Tasuta asju ei ole olemas

Loodushoiu Fondini on jõudnud info, et metsaomanikele võidakse jagada istutamiseks tasuta taimi. Palun jälgige, et istutamiseks vajalike taimedega ei tuleks kaasa lisakohustusi – näiteks süsinikukrediidi vaikimisi üleandmine, tasuta taime eest.

Skeemi taga on soov saada enda valdusesse õigus uue varaklassi - süsinikukrediidi - üle. Süsinikukrediitide rahalist väärtust hinnatakse täna 17 – 35 € tCO2eq kohta sertifitseeritud uusmetsastamise projektides, mõned hindavad tuleviku väärtuseks 100€ tCO2eq.

Kui keegi teine maksab kinni maaomaniku kulud ja suudab tõestada, et just kingitud tasuta taimed olid need, mis kinnistul süsinikku seovad, ei pruugi maaomanikul olla võimalik hiljem raha süsinikukrediitide müügist saada. Krediidid võivad kuuluda sel juhul vahendajale.

Soovitame täpsustada konkreetseid tingimusi, mille alusel need tasuta/väga soodsad taimed omanikku vahetavad ja vajadusel lisada juurde nt üleandmise vastuvõtuaktile, et taimede soodushind ega tasuta iseloom ei anna tarnijale mingeid õigusi maaomaniku süsinikukrediitidele.

Lisainfo süsinikukrediitide kohta:
https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid
https://www.loodushoiufond.ee/projektid/looduspohised-susinikukrediidid-eestis

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

KliimaKliima MetsadMetsad

Päris või plastikust jõulupuu - kumb on keskkonnasõbralikum?

Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal tõstatub küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas pärispuu või tehismaterjalist kunstpuu? Koondasime siia info, mille paikapidavust kontrollisime Eesti oludes, ja jagame seda nüüd ka Sinuga.

Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?

Lühike vastus – päris! Puude kasvamine aitab leevendada kliimamuutusi ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate te tegelikult ikkagi metsi (allpool sellest täpsemalt). 

Kas tehispuud on keskkonnale halvad?

Alustame sellest, et uue plasti lõhn ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu. Kuid materjali tõttu, millest puu on valmistatud, ei ole enamik kunstlikke puid ka ringlusse võetavad, jõudes nii kohalikesse prügilatesse.

Tehispuu valmistatakse tööstuslikult ning plastmaterjalidest (PVC, PE, PP), kusjuures 99% plastist pärineb taastumatust fossiilkütusest, st naftast või gaasist. Seda süsinikku tagasi maa alla ei topi.

Ligi 90% puudest tuuakse omakorda Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu. 

Aga minu tervisele?

Mis puutub plastidesse, siis PVC on täis kantserogeene. Eriti reguleerimata on materjal, mida kasutatakse jõulupuude valmistamiseks.

Veelgi halvemaks teeb selle asjaolu, et PVC valmistamisel kasutatakse stabilisaatorina pliid, mis korduval kasutamisel laguneb pliitolmuks.

Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?

Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks. Eriti kodumaiste jõulupuude puhul.

Järgmisena - toetate metsi! Isegi kui looduses kasvavaid puid võetakse maha kuusemüügiks, jääb neid alles palju-palju rohkem! Riigimetsast toodi 2021. aastal 9000 puud, mis teeks ca 4 hektarit kuusemetsa. Kuid need puud võetakse vaid kohtadest, kus puu ei saa suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Erasektor müüb erinevatel hinnangutel vähemalt 30 000 puud veel juurde, selles koguses on nii istanduse puud kui alusmetsast pärit puud.

Rääkides aga näiteks USA istandustes kasvavatest 350-500 miljonist kuusekesest, siis sealt lõigatakse igal aastal jõuludeks 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, koduna paljude loomade, lindude ja taimede jaoks.

Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda neile teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks. Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlusse võetavad ja lõpetavad prügimäel.

Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?

Kasvav puu seob süsinikku. Looduspõhised süsinikusidumise lahendused, nagu metsakasvatus, aitavad siduda kuni 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust CO2 heitkogustest. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab ka, et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.

Majandatavas metsas tehakse hooldusraie käigus ruumi tulevikupuudele. Istutades 2000 puud hektarile, on neid 60 aasta pärast 300-600 puud hektaril. Need allajäänud või allajäävad puud võibki koju tuua. Erinevate andmete järgi istutavad põllumajandustootjad eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, liikidele elupaiku ja head mulda. 

Jõulupuud Eestis 

Kui ostad jõulupuu:

  • osta lähedal kasvanud, nii ei ole transpordiga seonduvat heidet.
  • Eelista looduslikku istanduse kuusele.

Aga mida teha Eestis päriskuuskedega, mille tõid jõuluks tuppa?

  • Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik maha tagasi istutada. Võta ühendust kohaliku metsaühistuga, tal on võimalik öelda, kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna. Vaata, et puu ei oleks väga kuumas toas viibinud.
  • Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
  • Söödav kraam: Elistvere Loomapark, mittesöödav kraam: Elistvere Loomapark. Võta palun enne ühendust.
  • Sul on oma aed? Leia aias koht, kus puu pakub varjumiseks paika putukatele või taimedele. Talvel pakuvad igihaljad puud lindudele turvalist istumise kohta. Kevade saabudes, arvesta, et mida rohkem on lõigatud okstel ja tüvel maapinnaga kontakti, seda kiiremini puit laguneb. Aukude puurimine puutüvesse kiirendab  protsessi, maas lamav puit pakub omakorda sobivat elupaika erinevatele putukatele. Üldjuhul Eesti aias just liiga palju lagupuitu ei leidu - innukas aiapidaja koristab oksaraod ära. Ole positiivselt laisk!
  • Tee kuuseke multšiks peenardele ja aiateedele.
  • Lasteaiad ja koolid - saate puurida jõulupuu tüvesse augud ning nii on olemas putukahotell.
  • Kohalikud omavalitsused - kuivanud esinduspuu tüvest saab teha riiulid, nagu Tšehhis Praha esinduspuuga tehti. Kui sisukas firmakingitus järgmiseks aastaks!
  • Koduseid võimalusi leiab veel: sae puutüvi ketasteks (või lase kohalikul ehituspoel seda teenusena teha) ning kasuta erinevateks projektideks: soojaalus, tassialus, peenra ääristus, puidust medaljonid, hoovi lillepostamentide alused, mudaköögi tarvilikud objektid, toesta kuivanud oksaga orhideed jms.
  • Kuuse saab annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).

Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua, on veel võimalusi:

  • Mine metsa ja tee seal pilt sulle meeldivast kuusest. Salvesta oma puu GPS koordinaadid ning kui Su sõber sinult uurib, milline on Sinu tänavune kuusk, saada talle see pilt ja koordinaadid.
  • Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas).
  • Kaunista akna taga olev puu marjadega – pidulauaks lindudele.
  • Loo oma kuuseke, taaskasutades vanu materjale. Ideid leiad siit. 

Sihtasutus Loodushoiu Fond algatas 2022. aastal projekti Istutades tulevikku. Sellega pakume kõigile soovijaile võimalust metsa istutada, samuti nõustame erinevaid osapooli looduspõhiste süsinikusidumise võimaluste osas. 

KliimaKliima

Soovituslik kirjandus: süsinikukrediidi pakkujate võrdlus turul

Kolm neist kauplevad süsinikukrediitidega. Kaks (Ecobase ja Arbonics) pakuvad tulu tavametsanduse, eAgronom põllumajanduse kõrvale. SingleEarth annab väärtuse metsa raiumata jätmisele. Firmad on küll rahvusvahelised, kuid asju saab neis ajada eesti keeles. Lepingud on inglise keeles, kuid Ecobase, Arbonics ja eAgronom pakuvad neile ka tõlget. Minimaalne maa hulk 3 ha on paika pandud vaid SingleEarthil, kuid ka teiste puhul ei ole sellest väiksema pindalaga majanduslikku mõtet tegelema hakata.

Tabelist leiate pakkujate tingimused ja ka oodatava tulu, mis aitavad maaomanikul otsustada, kas hakata sellega tegelema ja milline ettevõte vahendajaks valida.

SUUR ÜLEVAADE | Maaomanikul on võimalused süsinikusidumise ja elurikkusega lisatulu saada - Maaleht (delfi.ee)

Pille Ligi kommentaar: "Maaomanikele ei ole vahet, kas tegu on krediidimüügi või mingis muus vormis keskkonnajälje korvamisega, nende jaoks tekib ikka süsiniku sidumise kohustus.

Enne süsinikukrediidi müügi plaanimist tasub kindlasti lugeda läbi lepingute sisu ning mitte müüa krediite odavalt. Mida odavamalt müüb maaomanik, seda suurem on rohepesu oht. See tähendab, et ostja ei ole tegelikult vähendanud oma CO2 jalajälge."

KliimaKliima

Euroopa Komisjon võttis vastu vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku

Euroopa Komisjon võttis täna vastu kogu ELi hõlmava vabatahtliku süsinikuturu raamistiku ettepaneku, et tagada süsiniku eemaldamine ja usaldusväärne sertifitseerimine. Ettepanek edendab:

  • uuenduslikke süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiaid ja
  • säästvaid süsinikdioksiidi tootmise lahendusi ning
  • aitab kaasa ELi kliima-, keskkonna- ja saastamist vähendavate eesmärkide saavutamisele.

Kavandatav määrus peaks Euroopa Komisjoni sõnul parandama oluliselt ELi suutlikkust süsiniku sidumise arvutamiseks, jälgimiseks ja kontrollimiseks. 

