Kliima
Metsad
Päris või plastikust jõulupuu - kumb on keskkonnasõbralikum?
Jõulude ajal tuuakse traditsiooniliselt Eestis koju jõulupuu – sagedamini kuusk, vahel ka nulg. Igal aastal tõstatub küsimus, milline puu on keskkonnasõbralikum – kas pärispuu või tehismaterjalist kunstpuu? Koondasime siia info, mille paikapidavust kontrollisime Eesti oludes, ja jagame seda nüüd ka Sinuga.
Päriskuusk või tehis: milline jõulupuu on keskkonnale parem?
Lühike vastus – päris! Puude kasvamine aitab leevendada kliimamuutusi ja kuigi Teie jõulupuu on maha lõigatud, toetate te tegelikult ikkagi metsi (allpool sellest täpsemalt).
Kas tehispuud on keskkonnale halvad?
Alustame sellest, et uue plasti lõhn ei ole lihtsalt nii nostalgiline kui karge ja värske igihaljas jõulupuu. Kuid materjali tõttu, millest puu on valmistatud, ei ole enamik kunstlikke puid ka ringlusse võetavad, jõudes nii kohalikesse prügilatesse.
Tehispuu valmistatakse tööstuslikult ning plastmaterjalidest (PVC, PE, PP), kusjuures 99% plastist pärineb taastumatust fossiilkütusest, st naftast või gaasist. Seda süsinikku tagasi maa alla ei topi.
Ligi 90% puudest tuuakse omakorda Hiinast, mille tulemuseks on suuremad süsinikdioksiidi heitkogused – transpordi tõttu.
Aga minu tervisele?
Mis puutub plastidesse, siis PVC on täis kantserogeene. Eriti reguleerimata on materjal, mida kasutatakse jõulupuude valmistamiseks.
Veelgi halvemaks teeb selle asjaolu, et PVC valmistamisel kasutatakse stabilisaatorina pliid, mis korduval kasutamisel laguneb pliitolmuks.
Miks on tõelised puud paremad kui kunstlikud?
Esiteks ei tekita pärispuud intensiivset süsinikdioksiidi heidet, mida on vaja kunstlike puude tootmiseks ja transportimiseks. Eriti kodumaiste jõulupuude puhul.
Järgmisena - toetate metsi! Isegi kui looduses kasvavaid puid võetakse maha kuusemüügiks, jääb neid alles palju-palju rohkem! Riigimetsast toodi 2021. aastal 9000 puud, mis teeks ca 4 hektarit kuusemetsa. Kuid need puud võetakse vaid kohtadest, kus puu ei saa suureks kasvada: teede ja kraavide servadest, elektriliinide ja vana metsa alt. Erasektor müüb erinevatel hinnangutel vähemalt 30 000 puud veel juurde, selles koguses on nii istanduse puud kui alusmetsast pärit puud.
Rääkides aga näiteks USA istandustes kasvavatest 350-500 miljonist kuusekesest, siis sealt lõigatakse igal aastal jõuludeks 30 miljonit puud. Päris puude ostmine aitab hoida istandusi ettevõtluses ja hoiab maad metsaelupaigana, koduna paljude loomade, lindude ja taimede jaoks.
Veelgi enam, pidustuste lõppedes saab puid ringlusse võtta ja anda neile teise elu. Enamikes riikides on organisatsioonid, kes kasutavad annetatud jõulupuid oma kohalike kogukondade kaitse- ja elupaikade projektideks. Samal ajal ei ole kunstlikud puud tavaliselt ringlusse võetavad ja lõpetavad prügimäel.
Kuidas mu tõeline jõulupuu looduse jaoks midagi muudab?
Kasvav puu seob süsinikku. Looduspõhised süsinikusidumise lahendused, nagu metsakasvatus, aitavad siduda kuni 30% kliimamuutuste aeglustamiseks vajalikust CO2 heitkogustest. Tõelise jõulupuu ostmine tähendab ka, et toetate kohalikke metsakasvatajaid ja aitate säilitada terveid metsi tulevaste põlvkondade jaoks.
Majandatavas metsas tehakse hooldusraie käigus ruumi tulevikupuudele. Istutades 2000 puud hektarile, on neid 60 aasta pärast 300-600 puud hektaril. Need allajäänud või allajäävad puud võibki koju tuua. Erinevate andmete järgi istutavad põllumajandustootjad eelmise kohale 1-3 istikut. See tähendab rohkem puid kliimamuutuste vastu võitlemisel ning inimestele elutähtsat puhast õhku ja vett, liikidele elupaiku ja head mulda.
