Kliima
Kogukonnad
Vesi
Jäälilled koligu aknalt postkaardile
Kuhu on kadunud jäälilled meie akendelt ja kuidas on need kadumisohus liigid seotud meie majade energiatõhususega, kirjutab Pille Ligi. Toodud on ka palju praktilisi soovitusi energiakulude kokkuhoiuks.
Kuidas tekivad jäälilled?
Jäälilled tekivad õhus olevast veeaurust, täpselt nagu lumehelbedki. Kui lumehelbed tekivad kõrgel pilvedes hõljuvatele tolmuosakestele, siis külmalilled tekivad maapinna lähedal – aknaklaasidele, rohulibledele või mistahes tahkele pinnale.
Akendele tekib jäine kirme siis, kui väljas on kraadid alla külmumistemperatuuri ja ruumis niiske õhk. Õhust tulev veeaur kondenseerub akna sisepinnale, moodustades kaunid jäälilled. Jäälilled loovad sageli keerukaid mustreid, kuna kristallide loomist mõjutab tugevalt akna pind. Tolm, kriimustused, seebijääkide triibud jne võivad muuta kristallide tuuma moodustumist ja kasvu. Mikroskoobiga vaadates on jäälilledel sarnane struktuur nagu lumehelvestel.
Jäälillede seos energiatõhususega
On kaks peamist põhjust, miks akendele tekib härmatis ja jää: liigniiskus ja nn õhulekked ehk antud kontekstis soojakadu. Jäälilled oli järjest vähem levinud ning tekivad eelkõige siis, kui majal on mure soojapidavuse ja õhuniiskusega. Muidu nagu polekski probleemi, kuid õhulekke tagajärjeks on soojakadu, mis suurendab energiatarbimist ja seeläbi kulutusi. Kui õhuniiskuse tase tõuseb, tekib raskusi tubade kütmisega. See toob kaasa omakorda küttekulude tõusu. Probleemi lahendamiseks ja leevendamiseks on mitu viisi ja kõik peaksid leidma järgnevast endale jõukohase meetodi.
Vältige soojakadusid:
- Toppige ja tihendage akende ümber praod ja tühimikud ning katke topitud aknaserv kileteibiga. Suuremaid avasid saab täita vahthermeetikuga.
- Paigaldage klaasist akendele ja ustele isolatsioonikiled, mis vähendavad soojakadusid talvisel ajal ja kaitsevad suvise palavuse eest. Uuringud näitavad, et aknakile ei vähenda mitte ainult kondensaadi kogunemist, vaid soojakadu kuni 28%.
- Kasutage pistikupesade ja lülitiplaatide taga vahtplastist tihendeid. Kaubanduses on saada soodsaid mõõtu lõigatud komplekte, mis sobivad tihedalt pistikuplaatide ümber. Tõhusamate tulemuste saamiseks keskenduge akende lähedal asuvatele välisseintele.
- Vahetage aknad kvaliteetsemate akende vastu. Kahjustatud ühekordse klaasiga aknad asendage näiteks sertifitseeritud 3-kordse klaaspaketi ja 3-kordse raamitihendiga konstruktsiooni vastu, viies seeläbi soojakao minimaalseks. Talviti on tooted paljudel aknatootjatel soodushinnaga, mõnel isegi -60%. Paigaldada saate ju suvel!
- Akendel ja ustel peaks kasutama selektiivklaasi ja/või klaasid peaksid olema täidetud argooniga. Selektiivklaas on soojapidav klaas, millel on õhuke metalloksiidi kiht peal ja mis peegeldab toasooja tuppa tagas. Võrreldes tavaklaaspakettidega hoiavad argooni sisaldavad klaaspaketid 25% paremini sooja.
Vähendage niiskust:
- Ühe tavalise kolmeliikmelise perekonna igapäevased toimingud tekitavad iga päev keskmiselt 12 liitrit veeauru. Veeauru tekkimist saate vähendada kui kasutate madalamat temperatuuri duši all käimisel ja/või lühendate pesemise aega. Pannes söögitegemisel potile kaane peale, aitab seegi takistada veeauru sattumist õhku ning vähendab õhuniiskust.
- Käivitage väljatõmbeventilaatorid, et parandada õhuliikuvust toiduvalmistamise või duši all käimise ajal. Veenduge, et süsteemid ventileeriksid väljapoole, mitte näiteks pööningule. Katuse alla kogunev ja kondenseerub soe niiske õhk toob kaasa omakorda muud probleemid.
