Elurikkus
Metsad
Põllumajandus
Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?
Artikli tõlkisime ja toimetasime maailma juhtiva looduskaitseorganisatsiooni, The Nature Conservancy, blogist. Artikkel selgitab, miks päris kuusk aitab hoida loodust.
Jõulupuud on paljude inimeste mõtetes igal aastal novembri lõpus. On palju küsimusi selle kohta, millised puud on keskkonnasõbralikumad. Tegime nimekirja ja kontrollisime seda kaks korda.
Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?
Lühike vastus – päris! Puud aitavad võidelda kliimamuutustega ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate ikkagi metsi. Hiljem sellest rohkem.
Kas tehispuud on keskkonnale halvad?
USAs ostetakse iga aasta pühade ajal umbes 10 miljonit kunstkuuske. Ligi 90 protsenti neist tarnitakse Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu. Ja materjali tõttu, millest nad on valmistatud ei ole enamik kunstlikke puid ringlusse võetavad, jõudes kohalikesse prügilatesse. Rääkimata uue plasti lõhnast, mis ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu.
Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?
Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks.
Järgmisena toetate metsi! Kui looduslikud puud lõigatakse kuusemüügiks, jääb alles üle kümne korra rohkem! USA istandustes kasvavast 350-500 miljonist kuusekesest lõigatakse igal aastal jõuludeks vaid 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, millest elusloodus sõltub ellujäämiseks.
Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad neid annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks (Eesti kohta vaata palun artikli lõppu - toimetaja). Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlussevõetavad ja lõpetavad prügimäel.
Miks me ei peaks vältima puude langetamist?
Teadus näitab, et üks parimaid viise metsa kaitsmiseks on neid hoolikalt majandades. Kui meie metsi majandatakse säästvalt, toodavad nad taastuvaid ressursse nagu jõulupuud ja muud puidust valmistatud tooted.
See on oluline, sest hästi majandatud metsad säilitavad sageli sama palju süsinikku kui majandamata metsad, muutes uuenduslikud metsamajandamise meetodid kliimamuutuste vastu võitlemises peamiseks lahenduseks. Üle poole USA metsadest on eraomandis (sama ka Eestis – toimetaja). Jätkusuutlike metsasaaduste ostmine toetab kohalikke kogukondi ja annab maaomanikele kasumit, mida nad vajavad oma maa metsana hoidmiseks.
Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?
Rohkem kui 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisest on võimalik saavutada looduslike lahenduste, nagu metsade taastamine, kaudu. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.
Iga ostetud puu kohta istutavad põllumajandustootjad National Christmas Tree Association andmetel eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, elupaiku ja head mulda.
The Nature Conservancy algatus „Plant A Billion Trees“ loob võimalused elupaikadele, mis vajavad puid Ameerika Ühendriikides, Hiinas, Mehhikos ja Brasiilia.
Jõulupuud Eestis
Sihtasutus Loodushoiu Fondil on aastal 2022 algamas projekt Istutades tulevikku, pakkudes kõigile kogemust metsaistutamiseks ja teadmisi selles vallas.
Aga mida teha Eestis nende päriskuuskedega?
- Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik istutada tagasi maha. Võta ühendust kohaliku Metsaühistuga, tal on võimalik öelda kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna.
- Tee multšiks peenardele ja aiateedele.
- Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
- Tarastatud istanduse kuuse saab pakkuda Tallinna Loomaaiale.
- Annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).
Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua on veel võimalusi:
- Mine metsa ja tee seal pilt kuusest. Salvesta GPS koordinaadid ning saada see pilt oma sõbrale, kui ta uurib milline kuusk on Sinul sel aastal.
- Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas/anonüümne).
- Kaunista akna taga olev puu marjadega - lindudele.
Autor: Pille Ligi
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Loodushoiu Fond esitles Brüsselis WESEM-projekti tulemusi
30. oktoobril 2025, osales Loodushoiu Fondi tiim Brüsselis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) ruumides toimuval kõrgetasemelisel lõpukonverentsil „Euroopa maapiirkondade tulevik: eetilisest maahaldusest agroturismi innovatsioonini“.
Konverentsi keskmes on Euroopa maapiirkondade ees seisvad teravad väljakutsed, nagu rahvastikukadu, majanduslik haavatavus ning vajadus leida tasakaal tootliku maakasutuse ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Need teemad haakuvad otse Euroopa Liidu uue põllumajanduse ja toidu visiooniga ning maapiirkondade tegevuskavaga, mis rõhutavad maaelu mitmekesistamise ja säästva majandamise tähtsust.
Üritus toob kokku kahe eduka Erasmus+ projekti – WESEM (Wildlife Estates Sustainable and Ethical Management) ja STAY (Still Tourism Around Yard) – peamised tulemused ja sidusrühmad.
Loodushoiu Fondi roll WESEM-projektis
Loodushoiu Fond oli projekti juhtpartner ning esitles WESEM-projekti tulemusi. WESEM-projekt keskendus maaomanike, üliõpilaste ja spetsialistide koolitamisele, et rakendada jätkusuutlikke ja eetilisi maahalduspraktikaid. Projekti eesmärk oli toetada elurikkuse säilimist põllu- ja metsamaadel, tuginedes muuhulgas Wildlife Estates (WE) märgise standarditele.
Projekti raames käsitleti ka boreaalse regiooni eripärasid, mis erineb maakasutuse poolest paljudest teistest Euroopa piirkondadest.
Loodushoiu Fondi tegevjuht Pille Ligi esines lisaks ettekande tegemisele ka pärastlõunases paneelis.
