Maaomanikele süsinikuturu maailmast

Enne kui Loodushoiu Fond alustas looduspõhiste süsinikuturgude uurimisega ning tõlkimisega maaomanikele, puudus Eestis selline kompetents maaomanikele. Loodushoiu Fond hoiab enda käes infot turuosaliste kohta ning tõlgib selle täna maaomanikule arusaadavasse keelde.

 

Mis on Loodushoiu Fondi lugu süsinikusellide seas? 

On ainult kolm viisi, kuidas saab panustada loodushoidu sure mõjuga. Valitsuste kaudu, filantroopide abil ning süsinikuturgude toel. Riigiti on võimalused, seadusandlus ja ootused maaomanikele erinevad, ning filantroopia ei ole piisavalt suuremahuline. Nii et järele jäävad süsiniku- ja elurikkuse turud. See ei tähenda „kõik müügiks“ #rohepesu, vaid pigem võimaldab kaasata raha seni alarahastatud loodushoiu valdkonda.

Tänases süsteemis on palju parandada – välismaa näidetel müüakse krediite liiga madala hinnaga või puudub tõeline lisanduvus. Teiselt poolt on väikemaaomanikel pea võimatu osaleda turul nii, et nad sellest ka kasu saavad. Bürokraatlikud tingimused ja tegevuse tõestamine kulutab tuhandeid töötunde.

Tellija poole peal on tarvis usaldusväärseid pakkujaid ning pakkuja soovib näha bürokraatiavaba protsessi ning tõestust, et tellija on oma jalajälge vähendanud ning ei lähe indulgentsi ostmise teed.

Eestis on õnneks olemas Metsaregister ning Maa-ametil avaandmetel kaardikihid, kust on võimalik tõdeda, kas ja mis sellel alal kasvamas on. Euroopas on aga tehingute jaoks tarvilik vabatahtlik süsinikuturg alles loomisel. Seega puudu oli platvorm, kuhu koonduvad erinevad Eesti maaomanikud oma loodushoiu projektidega ja mitte ainult süsiniku omadega.

Aga palju siis süsinikukrediit maksab?

Seda ei tea eriti keegi. On olemas kaks registrit, mis kohalduksid ka Eestisse (Verra, Gold Standard), siiski kaubeldakse paljude süsinikuühikutega väljaspool neid organisatsioone. Parimate kättesaadavate andmete põhjal räägime Maailmas 1–5 miljardi dollari väärtuses tehingutest ja 100–200 miljonist tonnist süsinikust, mis alles eelmisel aastal nn maha kanti. Maha kandmine toimub siis, kui krediit jõuab lõppostjani, kes kasutab krediiti enda jalajälje vähendamiseks.

Statistika näitab, et uusmetsastamise projektide eest makstakse keskmiselt kõige enam ja et kohustuslik turg tõmbab üles hindu ka vabatahtlikul. Aastal 2021 oli keskmine uue metsa rajamise eest süsinikukrediidi hind 7€ tCO2eq. Samas on selles statistikas sees projektid Aafrika ja Lõuna- Ameerika mandrite projektid ning lahendused, kus krediidiostja maksab taime hinna. Statistiliselt väga erinev oli aga Uus-Meremaa, kus summad olid keskmiselt 30tCO2eq ning sama on Gold Standard verifitseeritud projektidel, keskeltläbi 25€. 

Erinevate hinnangute järgi tõuseb nõudlus turul oluliselt ning täna grupisertifikaati taotlema minevale maaomanikule, kes 2023 kevad istutab, lubatakse pigem 50-100€ tCO2eq hinda.

Praegu mõjutab vabatahtlikku süsinikuturgu kolm põhimist tegurit.

  1. Ettevõtted lubasid kliimaneutraalsust ja NetZeroni jõudmist ning ostavad üha enam krediiti.
  2. Kauplejad ja investorid näevad hindade kerkimist ning hoiavad üha enam positsioone.
  3. Kolmas jõud, mida keegi ei oodanud, oli tokeniseerimise abil krüptoraha lisandumine turule.

