Kliima
Metsad
Päris või plastikust jõulupuu - kumb on keskkonnasõbralikum?
Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal tõstatub küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas pärispuu või tehismaterjalist kunstpuu? Koondasime siia info, mille paikapidavust kontrollisime Eesti oludes, ja jagame seda nüüd ka Sinuga.
Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?
Lühike vastus – päris! Puude kasvamine aitab leevendada kliimamuutusi ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate te tegelikult ikkagi metsi (allpool sellest täpsemalt).
Kas tehispuud on keskkonnale halvad?
Alustame sellest, et uue plasti lõhn ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu. Kuid materjali tõttu, millest puu on valmistatud, ei ole enamik kunstlikke puid ka ringlusse võetavad, jõudes nii kohalikesse prügilatesse.
Tehispuu valmistatakse tööstuslikult ning plastmaterjalidest (PVC, PE, PP), kusjuures 99% plastist pärineb taastumatust fossiilkütusest, st naftast või gaasist. Seda süsinikku tagasi maa alla ei topi.
Ligi 90% puudest tuuakse omakorda Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu.
Aga minu tervisele?
Mis puutub plastidesse, siis PVC on täis kantserogeene. Eriti reguleerimata on materjal, mida kasutatakse jõulupuude valmistamiseks.
Veelgi halvemaks teeb selle asjaolu, et PVC valmistamisel kasutatakse stabilisaatorina pliid, mis korduval kasutamisel laguneb pliitolmuks.
Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?
Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks. Eriti kodumaiste jõulupuude puhul.
Järgmisena - toetate metsi! Isegi kui looduses kasvavaid puid võetakse maha kuusemüügiks, jääb neid alles palju-palju rohkem! Riigimetsast toodi 2021. aastal 9000 puud, mis teeks ca 4 hektarit kuusemetsa. Kuid need puud võetakse vaid kohtadest, kus puu ei saa suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Erasektor müüb erinevatel hinnangutel vähemalt 30 000 puud veel juurde, selles koguses on nii istanduse puud kui alusmetsast pärit puud.
Rääkides aga näiteks USA istandustes kasvavatest 350-500 miljonist kuusekesest, siis sealt lõigatakse igal aastal jõuludeks 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, koduna paljude loomade, lindude ja taimede jaoks.
Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda neile teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks. Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlusse võetavad ja lõpetavad prügimäel.
Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?
Kasvav puu seob süsinikku. Looduspõhised süsinikusidumise lahendused, nagu metsakasvatus, aitavad siduda kuni 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust CO2 heitkogustest. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab ka, et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.
Majandatavas metsas tehakse hooldusraie käigus ruumi tulevikupuudele. Istutades 2000 puud hektarile, on neid 60 aasta pärast 300-600 puud hektaril. Need allajäänud või allajäävad puud võibki koju tuua. Erinevate andmete järgi istutavad põllumajandustootjad eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, liikidele elupaiku ja head mulda.
Jõulupuud Eestis
Kui ostad jõulupuu:
- osta lähedal kasvanud, nii ei ole transpordiga seonduvat heidet.
- Eelista looduslikku istanduse kuusele.
Aga mida teha Eestis päriskuuskedega, mille tõid jõuluks tuppa?
- Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik maha tagasi istutada. Võta ühendust kohaliku metsaühistuga, tal on võimalik öelda, kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna. Vaata, et puu ei oleks väga kuumas toas viibinud.
- Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
- Söödav kraam: Elistvere Loomapark, mittesöödav kraam: Elistvere Loomapark. Võta palun enne ühendust.
- Sul on oma aed? Leia aias koht, kus puu pakub varjumiseks paika putukatele või taimedele. Talvel pakuvad igihaljad puud lindudele turvalist istumise kohta. Kevade saabudes, arvesta, et mida rohkem on lõigatud okstel ja tüvel maapinnaga kontakti, seda kiiremini puit laguneb. Aukude puurimine puutüvesse kiirendab protsessi, maas lamav puit pakub omakorda sobivat elupaika erinevatele putukatele. Üldjuhul Eesti aias just liiga palju lagupuitu ei leidu - innukas aiapidaja koristab oksaraod ära. Ole positiivselt laisk!