Jõulupuud Eestis
Kui ostad jõulupuu:
- osta lähedal kasvanud, nii ei ole transpordiga seonduvat heidet.
- Eelista looduslikku istanduse kuusele.
Aga mida teha Eestis päriskuuskedega, mille tõid jõuluks tuppa?
- Eesti kasvatajatelt potitaimena soetatud kuuseke on võimalik maha tagasi istutada. Võta ühendust kohaliku metsaühistuga, tal on võimalik öelda, kas ja kuhu tohiks puu kasvama panna. Vaata, et puu ei oleks väga kuumas toas viibinud.
- Loo kodusoojus endale või paku kellelegi, kel on ahjuküte.
- Söödav kraam: Elistvere Loomapark, mittesöödav kraam: Elistvere Loomapark. Võta palun enne ühendust.
- Sul on oma aed? Leia aias koht, kus puu pakub varjumiseks paika putukatele või taimedele. Talvel pakuvad igihaljad puud lindudele turvalist istumise kohta. Kevade saabudes, arvesta, et mida rohkem on lõigatud okstel ja tüvel maapinnaga kontakti, seda kiiremini puit laguneb. Aukude puurimine puutüvesse kiirendab protsessi, maas lamav puit pakub omakorda sobivat elupaika erinevatele putukatele. Üldjuhul Eesti aias just liiga palju lagupuitu ei leidu - innukas aiapidaja koristab oksaraod ära. Ole positiivselt laisk!
- Tee kuuseke multšiks peenardele ja aiateedele.
- Lasteaiad ja koolid - saate puurida jõulupuu tüvesse augud ning nii on olemas putukahotell.
- Kohalikud omavalitsused - kuivanud esinduspuu tüvest saab teha riiulid, nagu Tšehhis Praha esinduspuuga tehti. Kui sisukas firmakingitus järgmiseks aastaks!
- Koduseid võimalusi leiab veel: sae puutüvi ketasteks (või lase kohalikul ehituspoel seda teenusena teha) ning kasuta erinevateks projektideks: soojaalus, tassialus, peenra ääristus, puidust medaljonid, hoovi lillepostamentide alused, mudaköögi tarvilikud objektid, toesta kuivanud oksaga orhideed jms.
- Kuuse saab annetada kunstnikele, kes teevad tuleskulptuure (MTÜ Valgusfestival, MTÜ Valgusklubi vms).
Kuid kui Sa ei soovi sel aastal kuuske koju tuua, on veel võimalusi:
- Mine metsa ja tee seal pilt sulle meeldivast kuusest. Salvesta oma puu GPS koordinaadid ning kui Su sõber sinult uurib, milline on Sinu tänavune kuusk, saada talle see pilt ja koordinaadid.
- Anneta näiteks Sihtasutus Loodushoiu Fondile (A/A: EE727700771006136155, Viitenumber: 32120, Selgitus: "Nimi" kuusk on metsas).
- Kaunista akna taga olev puu marjadega – pidulauaks lindudele.
- Loo oma kuuseke, taaskasutades vanu materjale. Ideid leiad siit.
Sihtasutus Loodushoiu Fond algatas 2022. aastal projekti Istutades tulevikku. Sellega pakume kõigile soovijaile võimalust metsa istutada, samuti nõustame erinevaid osapooli looduspõhiste süsinikusidumise võimaluste osas.
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud uudised
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Pärnus toimub metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“
Pildi autor: Google Gemini
30. mail 2025 toimub Pärnus metsaomanikele suunatud üritus „Põlispuude lood“, mille eesmärk on tõsta teadlikkust põlispuude väärtusest ja loodushoiust. Kohtumispaigaks on Hestia Hotel Strand, Paralepa saal, A. H. Tammsaare pst 35 ning päeva juhib loodusemees ja rändaja Hendrik Relve.
Ürituse korraldavad Loodushoiu Fond ja Ühinenud Metsaomanikud, kes soovivad pakkuda metsaomanikele praktilisi teadmisi ja inspireerivaid lugusid sellest, kuidas põlispuud ära tunda, hoida ja väärtustada. Ürituse fookuses on ka uued suunad looduskaitse erarahastuses ning võimalus tutvuda põlispuude registriga.
Pärast loenguid suundutakse ühiselt jalutuskäigule parki, kus Hendrik Relve tutvustab kuidas põlispuud ära tunda ja räägib nende ökoloogilisest ja kultuurilisest tähendusest.