- Õhust liigse niiskuse eemaldamiseks kasutage õhukuivatit. Nii nagu saate lülitada õhksoojuspumbad jahutusrežiimile, on võimalik soetada eraldi õhukuivati. Viimane mõjub sisekliimale hästi ka hallitusohuga korterites. Kasutage hügromeetrit õhuniiskuse mõõtmiseks, see võimaldab et hoida õhus mõningast niiskust, muidu saate iga liigutusega „elektrit“.
- Hankige õhksoojuspump ja reguleerige seaded kuivatamise režiimile välisõhu temperatuuri alusel. National Resources Canada poolt soovitatav siseruumide suhtelise õhuniiskuse tasemete tabel on selline:
| Välisõhu temperatuur (°C) | Maksimaalne soovitatav siseruumide suhtelise õhuniiskuse tase 20 °C juures |
| -30 °C või alla selle | 15% |
| -30 °C kuni -24 °C | 20% |
| -24 °C kuni -18 °C | 25% |
| -18 °C kuni -12 °C | 35% |
| -12 °C kuni 0 °C | 40% |
- Lisage soojustagastusega ventilaator värske õhu sissetoomiseks ja siseõhu ringlusse laskmiseks. Selline lahendus on abiks õhukindlates uutes kodudes, vähendades niiskuse kogunemist ja aidates säästa energiaarveilt.
- Lisage akende alla tuulutusavad ning hoidke neid aeg-ajalt ka avatuna. Selle juures tuleb aga arvestada, et külmal aastaajal on Tallinnas suhteline õhuniiskus vahemikus 78-96%.
Jäälilledele aknal tuleb leida lahendus
Oluline on peatada jää kogunemine akendele. Olgu see siis sinu magamistuba või köök,tarvis on tuvastada probleem. Kas teie kodus on liiga palju niiskust? Kas on õhulekkeid, mis probleemi süvendavad? Kas teie aknad on vanad või kahjustatud ja vajavad väljavahetamist?
Hoides pilk peal soojakaol ja niiskusrežiimil, säästad energiaarvetelt ning pakud oma perele parimaid elutingimusi. Vähendades soojakadusid, panustad Eesti keskkonnale väga olulisel teemal – annad oma panuse süsinikumahuka energiatootmise vähendamisele.
Aga jäälilled ja nende ilu? Sellele andsime digitaalse kuju, mida saad endale või sõbrale mälestuseks soetada siit.
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud postitused
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Äripäeva esseekonkurss „Edukas Eesti“ | Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik
Viimasel ajal oleme tunnistajaks pildile, mis peaks panema iga riigijuhi mõtlema: traktorid on veerenud tänavatele nii Brüsselis kui Tallinnas. Kui primaarsektori töötajad ja maaomanikud tunnevad, et riik on neist teerulliga üle sõitnud, on see märk süsteemsest kriisist. See ei ole enam ammu vaid vaidlus metsa või põllu üle – see on lõhestunud ühiskonna peegeldus.
Olen esitanud Äripäeva "Eduka Eesti" arvamuskonkursile visiooni, kuidas me saaksime sellest ummikseisust välja tulla. Minu sõnum on lihtne: looduskaitse peab muutuma sunniaparaadist väärtuspõhiseks koostööks.
Valvurist aednikuks
Uku Masing on kirjeldanud tabavalt vahet looduskaitse ja loodushoiu vahel.
- Looduskaitse on justkui valvuri roll, milles me eeldame ohtu ja kaitseme loodust kui välist objekti, kehtestades keelde ja käske.
- Loodushoid on aga aedniku roll. Aednik tegutseb aias sees, teades, et loodust hoides hoiab ta ka iseennast.
Täna on Eesti looduskaitse liialt "valvuri" nägu. See tekitab maaomanikes bioloogilist tõrget. Neurobioloogia (näiteks Robert Sapolsky uuringud) kinnitab, et hirm ja sund ei tekita püsivat hoolimist. Vastupidi, see aktiveerib kaitsereaktsiooni. Täna süvendab üha enam lõhet linna- ja maainimese vahel.
Minu ettepanek on liikuda lepingulise looduskaitse süsteemi poole. Selle asemel, et riik kirjutaks ette iga niitmiskuupäeva, peaks ta sõnastama oodatava tulemuse. Kuidas selleni jõuda, on maaomaniku kui oma maa parima asjatundja otsustada.
Selline mudel vajab kahte ausat sammast:
- Selge baastase: Maaomanik vastutab olemasoleva loodusväärtuse säilimise eest.
- Turvasadama garantii: See on kriitiline koht, kui omanik suudab oma hoolega elurikkust suurendada, ei tohi riik teda selle eest uute keeldudega karistada. Heateo eest ei tohi saada karistust.