Laiem pilt ja tulevikuvaade
Konverentsi teine fookus on projektil STAY, mis edendab maapiirkondade ettevõtjate oskusi agroturismi arendamisel, pakkudes seeläbi farmidele olulist sissetuleku mitmekesistamise võimalust.
Mõlema teema üle arutlevad tipptasemel paneelistid, kus osalevad esindajad Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadist (DG ENVI), Euroopa Maaomanike Organisatsioonist (ELO), EESCst ja teistest valdkondlikest organisatsioonidest. See näitab teemade olulisust ja laia kõlapinda.
Päeva lõpetas Pille Ligi kokkuvõtva sõnavõtuga. Tänased arutelud Brüsselis aitavad kujundada poliitikaid ja praktikaid, mis toetavad elujõuliste ning loodusrikaste maapiirkondade püsimist nii Eestis kui ka terves Euroopas.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Maaomanikud eesliinil: umbusust saab partnerlus looduse heaks
Veel hiljuti tundus, et eramaa ja looduskaitse ei mahu ühte lausesse ilma konfliktita. Looduskaitseseadus, Natura2000, Looduse taastamise määrus, Euroopa elurikkuse strateegia ja rohepööre tekitasid paljudes maaomanikes trotsi ja tunnet, et nende õigusi piiratakse. Uuringud on näidanud, et maaomanikud usaldavad pigem organisatsioone, kes on nendele lähedased ja sõbralikud, mitte ametlikke institutsioone ega looduskaitseorganisatsioone. Selle tulemusena on olnud raske leida ühist pinda, kuidas kliimamuutuste leevendamine või liigikaitse võiks eramaadel toimida.
Just seda umbusku läks Loodushoiu Fond oma Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse huvikaitse projektiga murdma. Aasta jooksul näidati, et vabatahtlik ja lepinguline loodushoid võib olla lahendus, mis põhineb usaldusel ja koostööl – mitte käsul ja keelul.
Tulemused kinnitavad võimalikke muutusi, kui maaomanikke kaasatakse sisuliselt ja nende poolt usaldatud organisatsioonide poolt:
- Kui algselt loodeti kaasata 30 maaomanikku, siis tegelikkuses osales looduskaitse planeerimises 220 maaomanikku üle Eesti.
- 22,63 ha eramaid on lepingu alusel ette valmistatud eralooduskaitsealadena, mis ootavad tunnustamist, kus säilivad vääriselupaigad ja orhideede kasvukohad.
- 100 008 hektarit maad eri omanduses ja jahiseltside hallata, liitus kokkuleppega loobuda üleminekuaja jooksul pliilisest laskemoonast, et hoida nii loodust kui inimeste tervist.
- Valmis uuring looduskapitali rahastusmudelitest, mis pakub maaomanikele uusi võimalusi looduse hoidmisel majanduslikult motiveeritud olla.
- Lisaks seirati ja nõustati maaomanikke kaitsealuste liikide osas, koostati eksperthinnanguid ja analüüse ning viidi läbi koolitusi, kus arutati vabatahtliku ja lepingulise looduskaitse eeliseid.
Oluline ei ole ainult numbrid. Märgiline on see, et projekt aitas ületada vastandumise – „looduskaitse vs maaomanik“ – ja näidata, et kokkulepetel põhinev süsteem töötab. Maaomanikud ei tunne end kõrvale jäetuna, vaid liidritena, kes saavad ise teha teadlikke valikuid ning neid ei hurjutata ega patroniseerita nende valikute üle.
See on uus kultuur: looduskaitse ei tähenda enam ainult piiranguid, vaid ka võimalusi. Võimalust kasvatada usaldust, leida tasakaalu ja luua Eestisse praktika, kus loodushoid ja eramaa ei ole vastandid, vaid liitlased.
Täname südamest maaomanikke, partnered kelleks olid Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts; eksperte ning muidugi - Keskkonnainvesteeringute Keskust kaasrahastuse eest!
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks sai Priit Põllumäe
9. juuli 2025 valiti SA Loodushoiu Fondi nõukogu uueks esimeheks Priit Põllumäe. Põllumäe on varasemalt töötanud pikalt metsanduse ja keskkonna valdkonnas sh Eesti Maaülikoolis, Keskkonnaministeeriumis ning erasektoris. Ta on olnud nii Eesti kui rahvusvaheliste keskkonna- ja metsapoliitikate kujundamise ja juurutamise juures ja panustanud säästva metsanduse PEFC sertifikaadi arendamisse.
Priit Põllumäe sõnul on tema eesmärk toetada SA Loodushoiu Fondi edasist arendamist ning seada uusi sihte. "Olen väga uhke, et saan aidata kaasa Loodushoiu Fondi missiooni täitmisele. Fond on erakordselt tähelepanuväärse ja uudse lähenemisega loodushoiuorganisatsioon, sest sel on väga tugev kogukondlik mõõde unustamata põhieesmärki ehk loodushoidu," ütles Põllumäe. Priit on selgelt veendunud, et sellise eraalgatusliku lähenemiseta riik oma seatud eesmärke ei saavuta.
SA Loodushoiu Fond on 2021. aastal asutatud sihtasutus, mille eesmärk on koguda ja suunata raha Eesti looduse ja keskkonna heaks. Fondi missioon on toetada inimesi ja organisatsioone loodushoidu panustamisel püüdes tasakaalu ja eelkõige sünergiat leida inimõju ja looduse pakutavate hüvede vahel.
