Kogukonnad
Euroopa aasta puu konkursi võitis ainulaadse kujuga tamm Poolast
Eile õhtul kuulutati Brüsselis välja tänavuse Euroopa aasta puu konkursi võitja, kelleks sai ülekaaluka häälteenamusega Fabrykanti tamm Poolast. Teiseks tuli Draakoni tamm Slovakkiast ning kolmandaks õunapuukoloonia Ukrainast.
Kokku anti võistelnud 16 puule 177 486 häält, neist 45 718 võidupuule. Ainulaadse kujuga Fabrykanti tamm asub Poola keskel Łódźi linnas Klepaczi pargis ning üks selle harudest on s-kujuline ja üle 20 meetri pikkune.
Teisele kohale tulnud majesteetlik Slovakkia tamm meenutab oma kujult istuvat draakonit. Kolmandaks valis rahvas õunapuukoloonia Ukrainast, mis sümboliseerib hästi ka selle riigi alistamatust. Õunapuu on nii suur, et katab ära 0,1 hektari suuruse pindala. Puu põhitüve kaotamisest on juba tükk aega möödas, kuid nüüdseks on maasse kasvanud 15 väikest tüve, sest õunapuu eripäraks on võime juurduda, kui üks tüvedest sureb. Õunapuukoloonia on enne praegust sõda Ukrainas üle elanud kaks maailmasõda ja holodomori. Ukraina osales Euroopa aasta puu võistlusel esmakordselt.
Eestit esindas tähendusrikaste puude konkursil Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök, mida Hiiumaa inimesed teavad hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu. Reigi pöök tuli võistlusel kolmeteistkümnendaks. „Kohast tähtsam on see, et märkame ja toome esile meie huvitavate lugudega puid ja hoogustame nii ka puuturismi,“ sõnas Pille Ligi Loodushoiu Fondist, mis korraldab Eesti osalemist Euroopa aasta puu valimisel.
Loodushoiu Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, mh väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid. Selleks kutsub Loodushoiu Fond maaomanikke üles liituma põlispuude hoidjate kogukonnaga, kuhu kuuluvad maaomanikud lubavad säilitada oma metsades, põllusiiludel, koduaedades ja mujal kasvavaid põlispuid. Kogukonnaga on praeguseks liitunud üle 200 maaomaniku.
Euroopa aasta puu 2023 konkursil võistelnud puud ja neile antud hääled:
1. Fabrykanti tamm, Poola, 45 718
2. Draakoni tamm, Slovakkia, 18 198
3. Õunapuukoloonia Krolevtsist, Ukraina, 14 219
4. Palermo botaanikaaia hiiglaslik fikuss, Itaalia, 10 663
5. Contige'i eukalüpt, Portugal, 10 281
6 San Roque tamm, Hispaania, 10 174
7. Waverley kloostri jugapuu, Suurbritannia, 9413
8. Casseli mäe nuttev pöök, Prantsusmaa, 8867
9. Marquisi tamm, Holland, 8616
10. Sycamori „sild“, Ungari, 7342
11. Drásovi pirnipuu, Tšehhi, 6664
12. Sēja tamm, Läti, 6005
13. Reigi punane pöök, Eesti, 5875
14. Plaatanipuu, Bulgaaria, 5814
15. Klerkeni harilik pirnipuu, Belgia, 4823
16. Drežnica põllu tamm, Horvaatia, 4814
Manuses esikolmikusse jõudnud puude fotod, rohkem fotosid Euroopa aasta puu võistlusel osalenud puude kohta leiab SIIT. Puude eestikeelseid kirjeldusi saab lugeda võistluse kodulehelt.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
pille.ligi@loodushoiufond.ee
518 0641
www.loodushoiufond.ee
www.treeoftheyear.org
Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
tel 509 6650
Seotud pressiteated
Biodiversity
Community
Forest
Viiralti tamm kuulutati Eesti aasta puu tiitli vääriliseks
Lõppenud rahvahääletusel valiti Eesti selle aasta puuks Viljandimaal kasvav Viiralti tamm, kes edestas soliidse edumaaga Palivere künnapuud ja Pühajärve sõjatamme. Väärika ajalooga puu esindab Eestit Euroopa aasta puu konkursil 2024. aasta veebruaris.
Maalehe veebis toimunud rahvahääletusel kogus Viiralti tamm 52% vastanute häältest, talle järgnes Palivere künnapuu 38% ja Pühajärve sõjatamm 10% häältesaagiga. „Üle mitme aasta saadab Eesti seega Euroopasse võistlema jälle tamme,“ kommenteeris aasta puu valimist kureeriva Loodushoiu Fondi loodushoiu teemajuht Ain Näkk. „Ajalooliselt on just tammed puude eurovõistlusel kõige enam ilma teinud, üks vinge eestimaine tammepuu Orissaare jalgpalliväljaku keskel pani 2015. aastal Heiki Hanso eestvedamisel selle võistluse lausa kinnigi.“
Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvav Viiralti tamm on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Loodushoiu Fond palub kõigil, kel on jagada meenutusi või fotosid sellest puust eri aegadel, kirjutada aadressil aastapuu@loodushoiufond.ee. Loodushoiu Fond kogub seda infot, et tutvustada puud Euroopale ning et täieneks väärika põlispuu kohta käiv rahvapärimus ja fotokogu.
Viiralti tamm hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu võistlusel, mille kolme nädala pikkune rahvahääletus kuulutatakse välja 1. veebruaril 2024. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Eesti aasta puu konkursile kandideerisid ka Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm ning Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu, mida austatakse juba pikka aega hiiepuuna. Kandidaadid valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
FOTOD Viiralti tammest asuvad siin, fotode autor Ain Näkk.
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu Fond, loodushoiu teemajuht
+372 5883 5055
Biodiversity
Community
Forest
Algas rahvahääletus Eesti aasta puu väljaselgitamiseks
Alanud on rahvahääletus, milline puu valitakse Eesti esindajaks Euroopa aasta puu 2024 konkursil. Eesti aasta puu tiitlile konkureerivad kaks väärika ajalooga tamme ja üks pühaks peetav künnapuu.
Tallinna-Haapsalu maantee ääres Paliveres kasvav Palivere künnapuu on pärimuse järgi suisa tuhandeaastane. Tegelikult on see haruldane künnapuu ehk rohkemgi kui poole noorem, olles aga siiski Eestis vanim oma liigi esindaja. Palivere künnapuud on hiiepuuna austatud juba vähemalt 16. sajandil ja tegu on tänaseni aktiivses kasutuses oleva loodusliku pühapaigana.
Viljandi vallas Vana-Võidu külas kasvab puu, mida kutsutakse Viiralti tammeks. Puu on nime saanud Eduard Viiralti 1943. aastal valminud kuivnõeltehnikas gravüüri „Viljandi maastik“ järgi. Tamm on hästi säilinud, küll aga on aja jooksul muutunud tamme taustal oleva maastiku ilme. Tamme kohalik ja vanem nimi on Tamme Goori tamm, see nimi tuleneb puu naabruses elanud isepäise Tamme talu peremehe Grigori järgi, keda kutsuti Gooriks. Selle pere järglased teavad rääkida, et tamme olevat omal ajal katki läinud tõlla veopuust istutanud Rootsi kuningas, kes lubanud, et kui see kasvama läheb, tuleb Rootsi võim kord Eestisse tagasi.
Pühajärve mõisapargis kasvav Pühajärve sõjatamm on oma nime saanud 1841. aasta ajaloosündmuste järgi, mil Pühajärve mõisa koormisi täitma keeldunud talupoegi saadeti maha suruma sõjaväelased. Teiste seas arreteeriti ka Johann Kõiv. Kui sõdurid temaga tamme lähedalt möödusid, tungisid neile kallale malakatega relvastatud mässajaid, kes Kõivu vabastasid. Järgnevatel päevadel suruti talupoegade mäss küll maha, kuid seik, kus südid talupojad oma kaaslase vabastasid, jäi inimestele eredalt meelde. Pühajärve sõjatamme peetakse 300-400 aastaseks. Puu on elu jooksul tugevasti kannatada saanud ja seda on mitmelt poolt toestatud ja betooniga täidetud.
Kolm väärikat kandidaati Eesti aasta puu konkursile valis välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Mart Erik ja Marge Taivere. Euroopa aasta puu konkursi eesmärk on esile tõsta puid, kel on täita tähtis roll kultuuripärandi kandja ja kogukonna ühendajana. Rohkem kui valitud puude suurus, vanus või ilu on fookuses emotsionaalne side, mis inimesi selle puuga seob – puuga seotud huvitavad lood ja seosed inimestega.
Oma hääle saab anda novembri lõpuni Maalehe veebis siin. Enim hääli saanud puu hakkab Eestit esindama Euroopa aasta puu 2024 võistlusel.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa seitsmendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond, meediapartneriks on Maaleht. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
FOTOD kolmest puust asuvad siin
Lisainfo:
Ain Näkk
Loodushoiu teemajuht
ain@loodushoiufond.ee
+372 5883 5055
Biodiversity
Community
Forest
Tänasest saab valida Euroopa aasta puud, Eestit esindab loomevaimu soodustaja Hiiumaalt
Täna alanud Euroopa eriliste puude konkursi rahvahääletusel esindab Eestit Hiiumaal Reigi kiriku pastoraadi aias kasvav punane pöök. Hääletada ja teisi huvitavaid puid saab vaadata veebruari jooksul lehel https://www.treeoftheyear.org/et/vote
Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile kohaliku rahva jaoks tähtsaid puid. Reigi pööki teavad Hiiumaa inimesed hästi nii tema erilise punase värvi kui ka rikka kultuuriloolise pagasi tõttu.
Kunagi oli Reigi pöögi läheduses kogukonnaelu keskus – seal asus nii kirik kui ka kõrts ning seal toimunu oli aluseks mitme loometeose sünnile. Näiteks kirjutas Soome kirjanik Aino Kallas oma romaani „Reigi õpetaja“ Reigi kiriku esimese pastori abikaasa ja abiõpetaja traagilise armuloo põhjal. Teosest on vändatud film ja tehtud ooper. Kultuurilukku on läinud ka Pihla kõrts, mis asus kiriku vastas. Kõrts on andnud ainest Gustav Ernesaksa ooperi „Tormide rand“ kuulsatele kõrtsistseenidele ning on tähtis tegevuspaik ka Herman Sergo romaanis „Näkimadalad“.
Hilisemast ajast saab välja tuua Reigi pastoraadihoone seni viimase elaniku – aastatel 1986-1987 elas juba tollal üsna mahajäetud barokses häärberis kirjanik Tõnu Õnnepalu. Nii puu kui ka Reigi pastoraadihoone praegust seisu näeb lühikeses videoklipis SIIN.
Praegu on elu Reigis vaikne, kuid pöök seisab ikka püsti – on heas seisundis, elujõuline ja kannab vilja. Kuivõrd mõnel aastal leiab pöögi alt ka väikeseid pöögipoegi, arvatakse, et paljude Kärdla linna aedade punaste pöökide ema sirgub just Reigis.
Reigi pöögi istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku sakslasest pastor poja sünni puhul. Tegu on hariliku pöögi punaselehelise vormiga, mis on Euroopas üsna tavaline puu, aga mida Eestis vähe kasvab. Praegu pöögi looduslik areaal Eestimaale ei ulatu, kuid soojeneva kliima tingimustes võib pöögist saada tulevikus harilik puu ka meie metsades. Niisiis on Reigi pöök ka omamoodi saadik tulevikust.
Eesti esindaja Euroopa aasta puu 2023 konkursil selgitati välja kolme väärika puu seast, kelle pakkus välja eelžürii koosseisus Hendrik Relve, Heiki Hanso ja Mart Erik. Maalehe veebis mullu novembris toimunud rahvahääletusel pakkusid Reigi pöögile tõsist konkurentsi Abruka saare liigirikkuse tunnistaja Lippmaa pärn ja setode matusekombestikuga seotud Verhuulitsa lautsipettäi.
Eesti lööb Euroopa aasta puu valimisel kaasa kuuendat korda – 2015. aastal pani Orissaare jalgpalliväljaku keskel kasvav tamm selle võistluse Heiki Hanso eestvedamisel suisa kinni. Mullu esindas Eestit Järvselja Kuningamänd.
Eesti kaasalöömist Euroopa aasta puu valimisel korraldab Loodushoiu Fond. Fondi eesmärk on turgutada vabatahtlikku ja eraalgatuslikku loodushoidu Eestis, muuhulgas väärtustada meie tähelepanuväärseid pärand- ja põlispuid.
Lisatud foto Reigi pöögist ja pastoraadihoonest. Video saab alla laadida siit, video taustaks kõlab Mari Kalkuni pala „Loomine“.
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
518 0641
Katre Ratassepp
Euroopa aasta puu korraldustoimkonna liige Eestis
509 6650