Majandus ja loodus käsikäes
Lepinguline mudel avab uksed ka uut tüüpi majandamisele, näiteks looduskrediitide turule. See võimaldab teenida tulu elurikkuse hoidmiselt, mitte ainult selle tarbimiselt. Samuti peitub siin tohutu potentsiaal nutikaks ristkasutuseks – miks mitte hooldada elektriliinide aluseid ja päikeseparke poollooduslike kooslustena? See säästaks miljoneid eurosid maksumaksja raha ja vähendaks vajadust piirata majandusmetsi.
- Koostöö on püsivam kui käsk
Me vajame süsteemi, mis näeb maaomanikus partnerit, mitte potentsiaalset seaduserikkujat. Lepinguline looduskaitse on kesktee, mis austab omaniku autonoomiat, kuid tagab riiklikud looduskaitse-eesmärgid.
See on samm stabiilsema ja vähem konfrontatiivse Eesti poole. Sest lõpuks on ju eesmärk ühine: hoida meie elukeskkonda viisil, mis toidab nii hinge kui ka peret.
Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Kui looduskaitse karistab oma parimaid hoidjaid
Täna on looduskaitseseaduse (LKS) rakendamine asendunud vastuseisuga, mis murendab riigivõimu legitiimsust, kurnab osapooli sisuliste võitjateta kohtuvaidlustega ning õhutab proteste riikliku ja Euroopa Liidu seadusandja suunas. Maaomaniku jaoks on küsimus väärikuses ja õiglustundes, sest riik peaks teenima kodanikke läbi partnerluse ja usalduse.
Täna vaadatakse jõuetult pealt, kuidas ilmselgete majandamisjälgedega 40 - 80 a. puistutesse inventeeritakse kord vana mets, kord aruniit ja mõnikord ka rannaniit. Kindlasti saab ka taastamispotentsiaaliga märja majandusmetsa inventeerida rikutud veerežiimiga potentsiaalikaks kaitsealuseks metsaks, kui seni veel isegi fikseerimata eesmärk seda nõuab!
Regulatiivne rägastik on muutunud hoomamatuks ka riigile endale, kellelt ei ole võimalik saada kätte konkreetset hektarite arvu kategooriate kaupa. Võtame näiteks puidutöötraditsioonidega Avinurme, kus on tänaseks rohkem eri tüüpi kaitse all olevaid vööndite kategooriaid, kui nende rahvariide seelikul triipe. Kokku on meil umbes 13 erinevat seadusejärgset kategooriat, mis määravad maaomaniku tegutsemisvabaduse ja riikliku kaitse ranguse. Keskkonnakaitselisi kitsendusi loendasime viiamti 81, millest 21 olid looduskaitselised. Selles segaduses on kaduma läinud peamine ehk Eesti inimene.
loe lähemalt: Botox ei aita, looduskaitse vajab ausust - Maaleht
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Eesmärk 1% SKP-st loodushoidu: 2024. aasta vahekokkuvõte
Loodushoiu Fondi strateegiline eesmärk on aidata Eestil jõuda rahastusmahuni, kus vähemalt 1% SKP-st liiguks loodushoidu – sarnaselt sellele, mida rahvusvahelised organisatsioonid, nagu The Nature Conservancy, soovitavad globaalselt. Planeeritava KEVAD arengukava on 1,898 miljardit aastas, kuid looduskaitsesse liigub sealt 35 miljonit. Kuivõrd kaitsealade maht suureneb ent ühiskonna koormuse enda õlgadele võtmise eest toetusmeetmed ei tundu suurenevat, näeme senisest enam vajadust kaasata erasektori raha loodushoiu rahastusse.
Jätkame teenuslepingute kirjeldamist ökosüsteemiteenuste pakkumisel ning kaardistame potentsiaalsed rahastusallikad. Tõime juurde loodushoiu tegevusi rahastavaid võimalusi poodi ning tegutseb endiselt ka annetamise keskkond. Tutvustame rahvusvahelisel tasemel Looduse hoidja™ platvormi, mille kaudu saavad välismaa eraisikud ja ettevõtted panustada looduse hoidmisesse Eesti maaomanike abil. Paigutasime korjanduskasti Pärnu Kaubamajakasse meie merikotka pesa projekti omarahastuse kogumiseks.
EL esitles COP 16. konverentsil (Cali, Columbia) oma uurimustööd bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediitidega seotud potentsiaalide ja väljakutsete kohta osana uuenduslike rahastamisvahendite tööriistakastist rahastamisallikate laiendamiseks, et mobiliseerida ressursse, aidata ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerida neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumehi, metsamehi, kalureid ja muid mere- ja maahaldajaid. EL-i uurimistööd hõlmavad kahte pilootprojekti, millest ühes on tegev Loodushoiu Fond koos Eesti eramaaomanikega.
