatut saab osta suurematest raamatupoodidest ja ka Loodushoiu Fondi veebipoest. Valitud lõike raamatust saab lugeda Loodushoiu Fondi blogist
Raamatu „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ andis välja Loodushoiu Fond koostöös kirjastusega KVART, tõlkis Ursula Erik.
Raamatu autor Chris D. Thomas (1959) on ökoloog ja evolutsioonibioloog, kes uurib antropotseeni bioloogiliste muutuste dünaamikat. Doktorikraadi kaitses ta Austinis Texase ülikoolis. Ta on interdistsiplinaarse Leverhulme’i antropotseeni bioloogilise mitmekesisuse keskuse direktor ja Yorki ülikooli professor.
Raamat „Planeedi pärijad. Väljasuremise ajastu lokkav loodus“ valiti Timesi, Economisti ja Guardiani 2017. aasta raamatute hulka.
1998. aastal pälvis Thomas Londoni Zooloogiaühingu teadusmedali, 2001. aastal Briti Ökoloogiaühingu presidendi medali, 2004. aastal Marshi looduskaitsebioloogia auhinna ja 2011. aastal Marshi kliimamuutuste uurimise auhinna. 2012. aastal valiti ta Kuningliku Seltsi stipendiaadiks ning 2014. aastal Helsingi ülikooli audoktoriks. 2018–2020 oli ta Briti Kuningliku entomoloogiaühingu president.
Lisatud foto raamatust.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juht
pille.ligi@loodushoiufond.ee, +372 518 0641
www.loodushoiufond.ee