ÜRO Kliimamuutuste saadiku, Mark Carney hinnangule tuginedes peaks nõudlus krediitide järele hüppama vabatahtlikul süsinikuturul 2030. aastaks 15 korda. Aastaks 2050. vajab Maailm kliimamuutuste peatamiseks 100x nõudluse tõusu. Seega turul tegutsevad ettevõtted hindavad, et aastaks 2030. tõuseb turg 100 miljardi dollarini, eeldades koguse ja ka hinna kasvu. 

Loodushoiu Fondis oleme keskendunud sellele, kuidas aidata kaasa looduhoiutegudesse lisaraha kaasamisele, olgu selleks tiigi rajamine või süsinikukrediidi nimel istutamine. Kõik ettevõtted, kes soovivad loodusele midagi tagasi anda, on oodatud. 

Kuidas tekib kvaliteetne süsinikukrediit metsa- ja maakasutuses?

Kvaliteetne süsinikukrediit peab olema täiendav, püsiv, võrreldav, kontrollitud ning sellel peab olema positiivne mõju kohalikele kogukondadele ja elurikkusele. Kui tegemist on looduspõhiste süsinikukrediitidega, võivad need kujutada endast süsiniku sidumist atmosfäärist (eemaldamist) või heitkoguste vältimist (vältimist/talletamist).

Mis vahe on sidumisel ehk eemaldamisel ning vältimisel/talletamisel?

Ajalooliselt ei ole siiani eriti vahet tehtud eemaldamisel (=sidumine) ja vältimisel, samuti on rahvusvahelises ja ka Eesti meedias segadus, et kes ja millega tegeleb. Õnneks kasvab nõudlus selle eristamise järele ja registrid reageerivad "eemaldamise" välja toomisega. American Carbon Register andis just välja eemaldamise märgise.

  • Uus- ja taasmetsastamine
    Sidumist saab taotleda metsastamis- ja taasmetsastamise projektidega, kuigi oluline on siiski kontrollida täiendavust. Tuleb vältida olukorda, kus on taasmetsastatud aastakümneid, ja nüüd soovitakse tavapärasele äritegevusele lisaks taotleda süsinikukrediiti.
  • Parendatud metsamajandamise praktika
    Samas tuleb meeles pidada, et paremad metsamajandamise projektid võivad osaliselt olla siiski ka sidujad, võimaldades tootlikel metsadel kasvada suuremaks, et siduda täiendavat süsinikku. Soomes näiteks on võimalus parendada puutuhaga metsa happesust, suurendades seeläbi metsakasvu (st süsiniku sidumise võimekust).
  • Talletatud heitkoguste praktika
    Siin on ülimalt oluline arvestada täiendavuse ja püsivuse riskiga - mis saab siis kui siiski metsaga tulevikus midagi juhtub. See on võimalus eelkõige looduskaitselistele metsadele.
  • Välditud heitkogused kui süsinikukrediidid
    Rahaline täiendavus tähendab, et projekti elluviimiseks oli vaja majanduslikku stiimulit. Näiteks kui süsinikukrediidi müügi läbi välditakse metsaala muutmist hooneteks või märgala kuivendamist.

Aga mis puutub raadamise ärahoidmisesse, siis alternatiive pole. Kui süsinikutulu ei oleks, tekiksid Lõuna-Ameerika metsade asemel põllumaa, karjäärid või asulad.

Sellepärast pooldatakse väga paljude looduskaitsjate poolt välditud heitkoguste ühikutega kauplemist just Lõuna-Ameerikas troopiliste metsade kaitseks. Nendeta on oht kaotada Amazonas põllumaaks. Eestis peame mõistma oma konteksti ja mõtlema, et ehk aitab leevendada SKV-le makstav süsinikukrediitide tasu riigi kulutusi looduskaitsele. 

Mida peaks ostja eelistama metsandusprojektides?