Süsteemi läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamiseks on ettepanekus sätestatud süsiniku eemaldamise sõltumatu kontroll ning reeglid olemasolevate sertifitseerimisskeemide tunnustamiseks. Süsiniku eemaldamise kvaliteedi ja võrreldavuse tagamiseks kehtestatakse kavandatava määrusega neli kriteeriumit:

  1. Ennetamine: süsiniku eemaldamise tegevust tuleb täpselt mõõta ja see toob kliimale ühemõttelist kasu;
  2. Täiendavus: süsiniku eemaldamise tegevused peavad minema kaugemale olemasolevatest tavadest ja seadusega nõutust;
  3. Pikaajaline talletamine: sertifikaadid on seotud süsiniku säilitamise kestusega, et tagada püsiv talletamine;
  4. Jätkusuutlikkus: süsiniku eemaldamisega seotud tegevused peavad säilitama või kaasa aitama säästva arengu eesmärkidele, nagu kliimamuutustega kohanemine, ringmajandus, vee- ja mereressursid ning elurikkus.

Euroopa Komisjon soovib saada 2050. aastaks selle süsteemi kaasabil maailma esimeseks kliimaneutraalseks mandriks. Eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid miinimumini. Samal ajal peab Euroopa Liit suurendama süsiniku eemaldamist atmosfäärist, et tasakaalustada heitkoguseid, mida ei saa kõrvaldada.

  • Tööstuslikud tehnoloogiad, nagu süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamisega bioenergia (BECCS) või süsiniku otsene kogumine ja säilitamine õhus (DACCS), võivad koguda süsinikku ja säilitada seda püsivalt.
  • Põllumajanduses ja metsanduses võivad süsiniku tootmise tavad jätkusuutlikult suurendada süsiniku talletamist muldades ja metsades või vähendada süsiniku eraldumist pinnasest, et luua uus ärimudel põllumeestele ja metsameestele.
  • Pikaealised tooted ja materjalid, näiteks puidupõhised ehitustooted, võivad hoida süsinikku seotuna mitmeid aastakümneid või kauemgi.

Tänase ettepanekuga edendatakse tipptasemel puhtaid tehnoloogiaid ja toetatakse Uut Euroopa Bauhausi, tunnustades puidupõhiste ja energiatõhusate ehitusmaterjalide süsiniku salvestamise võimet. Ettepanek võimaldab kasutada uuenduslikke era- ja avaliku rahastamise vorme, sealhulgas mõju loovat ja toovat rahastamist või riigiabi või riigiabi raames antavat tulemuspõhist riiklikku toetust

Järgmised sammud

Komisjoni ettepanekut arutavad nüüd Euroopa Parlament ja nõukogu vastavalt seadusandlikule tavamenetlusele. Nelja kriteeriumi alusel töötab komisjon välja kohandatud sertifitseerimismeetodid eri tüüpi süsiniku eemaldamise tegevuste jaoks, mida toetab ekspertrühm. Ekspertgrupi esimene kohtumine on planeeritud 2023. aasta I kvartalisse.

Komisjoni ettepanek põhineb Teatis säästvate süsinikutsüklite kohta. See aitab saavutada ELi ambitsioonikat eesmärki, milleks on 310 miljoni tonni süsinikdioksiidi sidumine Euroopas. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektor aastaks 2030 ja edendada looduse taastamise tegevusi kooskõlas Looduse taastamise seadusega ja Ringmajanduse tegevuskavaga. Ettepanek aitab ettevõtetel oma kliimajalajälje kohta aru anda vastavalt Ettevõtte sotsiaalse vastutuse direktiiv ja sellega seotud jätkusuutlikkuse aruandlusstandarditega, tagades avalik-õiguslike ja eraorganisatsioonide kliimaneutraalsuse väidete osas suurema läbipaistvuse.

Väljavõte ettepanekust maaomanikele

  • Süsinikku siduva põllumajanduse puhul peaks metsastamisega kogutud süsinik või turbaalade maapinnas hoitav süsinik kaaluma üles CO2 eemaldamiseks kasutatavatest masinatest tulenevad heitkogused või maakasutuse kaudsest muutusest tulenevad heitkogused, mis võivad olla põhjustatud kasvuhoonegaaside heite ülekandumisest.
  • Säästlikkuse nõuded peaksid vajaduse korral ja kohalikke tingimusi arvesse võttes tuginema metsandustegevuse ja CO2 maa-aluse alalise geoloogilise säilitamise kriteeriumidele, mis sätestati komisjoni määruses (EL) 2021/213928 ja mis käsitleb metsa ja põllumajanduse biomassi tooraine säästlikkuse kriteeriume.
  • Mõõtmise metoodika peaks tagama süsiniku läbipaistva sertifitseerimise, vältides samal ajal ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtjatele või ettevõtjate rühmale, eelkõige väikepõllumajandustootjatele ja metsahaldajatele.
  • Soodustatakse erialaorganisatsioonide poolt nõustamisteenuste osutamist. Ühine põllumajanduspoliitika ja riigiabi võivad rahaliselt toetada nõustamisteenuste osutamist, teadmiste vahetamist, koolitust, teabemeetmed või interaktiivsed innovatsiooniprojekte koos põllumajandustootjate ja metsandusettevõtjatega.