Kliima
Kogukonnad
Vesi
Jäälilled koligu aknalt postkaardile
Kuhu on kadunud jäälilled meie akendelt ja kuidas on need kadumisohus liigid seotud meie majade energiatõhususega, kirjutab Pille Ligi. Toodud on ka palju praktilisi soovitusi energiakulude kokkuhoiuks.
Kuidas tekivad jäälilled?
Jäälilled tekivad õhus olevast veeaurust, täpselt nagu lumehelbedki. Kui lumehelbed tekivad kõrgel pilvedes hõljuvatele tolmuosakestele, siis külmalilled tekivad maapinna lähedal – aknaklaasidele, rohulibledele või mistahes tahkele pinnale.
Akendele tekib jäine kirme siis, kui väljas on kraadid alla külmumistemperatuuri ja ruumis niiske õhk. Õhust tulev veeaur kondenseerub akna sisepinnale, moodustades kaunid jäälilled. Jäälilled loovad sageli keerukaid mustreid, kuna kristallide loomist mõjutab tugevalt akna pind. Tolm, kriimustused, seebijääkide triibud jne võivad muuta kristallide tuuma moodustumist ja kasvu. Mikroskoobiga vaadates on jäälilledel sarnane struktuur nagu lumehelvestel.
Jäälillede seos energiatõhususega
On kaks peamist põhjust, miks akendele tekib härmatis ja jää: liigniiskus ja nn õhulekked ehk antud kontekstis soojakadu. Jäälilled oli järjest vähem levinud ning tekivad eelkõige siis, kui majal on mure soojapidavuse ja õhuniiskusega. Muidu nagu polekski probleemi, kuid õhulekke tagajärjeks on soojakadu, mis suurendab energiatarbimist ja seeläbi kulutusi. Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa omakorda küttekulude tõusu. Probleemi lahendamiseks ja leevendamiseks on mitu viisi ja kõik peaksid leidma järgnevast endale jõukohase meetodi.
Vältige soojakadusid:
- Toppige ja tihendage akende ümber praod ja tühimikud ning katke topitud aknaserv kileteibiga. Suuremaid avasid saab täita vahthermeetikuga.
- Paigaldage klaasist akendele ja ustele isolatsioonikiled, mis vähendavad soojakadusid talvisel ajal ja kaitsevad suvise palavuse eest. Uuringud näitavad, et aknakile ei vähenda mitte ainult kondensaadi kogunemist, vaid soojakadu kuni 28%.
- Kasutage pistikupesade ja lülitiplaatide taga vahtplastist tihendeid. Kaubanduses on saada soodsaid mõõtu lõigatud komplekte, mis sobivad tihedalt pistikuplaatide ümber. Tõhusamate tulemuste saamiseks keskenduge akende lähedal asuvatele välisseintele.
- Vahetage aknad kvaliteetsemate akende vastu. Kahjustatud ühekordse klaasiga aknad asendage näiteks sertifitseeritud 3-kordse klaaspaketi ja 3-kordse raamitihendiga konstruktsiooni vastu, viies seeläbi soojakao minimaalseks. Talviti on tooted paljudel aknatootjatel soodushinnaga, mõnel isegi -60%. Paigaldada saate ju suvel!
- Akendel ja ustel peaks kasutama selektiivklaasi ja/või klaasid peaksid olema täidetud argooniga. Selektiivklaas on soojapidav klaas, millel on õhuke metalloksiidi kiht peal ja mis peegeldab toasooja tuppa tagas. Võrreldes tavaklaaspakettidega hoiavad argooni sisaldavad klaaspaketid 25% paremini sooja.
Vähendage niiskust:
- Ühe tavalise kolmeliikmelise perekonna igapäevased toimingud tekitavad iga päev keskmiselt 12 liitrit veeauru. Veeauru tekkimist saate vähendada kui kasutate madalamat temperatuuri duši all käimisel ja/või lühendate pesemise aega. Pannes söögitegemisel potile kaane peale, aitab seegi takistada veeauru sattumist õhku ning vähendab õhuniiskust.
- Käivitage väljatõmbeventilaatorid, et parandada õhuliikuvust toiduvalmistamise või duši all käimise ajal. Veenduge, et süsteemid ventileeriksid väljapoole, mitte näiteks pööningule. Katuse alla kogunev ja kondenseerub soe niiske õhk toob kaasa omakorda muud probleemid.
- Õhust liigse niiskuse eemaldamiseks kasutage õhukuivatit. Nii nagu saate lülitada õhksoojuspumbad jahutusrežiimile, on võimalik soetada eraldi õhukuivati. Viimane mõjub sisekliimale hästi ka hallitusohuga korterites. Kasutage hügromeetrit õhuniiskuse mõõtmiseks, see võimaldab et hoida õhus mõningast niiskust, muidu saate iga liigutusega „elektrit“.