Osalemine on tasuta, kuid eelregistreerimine on vajalik. Registreeruda saab kuni 30. maini siin
Päevakava:
14:45–15:00 –– Kogunemine ja tervituskohv
15:00–15:05 –– Avasõnad ja tutvustus
15:05–15:25 –– Looduskaitselised lepingud (Pille Ligi)
15:25–15:40 –– Põlispuu hoidja ja põlispuude register (Ain Näkk)
15:40–16:40 –– Põlispuudest ja nende olulisusest: kuidas ära tunda ja miks hoida? (Hendrik Relve)
16:40-17:00 –– Kohvipaus
17:00–18:30 –– Jalutuskäik pargis
Kogunemine õues ja jalutuskäik koos Hendrik Relvega. Reaalsete põlispuude näidete vaatamine pargis.
18:30 –– Päeva lõpetamine
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Loodushoiu Fond panustas Saksamaal Euroopa metsataastamise strateegiasse
Loodushoiu Fondi teemajuht Ain osales 20.-22. mail 2025 Saksamaal, Bonnis toimunud töötoas "Making it Happen: Strategies for Large-scale Forest Restoration in Europe". Üritus, mis keskendus metsaökosüsteemide laiaulatusliku taastamise strateegiatele Euroopas, tõi kokku eksperdid kogu Euroopast.
Kahepäevase intensiivse programmi eesmärk oli koondada erinevaid arusaamu metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas, määratleda edasised sammud ning luua ühiseid arusaamu ja koostöösidemeid selle protsessi kiirendamiseks. Kokkusaamise keskseks küsimuseks oli, mida on vaja metsaökosüsteemide taastamise laiendamiseks Euroopas ja kuidas seda edasi viia. Ürituse korraldas SUPERB projekt koostöös Prospex Instituudiga.
Programmi esimesel päeval tehti väljasõit SUPERB projekti demonstratsioonialale Gevelsbergis. Seal tutvustasid kohaliku metsaameti Wald und Holz NRW esindajad Larissa Janzen ja Catharina Schmidt segapuistute rajamise ja avatud kaardistamise meetodeid, arutledes nii edutegurite kui ka poliitiliste väljakutsete üle.
Endine hariliku kuuse puhtpuistu on pärast üraskirüüstet uuendatud hariliku pöögi, valgepöögi ja pihlakaga, juurde tuleb ka looduslikke liike.
Taastamisalal olevad istutatud puud on kaitsutud torbikutega, kuid vaatamata sellele on istutatud puudel ulukikahjustusi.
Lisaks praktilistele näidetele Saksamaal jagasid oma kogemusi metsa taastamise, poliitiliste võimaluste ja väljakutsete ning sidusrühmade kaasamisel ka SUPERB demoalade eksperdid Hispaaniast, Rootsist ning Horvaatia ja Serbia piirialadelt. Põhjalikult käsitleti ka sidusrühmade dialoogi ja konfliktide lahendamist, näiteks seoses Natura 2000 eesmärkide ja Gevelsbergi taastamiseesmärkide ühildamisega, ning EL-i looduse taastamise määruse rakendamisega seotud küsimusi.
Töötoa teisel päeval, mis toimus Universitätsclub Bonnis, keskenduti tulevikku suunatud meetmete ja strateegiate väljatöötamisele. Osalejatele tutvustati SUPERB metsa taastamise teabeväravat – avatud veebiplatvormi, mis koondab praktilisi ja poliitikakujundamisele suunatud teadmisi metsa taastamisest, mis on alles arendamisel. Arutelude tulemusena sõnastati konkreetsed tegevused ja koostöövõimalused tuvastatud meetmete ja strateegiate elluviimiseks.
Suheldes erinevate ekspertidega üle Euroopa oli hea meel tõdeda, et arusaam, et looduse taastamistegevuste jaoks on vaja kaasata ka maaomanik ning et tema kohalolu ja sisuline kaasatus on nende tegevuste õnnestumiseks kriitilise tähtsusega, on laialdaselt jagatud seisukoht, samuti ka seisukoht, et maaomanikku tuleb toetada nii seadusandluse, kui ka kompensatsioonidega.