Ostja võiks alustada ja eelistada oma jalajälje vähendamist. See on täna kõige-kõige olulisem. Järgmiseks oleks väga mõjus, kui ostja tahaks teha koostööd maaomanikuga, kellega koos leitakse loodushoiu projekt, mida erakaitsealal ellu viiakse – loodushoiutöödel on üldjuhul ka pikem ajaline mõju. 

Samamoodi on hea süsinikuprojekti tunnus püsivus ja see, et tegevust ei pöörata tagasi. Muidugi on ökosüsteemid väga dünaamilised, sõltuvalt mitmest välisest tegurist, mis panevad süsiniku aastate jooksul kõikuma. Tasakaalustatud kliima tulevastele põlvedele tagab seega eelkõige dekarboniseeritud majandus, lisaks dünaamiline loodushoid ja süsinikukrediidi projektid kui võimalus rahastada süsinikku siduvaid projekte.

Kuidas näeb välja olemasolev projekti sertifitseerimise protsess täna? Kuidas Loodushoiu Fond sobitub?

Tänase looduspõhise projekti jaoks on mujal maailmas võimalik palgata konsultatsioonifirma, kes tuleb ja teeb mõõtmisi, hindab süsinikuvarusid ja lähtealuseid. Seejärel esitate selle registrile süsinikumajanduse kavana, mis seejärel saadab audiitori krediidi väljastamiseks ülevaatust läbi viima. Kuid maa-alad, mida on vaja kokku saada, et taotlemine oleks kuluefektiivne, on Eesti kontekstis liialt suured.

Seega oleme teinud koostööd eraettevõtetega, et tekiks Eestisse sarnaselt metsaomanike PEFC/FSC grupisertifikaadi taotlemise võimalus. Eestis on olemas kaks süsinikukrediidi kirjutajat – Ecobase ja Arbonics. Nad ei võta konsultatsioonitasuna raha vaid 10% Teie tekkivatest krediitidest.

Loodushoiu Fond koos maaomanike erialaliitudega räägib läbi tingimuste osa, et need lepingud lähtuksid reaalsetest võimalustest ja kaitseksid ka maaomanikke, kes võtavad 40 aastased kohustused. Teisipidi oleme selgitanud finants ja IT taustaga süsinikuprojektide kirjutajatele, et Eesti õigusruumis ei ole metsadesse puutuha toomine süsiniku sidumise suurendamiseks lubatud, mistõttu seda ei ole sarnaselt Soomega võimalik Eestis rakendada. 

Meie eesmärk ei ole olla krediidi väljastaja ega sertifitseerija. Selle asemel on meie eesmärk teha koostööd maaomanikega, kel loodushoiu projektid, et luua andmeplatvorm, mille abil on näha kõik eramaa loodushoiu projektid, sh erakaitsealad. 

Loodushoiu Fondi visioon on aidata järgmise kahe aastakümne jooksul hoida, taastada ja aidata haruldastel liikidel ellu jääda tuhandetel hektareil Eestimaal. 

Kui meil õnnestub rahalisi vahendeid selleks suunata, kahtlemata oleme väärtuslik organisatsioon. Lisaks saame oma andmete ja tehniliste võimalustega võimendada loodusalade seiret ja haldamist eramaal, mis on tarvilik tuleviku “NetZero-loodus-metsa-positiivse-süsinikuneutraalse-negatiivse” ühiskonna ülesehitamiseks. Teisisõnu - selleks, et inimkond ellu jääks.

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad PõllumajandusPõllumajandus

Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi

30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.

Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.

Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.

Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis

Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.

Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.

Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.

Laiem pilt ja tulevikuvaade

Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.

Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.

Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad VesiVesi PõllumajandusPõllumajandus

Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks

Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.

Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.

Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:

  • Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
  • 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
  • 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
  • Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
  • Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.

Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.

See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.

Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad VesiVesi PõllumajandusPõllumajandus

SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe

9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.

Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.

SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.

Close modal

Logi sisse

või

Kontot veel ei ole?

Loo tasuta konto kohe