- Tee kuuseke multšiks peenardele ja aiateedele.
- Lasteaiad ja koolid - saate puurida jõulupuu tüvesse augud ning nii on olemas putukahotell.
- Kohalikud omavalitsused - kuivanud esinduspuu tüvest saab teha riiulid, nagu Tšehhis Praha esinduspuuga tehti. Kui sisukas firmakingitus järgmiseks aastaks!
- Koduseid võimalusi leiab veel: sae puutüvi ketasteks (või lase kohalikul ehituspoel seda teenusena teha) ning kasuta erinevateks projektideks: soojaalus, tassialus, peenra ääristus, puidust medaljonid, hoovi lillepostamentide alused, mudaköögi tarvilikud objektid, toesta kuivanud oksaga orhideed jms.
- Kuuse saab annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).
Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua, on veel võimalusi:
- Mine metsa ja tee seal pilt sulle meeldivast kuusest. Salvesta oma puu GPS koordinaadid ning kui Su sõber sinult uurib, milline on Sinu tänavune kuusk, saada talle see pilt ja koordinaadid.
- Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas).
- Kaunista akna taga olev puu marjadega – pidulauaks lindudele.
- Loo oma kuuseke, taaskasutades vanu materjale. Ideid leiad siit.
Sihtasutus Loodushoiu Fond algatas 2022. aastal projekti Istutades tulevikku. Sellega pakume kõigile soovijaile võimalust metsa istutada, samuti nõustame erinevaid osapooli looduspõhiste süsinikusidumise võimaluste osas.
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud uudised
Tegus noor leiab metsanduses igal juhul oma koha
Foto: Mailis Vahenurm
Metsaharidusega vanemate peres Vara metskonnas kasvanud Airiin Vaasa jõudis metsandusõpinguteni juhuslikult, pere vastasseisust hoolimata. Juba ülikooliajal aktiivsusega silma paistnud noore naise tiitlite hulka lisandus värskelt Euroopa kliimasaadiku uhke nimetus.
Millega Euroopa kliimapakti saadik täpselt tegeleb, on suuresti selle tiitli kandja enda sisustada. Tegu on vabatahtliku tööga, mille eesmärk on aidata kogukondi kaasates suurendada kliimateadlikkust ja pakkuda keskkonnaprobleemidele praktilisi lahendusi. Vaasa puhul siis eelkõige metsandusvaldkonnas, mida ta on õppinud ja kus töötanud. „Metsanduses võtavad palju sõna need, kellel ei ole metsandustausta, seega on loogiline võtta aktiivne kaasarääkija roll ja tuua diskussiooni rohkem teaduslikku vaadet,“ selgitab ta. „Kuna ma hetkel ühegi konkreetse organisatsiooniga püsivalt seotud pole, on mul võimalik neid teemasid siduda erinevate projektidega, millega tegelen.“
Eestis on Euroopa kliimapakti saadikuid veelgi, tuntuim neist riigikogu liige Hanah Lahe.
Mets kasvab ju ise?
Metsandusinimestele jäi Vaasa (26) nimi mällu mõne aasta taguselt metsanduse visioonikonverentsilt, kus ta tegi metsaüliõpilaste nimel ettekande sellest, millises metsandussektoris üliõpilased tulevikus töötada sooviksid. Selles oli omajagu kriitikat n-ö vanade tegijate aadressil, mis peegeldas metsandust õppivate noorte tunnet, et järelkasvu suhtutakse kohati üleolevalt ja värske koolist tulnud spetsialistina on oma kohta selles välja kujunenud hierarhias raske leida.
Kriitiline kõne võeti vastu aplausi ja kiidusõnadega ning pärast seda hakkas juba ülikooliajal väga tegusana silma paistnud noore naise nimi metsandusega seotud rollide juures üha enam figureerima. „Osaliselt olen läbi löönud tänu sellele, et ma ütlen välja, mida mõtlen,“ tunnistab Vaasa. „See võib ka konflikte tekitada, aga üldiselt ausust hinnatakse.“
Vaasa kasvas üles Tartumaal Vara metskonnas, kus töötasid mõlemad tema vanemad, nagu ka ülejäänud külarahvas. Sellest hoolimata ei mõelnud ta kunagi, et ka tema tulevik võiks metsandusega seotud olla. Vastupidi – noorena ta ei mõistnud, miks metsa üldse kasvatama peab, mets kasvab ju ise? Vanemadki eelistasid, et tütar läheks õppima õigusteadust, teda ennast tõmbas aga kultuurikorraldus, kust ta jäi napilt välja… „Kuidagi läks nii, et tollane parim sõbranna pakkus, et õpime koos midagi suvalist pool aastat ja siis saame eriala endale meelepäraseks vahetada,“ jutustab naine. Juhtus nii, et see „midagi suvalist“ oli metsandus, sõbranna kooli lõpuks ei kandideerinudki, Vaasa läks Maaülikooli üksinda ja avastas, et metsandus on nii meelepärane, et bakalaureuseõppe lõpus tegi sellele magistrikraadi kohe otsa.
Aktiivsus jääb silma
Ta ütleb, et on alati tahtnud teha asju, millel on mõju, ning see seletab tema aktiivsustki. Maaülikoolis sai temast metsanduse tuutor ehk tugiüliõpilane teistele tudengitele. Ta oli metsaüliõpilaste seltsi esimees ja korraldab tänaseni Järvseljal metsanduse kutsevõistlusi. Juba magistriõpingute ajal kutsuti Vaasat ajutiselt tööle Eesti Metsaseltsi tegevjuhiks ning ta on praegu seotud nii Loodushoiu Fondi kui ka Luua metsanduskooliga.
„Isa ütles kohe, et ega minust mingit õiget metsameest saa, ja seda olen alati ka ise teadnud. Mind paeluvad pigem pehmemad ja haridusega seotud tegevused, sellised, kus metsandus on põimunud teiste valdkondadega, nagu ürituskorraldus või turundus,“ selgitab tegus naine.
Praegu on tema fookuses rahvusvaheline WESEM-projekt (Wildlife Estates Sustainable & Ethic Management), mille partnerid Eestis on Loodushoiu Fond ja Luua metsanduskool. Projekti eesmärk on koolitada kutseõppe õpilasi ja metsanduse, põllumajanduse ning keskkonnaspetsialiste, kes nõustavad maaomanikke või põllumehi, et oma maad eetiliselt ja jätkusuutlikult majandada ning edukalt taotleda Wildlife Estatesi märgist. Selleks luuakse koolitusplatvorm ja mentorite võrgustik, millest võiks tulevikus Luua koolis välja kasvada täiesti uus õppekava maaomanikke nõustavate spetsialistide koolitamiseks, mis lähtub Wildlife Estatesi väärtustest.
Wildlife Estatesi märgisega tunnustatakse maaomanikke, kes panustavad vabatahtlikult bioloogilise mitmekesisuse suurendamisse. Piltlikult tähendab see eraloodushoiu propageerimist, mis Eestis ei ole veel väga levinud, kuid eraalgatuslik ja vabatahtlik loodushoid võiks tulevikus siingi riiklike kaitsealade kõrval võrdväärsena eksisteerida.
Paeluvad mõjusad tegevused
On kuidagi kujunenud, et kuigi Vaasa toimetab metsandussektoris mitme projektiga, ei ole ta endale seda üht ja õiget kohta, kus pikemalt väärtust luua, veel leidnud. Küll usub ta, et õiged uksed avanevad õigel hetkel.
Tulevikutöökohalt ootab ta võimalust teha suuri ja mõjukaid asju. „See võiks olla seotud haridusega ja seal peaks olema ka sellist korralduslikku ning turunduslikku poolt,“ mõtiskleb ta. „Mis see täpselt on, jään vastuse võlgu. Tahaks teha asju, millel on mõju.“
Kui küsida, mida ta soovitab noortele, kes metsandust õppida plaanivad, on Vaasal selge sõnum: „See inimene peaks ise olema tegus ja otsima uuenduslikke lahendusi. Selliseid inimesi metsanduses väga hinnatakse.“ Samas rõhutab ta, et ilma tõelise huvita looduse vastu on raske: „Sul võivad üldteadmised olemas olla, aga seoste tekkimiseks peab ise ka natukene fanatt olema.“
WESEM kolmas kohtumine toimus Andaluusias
Keda usaldab maaomanik kõige rohkem?
Teist maaomanikku.
Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie WESEM (Wildlife Estates and Land Ethical Mentorship – wesem-erasmus.eu) projekti rahastatakse ERASMUS programmi kaudu.
Kolmandal kohtumisel, mis toimus üsna eksootilises Andaluusias, Hispaanias:
analüüsisime tööjõupuudust looduse ja elurikkuse hoidmise valdkonnas ning arutasime, kuidas loodus õppematerjalid võimaldavad viia puuduolev info spetsialistideni.
Arutlesime kutseõppes pakutava info üle valdkonnas, keskendudes paindlikule, praktilisele ja täielikult veebipõhisele kutseõppele.
Tutvustasime loodavaid vahendeid, mis pakuksid praktilisi nõuandeid metsandusega tegelevatele maaomanikele, kes soovivad järgida Wildlife Estates’i märgise ja PEFC standardeid.
Märkasime taas, kui erinevad on riigid, sõites läbi Hispaania mägipiirkondade, kus põllumajanduses kasutatakse niisutussüsteeme ning panustatakse metsade loomisesse.
Külastasime Castillo de Canena oliivimõisa, kus kasutatakse uuenduslikke meetodeid. Mulda analüüsivaid mõõtejaamu, automaatset ja teavitusüsteemidega niisutussüsteeme. Ettevõte müüb oliivipuude okste kärpimise jäägid puitmassiks, mitte ei põleta ära ning oliiviõli pressimise masinaid renditakse ka teistele kohalikele maaomanikele.
Loodushoiu Fond kinnitati ÜRO algatuse partneriks
Loodushoiu Fond on kinnitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) ökosüsteemide taastamise kümnendi parteriks.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi eesmärk on taastada 2030. aastaks 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaikasid. Taastatakse kaheksat tüüpi ökosüsteeme, milleks on: põllumaad, metsad, mageveed, mäed, ookeanid ja rannikud, turbaalad, linnapiirkonnad ning rohumaad, põõsad ja savannid.
ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnendi programm on tuntud ka märksõna #generationrestoration järgi. Selles kaasa löömiseks on kaheksa erinevat partnerluse tüüpi. Loodushoiu Fond valiti ÜRO partneriks tegutseja kategoorias (Actor). Kokku on algatusel partnereid praegu üle 200.
ÜRO partneriks saades võttis Loodushoiu Fond endale kohustuse toetada ja hõlbustada ökosüsteemide taastamise tegevusi ning nõustus järgima ÜRO kümnendi taastamise põhimõtteid.
ÜRO kümnendi eesmärkidesse panustavad projektid on koondatud FERM registrisse (Framework for ecosystem restoration monitoring). FERM koosneb georuumilisest platvormist ja taastamisalgatuste registrist. See on ametlik seireplatvorm ülemaailmsete edusammude jälgimiseks ja heade tavade levitamiseks. FERM registrist on võimalik otsida erinevaid ökosüsteeme taastavaid algatusi ning sinna on ka võimalik organisatsioonidel enda taastamisalgatusi üles laadida.
Lisainfo: https://www.decadeonrestoration.org/