Kogukonnad
Täna toimuvad neljandat korda Annetamistalgud
Täna, 29. novembril toimuvad juba neljandat korda Annetamistalgud, mil heategevusorganisatsioonid ja vabaühendused üle Eesti kutsuvad üles erinevaid ühiskondlikult olulisi algatusi annetustega toetama. Talgud on sündinud rahvusvahelise heategevusliikumise Giving Tuesday eeskujul, mis toimub rohkem kui 75 riigis üle maailma. Eestis korraldavad Annetamistalgusid Vabaühenduste Liit kootöös maakondlike arenduskeskustega.
Miks üldse on oluline annetada ja milline on eestlaste annetamiskultuur? Vabaühenduste Liidu juhataja Kai Klandorf toob ERR-i artiklis välja, et kodanikuühiskond on elujõuline ja tugev siis, kui leidub aktiivseid ja teadlikke inimesi, kes kasutavaid erinevaid ühiskonnaelus osalemise võimalusi ja kanaleid ehk lisaks näiteks vabatahtlikus tegevuses osalemise ja kogukonnaelus kaasa rääkimise ka annetavad. Annetamiskultuuri edendamine ei ole vajalik mitte ainult vabaühenduste võimekuse toetamiseks ja erinevate ühiskondlike valupunktide leevendamiseks, vaid terve ühiskonna sidususe ja heaolu tõstmiseks. Oma annetusega kuhugi panustamine seob meid selle valdkonnaga, on oluline osa ühiskondlikust aktiivsusest ja aitab kaasa kodanikuühiskonna ja demokraatia toimimisele.
Eestlaste annetamiskultuur on Klandorfi sõnul viimastel aastatel näidanud selgeid paranemismärke: 2021. aastal ulatus Eesti vabaühenduste deklareeritud annetuste summa 55 miljoni euroni - näiteks viis aastat tagasi oli see summa 18 miljoni euro võrra väiksem. Eesti annetajate seas on naisi kaks korda rohkem kui mehi ning annetajaid leiab rohkem nooremate seas, kuid annetamine on tõusuteel soost ja vanusest hoolimata. Positiivsetele arengutele vaatamata on meie annetamiskultuuris siiski veel arenguruumi: Eestis on iga püsiva annetaja kohta peaaegu kolm inimest, kes seda ei tee ning keskmise annetaja panus heategevusse on kuus umbes sama palju, kui kulub tassile heale kohvile.
Loodushoiu Fond kogub 2022. aastal annetustalgute kaudu Eesti põlispuude hoidmise heaks. Kui ka sinule on tähtis looduskeskkond ja soovid aidata kaasa selle targale hoidmisele, saad meie tegemisi toetada kas 29. novembril rahalise annetusega või pikema koostööga loodushoiu valdkonnas.
Toeta Eesti põlispuude hoidmist ja säilmist!
Miks tasub põlispuid toetada? Põlispuude hoidmine aitab tagada looduses liigirohkust ja otsingu Eesti pärandkultuuri. Soovime jõuada inimesteni, kelle maal on põlispuud ja kutsuda nad kaasa põlispuud hoidjaks. Põlispuud on alles tänu sellele, et maaomanikud on neid märganud ja säilitanud.
Jälgi meie tegemisi: https://www.loodushoiufond.ee/
ja FB lehele: https://www.facebook.com/loodushoiufond/
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Digilill sõbrapäeval säästab loodust ja panustab ettevõtte SDG eesmärkidesse
Juhtimaks tähelepanu importlillede jalajäljele ja pakkumaks alternatiivi päris lillede kinkimisele, istutab Loodushoiu Fond iga müüdud digitaalse lille eest ühe haruldase kodumaise taime päikesepaneelide alla.
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
Loodushoiu Fond ei soovi olla äärmuslik ega öelda, et keskkonnateadlik inimene ei tohiks päris lilli üldse kinkida. Küll aga tasuks keskkonnale mõeldes eelistada kodumaiseid lilli, sest nagu näitab hiljutine Suurbritannia teadustöö, on imporditud lillede jalajälg umbes kümme korda suurem kui kohapeal kasvatatud lillede oma. Lillede tööstusliku kasvatamise jalajälge suurendab nende lennutransport, aga ka kasvuhoonete soojendamine, kasutatavad kemikaalid, veekulu.
Sõbrapäeval on kombeks kinkida lilli. Suurbritannia uurimuse järgi on seitsme välismaalt pärit lõikelillega kimbu jalajälg ca 30 eqCO2kg. Sama kimp kodumaisena on 3,3 eqCO2kg ja digitaalne lillekimp on 0,05 eqCO2kg. Siin oleks võimalus panustada väga otse ettevõtte SDG eesmärkidesse. Julgustame ettevõtjaid viima läbi uuringut sihtgrupi seas - võib selguda, et mitte kõik ei soovi saada lõigatud tulbikest või roosi, mis närbub 4 päeva pärast. Meie partneritel on neid maid, kuhu kasvama panna ja jätta sellised tähtpäevade õied ja taimed, mis teenivad pikemat vaadet ja loodusväärtuste hoidmist.
Loodushoiu Fond viib digilillede müügist saadud tulu eest ellu projekte, mis aitavad kaasa elurikkuse suurendamisele.
Nii istutati näiteks Lääne-Harju Koostöökogu Erasmus+ Elu enklaavide projekti vabatahtlikega päikesepargi alla 500 taimekest.
Importlillede jalajälje kohta saab pikemalt lugeda Loodushoiu Fondi blogist, e-poodi pääseb siit.
2021. aastal asutatud Loodushoiu Fondi eesmärk on aidata kaasa vabatahtliku loodushoiu arengule Eestis. Fondi tegevusse panustavad maaomanikud, partneritena saavad kaasa lüüa eraisikud, eraettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid.
Digilill oli ka Eesti Ekspressi nädalasõna 2022
Lisainfo:
Pille Ligi
Loodushoiu Fondi juhatuse liige
tel 518 0641
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/
Elurikkus
Kogukonnad
Metsad
Põlispuu kui maamärk
Raplamaa metsaomanik ja MTÜ Ühinenud Metsaomanikud liige Heiki Hepner räägib, et tundis suurt rõõmu Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua metsanduskooli ühisest “Põlispuude hoidja”algatusest. Hepner ütleb, et kuna dendroloogia on tema hobi ja kirg, liitus ta algatusega kohe, kui seda nägi, samuti on tal enda isiklik, rohkem, kui 400 liigiga dendropark. Heiki ütleb, et metsas raiet tehes on ta jätnud suuremad puud kasvama, kuna need on justkui maamärgid, kes seovad selle koha mineviku ja tuleviku ning, et iga põlispuu on nagu omaette isiksus, kellel on oma lugu rääkida.
Tänaseks on põlispuude hoidmise alagtusega liitunud juba rohkem kui 190 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid rohkem kui 121 000 hektaril.
Täispikka artikklit on võimalik lugeda Harju Elust.
Põlispuude alagtuse kohta rohkem infot saab siit.
Foto: Hendrik Relve