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Põllumajandus
Passiivsest looduskaitsest aktiivseks maahoolduseks – intervjuu Pille Ligiga
Allikas: ELO CountrySide ajakiri, nr 215 (lk 11)
Pille Ligi on pühendunud looduse teadliku majandamise edendaja. Ta juhib maaomanike Loodushoiu Fondi ning on tegutsenud viimased kolm aastat selle nimel, et toetada Eestis eraomandis maade looduskaitselist kasutust ning tutvustada maaomanike algatatud looduse hoidmise tegevusi. Lisaks on ta Sihtasutus Loodushoiu Fondi juhatuse liige, kuulub Wildlife Estates juhtkomiteesse ning juhib WESEM Erasmuse projekti.
WESEM projekt – eetiline ja kestlik maamajandus hariduse kaudu
ELO ajakiri: Milline on WESEM projekti põhieesmärk?
Pille Ligi: WESEM (Wildlife Estates and Land Ethic Mentorship) projekt on mulle südamelähedane. Meie eesmärk on muuta arusaamu maaomanikest – mitte näha neid üksnes passiivsete loodusvaatlejatena, vaid eetiliste ja aktiivsete maamajandajatena. Soovime tõsta esile nende rolli elurikkuse säilitamises ja kestlike maakasutustavade arendamises kutsehariduse kaudu.
ELO: Kuidas WESEM integreerib eetilise ja kestliku maakasutuse kutseharidusse?
Pille: Oleme analüüsinud metsanduse ja põllumajanduse õppekavade puudujääke ning loonud suunatud koolitusmoodulid looduse majandamise, taastamise ja kestliku kasutuse teemadel. Euroopa Liidu taastamismäärus nõuab, et maaomanikud oskaksid mitte üksnes kaitsta, vaid ka taastada. Me ei anna ainult teadmisi – pakume praktilisi oskusi, millega nad saavad teisi maaomanikke nõustada eetilise maakasutuse osas. On võimas näha, kuidas haridus võib inspireerida tegutsema.
ELO: Millised on koolitusmoodulite põhikomponendid?
Pille: Arendame ja testime digitaalseid õppematerjale ning loome praktilisi tööriistu, mida maaomanikud saavad igapäevaselt kasutada. Näiteks sisaldab meie andmebaas soovitusi väga konkreetsetele küsimustele – kui suur peab olema puhverala, milliseid liike arvesse võtta jpm. Samuti rajame mentorlusvõrgustikku ja korraldame õpitubasid, et tugevdada looduse majandamisest huvitatud kogukonda.
ELO: Mis rolli mängivad mikrokraadid või mikrokrediidi, nagu neid mujal nimetatakse?
Pille: Mikrokraadid võimaldavad osalejatel tõendada oma teadmisi ja oskusi paindlikul ning praktilisel viisil. Näiteks kui maaomanik Šotimaal soovib teadmisi looduse taastamisest, võib ta läbida mikrokraadi kursuse koostöös kutsekooliga. Eduka lõpetamise järel saab ta ametliku tunnistuse keskkonna valdkonnas, mida saab edasi kombineerida suuremate kvalifikatsioonide saavutamiseks.
ELO: Kuidas mentorlusmudel toimib?
Pille: Mentorlus on kogu programmi selgroog. Me ühendame kogenud praktikuid maaomanike ja õppijatega, et vahetada praktilisi kogemusi ja parimaid tavasid. See pole ühepoolne õpetamine, vaid kahepoolne õppimine. Mudel on inspireeritud USA Sand County Foundationi praktikast, kus maaomanikud toetavad üksteist teadmiste ja kogemuste kaudu.
ELO: Mis on Wildlife Estates märgise tähendus?
Pille: See on tõend, et maaomanik mitte ainult ei räägi looduse hoidmisest, vaid teeb seda ka päriselt. Märgis aitab esile tuua parimaid näiteid jätkusuutlikust maamajandusest ning innustada ka teisi samas suunas liikuma.
ELO: Kuidas WESEM tagab koolituse kättesaadavuse ja vastavuse Euroopa standarditele?
Pille: Paneme suurt rõhku kättesaadavusele – arendame e-õppe platvorme ja praktilisi töövahendeid. Mentorlusvõrgustikud toetavad õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks järgime kvaliteedistandardeid ning seome mikrokrediidid riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. See tagab, et meie koolitus ei ole üksnes sisukas, vaid ka ametlikult tunnustatud ja laialdaselt rakendatav.
Lisainfo saamiseks WESEM projekti ja Maaomanike Loodushoiu Fondi kohta:
👉 www.loodushoiufond.ee
👉 www.wildlife-estates.eu
👉 ELO - European Landowners’ Organization