- Hankige õhksoojuspump ja reguleerige seaded kuivatamise režiimile välisõhu temperatuuri alusel. National Resources Canada poolt soovitatav siseruumide suhtelise õhuniiskuse tasemete tabel on selline:
| Välisõhu temperatuur (°C) | Maksimaalne soovitatav siseruumide suhtelise õhuniiskuse tase 20 °C juures |
| -30 °C või alla selle | 15% |
| -30 °C kuni -24 °C | 20% |
| -24 °C kuni -18 °C | 25% |
| -18 °C kuni -12 °C | 35% |
| -12 °C kuni 0 °C | 40% |
- Lisage soojustagastusega ventilaator värske õhu sissetoomiseks ja siseõhu ringlusse laskmiseks. Selline lahendus on abiks õhukindlates uutes kodudes, vähendades niiskuse kogunemist ja aidates säästa energiaarveilt.
- Lisage akende alla tuulutusavad ning hoidke neid aeg-ajalt ka avatuna. Selle juures tuleb aga arvestada, et külmal aastaajal on Tallinnas suhteline õhuniiskus vahemikus 78-96%.
Jäälilledele aknal tuleb leida lahendus
Oluline on peatada jää kogunemine akendele. Olgu see siis sinu magamistuba või köök,tarvis on tuvastada probleem. Kas teie kodus on liiga palju niiskust? Kas on õhulekkeid, mis probleemi süvendavad? Kas teie aknad on vanad või kahjustatud ja vajavad väljavahetamist?
Hoides pilk peal soojakaol ja niiskusrežiimil, säästad energiaarvetelt ning pakud oma perele parimaid elutingimusi. Vähendades soojakadusid, panustad Eesti keskkonnale väga olulisel teemal – annad oma panuse süsinikumahuka energiatootmise vähendamisele.
Aga jäälilled ja nende ilu? Sellele andsime digitaalse kuju, mida saad endale või sõbrale mälestuseks soetada siit.
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud postitused
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Teadus, mitte dogma
The Nature Conservation juhtivteadlane ja asepresident Peter Kareiva rõhutab, et vanad looduse kaitsmise viisid, mida paljud looduskaitsebioloogid ikka praktiseerivad, püüavad hoida loodust inimestest eraldi. See on ekslik, väidab Kareiva. Ta avaldas koos Michelle Marvier 2018. aastal raamatu: Tõhus looduskaitse teadus: andmed, mitte dogma.
Looduskaitsebioloogia peaks olema interdistsiplinaarne teadus, kirjeldas oma essees 1985. aastal Soulé. Lisaks loodusteadustele peaks see tuginema ka sotsiaalteadustel ning olema segu kunstist ja teadusest, sest sageli puudusid meil kvantitatiivsed tõendid selle kohta, mida kaitsekorralduses teha. Soulé pakkus välja neli põhiväärtust, millele looduskaitsebioloogia peaks tuginema.
Need algsed neli väärtust olid: organismide mitmekesisus on hea, ökoloogiline keerukus on hea, evolutsioon on hea ja bioloogilisel mitmekesisusel on sisemine ehk iseolemise väärtus, olenemata selle kasulikkusest inimestele. Neid printsiipe on järgitud 2000. aastate alguseni, ku Peter Kareiva seadis kahtluse alla senise looduskaitsebioloogia edukuse.
Nagu pealkirjast ka lähtub, on autorid kriitilised traditsioonilise looduskaitse osas mis põhineb uskumustel, kuid mida harva toetavad empiirilised vaatlusandmed. Sissejuhatavas peatükis selgitavad Kareiva ja tema kaastöötajad, kuidas looduskaitse loobus teaduslikest standarditest, et toetada looduskaitse propageerimist.
“Looduskaitse" selles mõttes, et püstitatakse mõtteline tara loodusliku- või kaitsevööndi ümber, on 20. sajandi idee. Kuigi selline lähenemine võib olla asjakohane mõnel erijuhul, ei anna sisulist tulemust suurel kaalaline rakendamine. Seda tõdevad nii Kareiva, ja Marvier kui ka nende mõttekaaslased. Michael Jenkins, kes töötanud pikka aega põlismaalastega eri piirkonnis, lisab et sageli ei ole selline kaitseala moodustamine ka eetiline. Ta rõhutab, et traditsioonilised maakogukonnad on olnud väga pikka aega osa maastikust ning hoiavad seda liigirikkust. Sarnaselt on Eestis teatud piirkonnad, kus inimeste kõrval ja tegevustest häirimatult, on elutsenud kaitsealuseid liike.
Kareiva ja Marvier paluvad teadusringkondades tegeleda selle ebaõnnestumisega, sest tajutavate keskkonnaprobleemide ebatäpse hindamise tagajärjed mõjutavad reaalselt maad, vett ja ookeanide majandamist. Sellistele keskkonnaprobleemidele ei ole võimalik leida lahendusi, kui neid varjavad alusetud arvamused nende probleemide allika kohta.
