Põlispuu kui maamärk

Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida. 
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril. 
 

Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust. 

Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit. 

Foto: Hendrik Relve 

Täna toimuvad neljandat korda Annetamistalgud

Täna, 29. novembril toimuvad juba neljandat korda Annetamistalgud, mil heategevusorganisatsioonid ja vabaühendused üle Eesti kutsuvad üles erinevaid ühiskondlikult olulisi algatusi annetustega toetama. Talgud on sündinud rahvusvahelise heategevusliikumise Giving Tuesday eeskujul, mis toimub rohkem kui 75 riigis üle maailma. Eestis korraldavad Annetamistalgusid Vabaühenduste Liit kootöös maakondlike arenduskeskustega. 

Miks üldse on oluline annetada ja milline on eestlaste annetamiskultuur? Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf toob ERR-i artiklis välja, et kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavaid erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid ehk lisaks näiteks vabatahtlikus tegevuses osalemise ja kogukonnaelus kaasa rääkimise ka annetavad. Annetamiskultuuri edendamine ei ole vajalik mitte ainult vabaühenduste võimekuse toetamiseks ja erinevate ühiskondlike valupunktide leevendamiseks, vaid terve ühiskonna sidususe ja heaolu tõstmiseks. Oma annetusega kuhugi panustamine seob meid selle valdkonnaga, on oluline osa ühiskondlikust aktiivsusest ja aitab kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisele.  

Eestlaste annetamiskultuur on Klandorfi sõnul viimastel aastatel näidanud selgeid paranemismärke: 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste deklareeritud annetuste summa 55 miljoni euroni - näiteks viis aastat tagasi oli see summa 18 miljoni euro võrra väiksem. Eesti annetajate seas on naisi kaks korda rohkem kui mehi ning annetajaid leiab rohkem nooremate seas, kuid annetamine on tõusuteel soost ja vanusest hoolimata. Positiivsetele arengutele vaatamata on meie annetamiskultuuris siiski veel arenguruumi: Eestis on iga püsiva annetaja kohta peaaegu kolm inimest, kes seda ei tee ning keskmise annetaja panus heategevusse on kuus umbes sama palju, kui kulub tassile heale kohvile.

Loodushoiu Fond kogub 2022. aastal annetustalgute kaudu Eesti põlispuude hoidmise heaks. Kui ka sinule on tähtis looduskeskkond ja soovid aidata kaasa selle targale hoidmisele, saad meie tegemisi toetada kas 29. novembril rahalise annetusega või pikema koostööga loodushoiu valdkonnas.

Toeta Eesti põlispuude hoidmist ja säilmist!

Miks tasub põlispuid toetada? Põlispuude hoidmine aitab tagada looduses liigirohkust ja otsingu Eesti pärandkultuuri. Soovime jõuada inimesteni, kelle maal on põlispuud ja kutsuda nad kaasa põlispuud hoidjaks. Põlispuud on alles tänu sellele, et maaomanikud on neid märganud ja säilitanud.

Tutvu põlispuudega täpsemalt!

Jälgi meie tegemisi: https://www.loodushoiufond.ee/

ja FB lehele: https://www.facebook.com/loodushoiufond/

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit