Korduma kippuvad küsimused
Fondiga koostööd tehes annate oma otsese panuse, et päästa Eesti kaitsealuseid ja muid olulisi loodusväärtusega piirkondi, rahastades liikide elamistingimuste parandamiseks tarvilikke tegevusi. Neid tegevusi on vaja, et parandada kohalike maaomanike eraviisiliselt kaitstavate looduslike kaitsealade olukorda.
Loodushoiu Fond ei ole kunagi kasutanud liikmeskonna skeemi. Selle asemel oleme innustanud neid, kes meie eesmärke toetavad, tegema regulaarseid annetusi. Liikmeskonna haldamine nõuab üsna palju aega ja raha, mistõttu fond tahab hoida sellised kulud võimalikult minimaalsena.
Fondi majandustegevus on täiesti avalik. Erinevalt paljudest teistest heategevusfondidest avaldame me oma majandustegevuse ja rahaseisu kokkuvõtteid oma veebilehel, nii et kõik saavad näha, kuhu nende raha tegelikult läheb. Seda, milliseid annetusi kusagil on kulutatud, saate näha, kui külastate Loodushoiu Fondi ja tema partnerite taastatud paiku. Looduse Hoidja kogukonnaga liitununa saate soovi korral meili peale ülevaate enda poolt toetatud projekti arengutest. Muu info on avaldatud meie iga-aastastes tegevus- ja majandusülevaadetes (vt rubriik FINANTSID).
Aitame kaasa eramaaomanike loodushoiu projektidele, mis on suunatud reaalsete tulemuste saavutamisele. Peame oluliseks, et tegevused, mis seatud eesmärgi saavutamiseks ette võetakse, oleksid teaduslikult tõestatud ja neil oleks positiivne mõju elurikkusele.
Jah, alati. Loodushoiu Fond on nii põllumeeste kui ka erametsaomanike organisatsioonide partner. Teeme koostööd Eesti Maaülikooli, Linné Ülikooli (Rootsi), SLU (Rootsi) teadlastega ning viime kõik projekti tegevusi ellu koostöös kohalike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega, kelleks on: MTÜ Eestimaa Talupidajate Keskliit ja maaomanikud, MTÜ Eesti Erametsaliit ja metsaühistud, maaparandusühistud, Poola Ökoloogiaklubi Krakowis, Läti Riiklik Metsauurimisinstituut SILAVA jt.
Paljud puude istutamise projektid ebaõnnestuvad, sest asi lõpebki istutamisega. Istutatud puukesi ei hooldata, kohapeal ei jälgita, mis neist edasi saab. Ei peeta silmas metsauuendusprojekti edukust pikas perspektiivis. Selline suhtumine on laialt levinud, sest edasine seire ja hooldus nõuavad palju tööd ja aega. Puude istutamine Ilma pika perspektiiviga hoolduskavata võib aga olla tühi töö. Kõik Fondi partnerorganisatsioonid rakendavad vähemalt kümne aasta vältel terviklikke hooldus- ja seirekavasid, millega kindlustatakse, et istikud lähevad hästi kasvama ja sirguvad kenasti. Hiljem on puud juba piisavalt elujõulised ja nende loomulik suremus väike.
Kuigi meie metsauuendusprojektid pakuvad selget kliimakasu (puud seovad süsinikku!), ei paku Fond praegu süsinikdioksiidi kompenseerimist metsauuendusprogrammi kaudu.
Tänu meie partnervõrgustikule on meil siiski head teadmised looduspõhistest ja serditud süsinikdioksiidi kompensatsiooni programmidest.
Praegu ei ole meil vabatahtlike tööjõudu kasutavat metsauuendusskeemi. Puid istutavad harilikult kohaliku kogukonna liikmed, kellele organisatsioon nende töö eest maksab. Meie partnerite juures tehtava töö maht varieerub suuresti ja nad ei saa üldjuhul vabatahtlikke vastu võtta (majutada).
Ettevõtetel on võimalik kasvada koolitusürituste kaudu tarbijast loojaks. Koolitusüritused pakuvad võimalusi aktiivselt osaleda, kuid nad nõuavad mentorite kaasamist ja on seetõttu tasulised. Palun võtke meiega ühendust, et koos häid lahendusi leida.
Meil on partnereid üle kogu Eesti. Fond aitab taastada väga mitmesuguseid asju - märgaladest kotkapesadeni (kotkaste jaoks paigaldatakse tehispesi). Kui tahate sel teemal rohkem teada saada, vaadake palun „Looduse hoidja“ programmi aktiivseid võimalusi.
Süsinikuaudit aitab organisatsioonil saada ülevaate, milline on tema energiatarbimine ja seoses sellega ka süsinikdioksiidi heide, mille eest ta vastutab. Valdava enamuse ettevõtete jaoks saab hindamise teha lihtsalt nii, et sisestate oma andmed süsinikukalkulaatorisse. Kalkulaator arvutab, millistes kogustes elektrit, gaasi ja muid kütuseid on kasutatud. Ta arvutab kokku ka ettevõtte huvides mitmesugust liiki transpordivahenditega läbitud vahemaad. Selle vormi täitmiseks kõige sobivam isik saab juurdepääsu kommunaalkuludele ja ettevõtte huvides mitmesugust liiki transpordivahenditega läbitud vahemaade arvestusdokumentidele. Seda vormi täites tuleb olla nii täpne kui vähegi võimalik. Pärast süsinikuauditit peaks ettevõte püüdma vähendada oma heitmeid nii palju kui vähegi võimalik. Kui energiatarbimist on õnnestunud vähendada, tuleks süsinikuaudit ja vältimatud heitmed ümber arvutada.
Tavaline (standardne) süsinikuauditeid on saadaval veebis, täiesti tasuta. Aga suuremad auditeerimisettevõtted teevad auditeid, milles arvestatakse ka nn kolmanda mõjuvälja tegevuste mõju, ja nende teenuste hind varieerub. Kolmas mõjuväli hõlmab heitmeid, mida ei tooda ettevõte ise ja mis ei ole ka tema omanduses või kontrolli all olevate varadega tehtavate tegevuste tulemus, vaid mis on kaudselt tema väärtusahelas üleval või allpool.
Konkreetsete ja kvaliteetsete ettevõtete poole pöördudes on Teil võimalik olla kindel oma sammudes ja tegevuste päris mõjus. Eestis pakub sellist teenust Sustinere.
Kui toetusannetus on meieni jõudnud, väljastab Fond kinnituskirja ja serdi. Kord aastas saadame välja Fondi uudiskirja, töötajad aga võivad tellida Fondi e-bülletääne. Organisatsioonidel on lubatud kasutada „Looduse hoidja“ logo oma veebilehel ja turundusmaterjalides. Kui ettevõte soovib, lisame tema andmed oma veebilehele meid toetavate ettevõtete jaotisse.
Terminit „rohepesu“ kasutatakse laialt selliste ettevõtete või organisatsioonide kohta, kelle turunduses ja suhtekorralduses väidetakse, et firma järgib keskkonnasõbralikke tavasid, aga tegelikult ajab see firma hoopis täiesti tavalist (keskkonnakahjulikku) äri.
Mõned ettevõtted kasutavad odavalt soetatud süsiniku krediidi loomise võimalusi justkui „patulunastuskirjana“ olukorras, kus nad ei ole oma jalajälge isegi mitte analüüsinud enne selle kompenseerima asumist ning ka ei näe ette tegevusi, et oma keskkonnajalajälge vähendada.
Paljudes maailma paikades ei ole valitsustel lihtsalt raha, et enda omanduses olevat või hallatavat maad piisavalt kaitsta. Eesti valitsuse võimalused kasutada selleks riigi raha on piiratud, ja me jagame vastutust, kindlustades, et maailma elusloodus jääb ellu ka tulevikus. Kus iganes võimalik, püüame me kindlustada, et meil on kohaliku omavalitsuse toetus.
SA Loodushoiu Fond loodi 2021. aastal ja on unikaalne eramaaomanike loodushoiu ühendus. Tegeleme maaomanikega, kes on huvitatud elurikkuse hoidmisest: oma maal, luues koostöös võimalusi rohekoridorideks või kinnistupõhiselt - näiteks luues elupaiku kaitsealustele liikidele või märgalasid taastades. Seega on Fondi eesmärgiks vabatahtliku loodushoiu turgutamine ja loodushoiu võimaluste loomine. Eramaaomanikel on praegu väga raske loodushoiutöödeks raha leida. Statistikaameti keskkonnakaitse rahastamise ülevaates selgub, et 620 miljonist vaid 54 miljonit € jõuab elurikkuse hoidmise ja maastiku kaitsmise valdkonda. Sellest rahast omakorda jõuab vaid väike osa eramaal looduskaitse toetamiseks ja päriselt mõjusate tegevuste elluviimiseks.
10 eurot on Fondi metsauuendusprogrammis ühe puu keskmine maksumus - st see katab mitte üksnes puude istutamise, vaid kõik projekti ja programmi kulutused. Meie partnerid istutavad, hoolitsevad ja kaitsevad taimi seemikust küpsuseni.
Selle valiku teeb meie loodushoolduse teemajuht, kes tunneb kohalikke olusid ja kellel on parimate metsauuendus- ja taastuskohtade töökogemused. Meie partnerite valitud metsauuenduskohti kasutatakse sageli selleks, et (uuesti) ühendada omavahel metsalappe. Sellega taastame ja kaitseme ohustatud elupaiku, et neis säiliks metsik loodus ja bioloogiline mitmekesisus.
Iga projekt on omanäoline ja toob lisaks puude istutamisele laiemas mõttes kasu keskkonnale, metsiku looduse kaitsele ja ka kohalikele elanikele. Fondi mitmesuguste metsauuendusprojektide eesmärk on taastada ja parandada elupaikade kvaliteeti, ühendades uuesti eraldi seisvaid metsalapikesi. Selleks kaasatakse ja toetatakse kohalikke kogukondi mitmel moel – koos paljude Fondi partneritega, kes sooritavad projektis täiendavaid tegevusi.
Fond vaatab kõik esitatud metsauuendusettepanekud läbi, et hinnata projekti sobivust. Hinnatakse, kuivõrd projekt vastab Fondi sisemistele kriteeriumidele ja nõuetele ning organisatsiooni standarditele (mis puudutab juhtimist, vastutust ja rahaasju).
Meie partnerid valivad istutatavate puude liigid. Harilikult on istutatavad seemikud kasvatatud puukoolis samast piirkonnast pärit seemnetest. Et meie projektid keskenduvad põlismetsa elupaikade taastamisele, on enamik istutatavatest puudest kohalikku päritolu, n-ö pärismaised. Vahel tuleb ette ka erandeid, mille puhul võõrliikide istutamine eelnevalt Fondiga kokku lepitakse. Siis on selle taga kindlasti mingi selge vajadus või loodushoiueesmärk.
Jah. Arvestades välja oma ettevõttega seotud süsinikdioksiidi heitkogused, on teil võimalik võtta tähelepanu keskmesse need kohad organisatsioonis, kus energiatarbimist saaks tegelikult vähendada. Kui parandate oma ettevõtte energiatõhusust, tähendab see ühtlasi seda, et kulutate energia ostuks vähem raha.
Fond ei paku sellist sorti teenust. Me ergutame alati organisatsioone, et nad vähendaksid heitkoguseid kõigepealt nende tekkekohas, enne kui nad kompenseerimise teemaks võtavad.
Konkreetsete ja kvaliteetsete ettevõtete poole pöördudes on Teil võimalik olla kindel oma sammudes ja tegevuste päris mõjus. Eestis pakub sellist teenust Sustinere.
Järgmine samm peaks olema vähendama allika heitmeid nii palju kui võimalik. Alles siis, kui heitmeid on suudetud vähendada, tuleks kaaluda nn süsinikuneutraalsust. Süsinikuneutraalsus üksi ei lahenda üleilmset kliimaprobleemi, kuid see võib mängida tähtsat rolli, kui seda kasutatakse täieliku leevendusmeetme osana.
Mõned lihtsamad süsinikuauditid on saadaval lausa tasuta teenusena. Samas on võimalus luua ettevõttele ESG strateegia, mis võtab arvesse ettevõtte kliimamõjusid kui ettevõtte mõju elurikkusele. Seetõttu toob ettevõtte mõjude teadmine kliimale ja elurikkusele mitmeid kasusid, näiteks: tarneahela kindlustamine, väiksemad keskkonnatasud või -trahvid, paremad laenutingimused, hea maine nii investorite kui ka klientide seas ja konkurentsieelis.
Süsinikubilansi tasakaalustamine ja elurikkuse projektidesse panustamine aitab taastada ja hoida ohustatud liike ja elupaiku. Looduse hoidja leiab endale kõige vajalikuma panustamise võimaluse meie loodushoiu projektide seast, kus oleme välja toonud eelarved.
Süsinikubilansi tasakaalustamise projektid osalevad meie maaomanikel Ecobase VERRA sertifitseeritult vabaturul. Uue metsa loomisega tekkiv kliimamõju on kõige selgemini arvutatav ning hetkel ka populaarseim süsinikukrediit läbipaistvuse ja kontrollitavuse tõttu. Maaomanike poolt turule pakutavate süsinikukrediite kulu varieeruvab – sõltuvalt asukohast, maa hinnast ja tööde mahust ning seirerežiimi rangusest ja võetud kohustuste hulgast. 2023. aastal on aus hind Eesti kontekstis 30 e/tCO2eq, mis võimaldab maaomanikul kindlustada süsinikuheite tasakaalustamise ja maksimeerida metsa kaitseväärtust.
Kahjuks mitte. Meie partneritel on süsinikukvoodid ja nad on serditud, kuid süsinikuneutraalseks saab ettevõtte ikkagi ainult iseenda tegevuse kaudu.
Teadmiseks ettevõtetele ja organisatsioonidele, kes üha enam kasutavad terminit „süsinikuneutraalne“: süsinikuneutraalne tähendab, et süsiniku netoheide on null - tänu läbipaistvale heitmete arvestusprotsessile, nende heitmete vähendamisele ja jääkheite tasaarvestusele.