Põllumajandus
Loodushoiu Fondi uueks nõukogu liikmeks valiti Olav Kreen
Loodushoiu Fondi asutaja Eesti Erametsaliit valis uueks fondi nõukogu liikmeks Olav Kreeni.
Olav Kreen on 7. põlvkonda maaomanik Viru-Nigula Vallast. Oma tegevustes soovib leida tasakaalu põllumajanduse ja loodushoiu vahel. Kogemusi on ammutanud nii Rootsist kui Ameerikast ning tema hallata on 600 ha põllu ning 100 ha metsamaad.
Uue nõukogu liikme kaudu on ka põllumajanduse valdkonna maaomanikud kaasatud loodushoiu teemadesse. Täna tegutseb Olav Kreen Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmena ja on Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige.
Olav rõhutab, et kõigest 10% Eestimaast on intensiivses kasutuses põllukultuuride all ja põllumajanduse all olevast alast on umbes 23% mahemaa. Enamust põllumajandusmaast majandatakse keskkonnasõbralikult, kus panustatakse mulla tervise ja elurikkuse suurendamisse.
Oma rollina näeb Olav looduskaitselise vastandumise asendamist tulemustele orienteeritud loodushoiuga põllumajandusvaldkonnas. Võtmetähtsusega on süsteemi vabatahtlikkus mida saavutada osaliste teadlikkuse tõusu abil. Kõige aluseks peab ta koostöö ja üksteisemõistmise arendamist.
Foto: Scanpix
Autor: Loodushoiu Fond
Seotud uudised
Passiivsest looduskaitsest aktiivseks maahoolduseks – intervjuu Pille Ligiga
Allikas: ELO CountrySide ajakiri, nr 215 (lk 11)
Pille Ligi on pühendunud looduse teadliku majandamise edendaja. Ta juhib maaomanike Loodushoiu Fondi ning on tegutsenud viimased kolm aastat selle nimel, et toetada Eestis eraomandis maade looduskaitselist kasutust ning tutvustada maaomanike algatatud looduse hoidmise tegevusi. Lisaks on ta Sihtasutus Loodushoiu Fondi juhatuse liige, kuulub Wildlife Estates juhtkomiteesse ning juhib WESEM Erasmuse projekti.
WESEM projekt – eetiline ja kestlik maamajandus hariduse kaudu
ELO ajakiri: Milline on WESEM projekti põhieesmärk?
Pille Ligi: WESEM (Wildlife Estates and Land Ethic Mentorship) projekt on mulle südamelähedane. Meie eesmärk on muuta arusaamu maaomanikest – mitte näha neid üksnes passiivsete loodusvaatlejatena, vaid eetiliste ja aktiivsete maamajandajatena. Soovime tõsta esile nende rolli elurikkuse säilitamises ja kestlike maakasutustavade arendamises kutsehariduse kaudu.
ELO: Kuidas WESEM integreerib eetilise ja kestliku maakasutuse kutseharidusse?
Pille: Oleme analüüsinud metsanduse ja põllumajanduse õppekavade puudujääke ning loonud suunatud koolitusmoodulid looduse majandamise, taastamise ja kestliku kasutuse teemadel. Euroopa Liidu taastamismäärus nõuab, et maaomanikud oskaksid mitte üksnes kaitsta, vaid ka taastada. Me ei anna ainult teadmisi – pakume praktilisi oskusi, millega nad saavad teisi maaomanikke nõustada eetilise maakasutuse osas. On võimas näha, kuidas haridus võib inspireerida tegutsema.
ELO: Millised on koolitusmoodulite põhikomponendid?
Pille: Arendame ja testime digitaalseid õppematerjale ning loome praktilisi tööriistu, mida maaomanikud saavad igapäevaselt kasutada. Näiteks sisaldab meie andmebaas soovitusi väga konkreetsetele küsimustele – kui suur peab olema puhverala, milliseid liike arvesse võtta jpm. Samuti rajame mentorlusvõrgustikku ja korraldame õpitubasid, et tugevdada looduse majandamisest huvitatud kogukonda.
ELO: Mis rolli mängivad mikrokraadid või mikrokrediidi, nagu neid mujal nimetatakse?
Pille: Mikrokraadid võimaldavad osalejatel tõendada oma teadmisi ja oskusi paindlikul ning praktilisel viisil. Näiteks kui maaomanik Šotimaal soovib teadmisi looduse taastamisest, võib ta läbida mikrokraadi kursuse koostöös kutsekooliga. Eduka lõpetamise järel saab ta ametliku tunnistuse keskkonna valdkonnas, mida saab edasi kombineerida suuremate kvalifikatsioonide saavutamiseks.
ELO: Kuidas mentorlusmudel toimib?
Pille: Mentorlus on kogu programmi selgroog. Me ühendame kogenud praktikuid maaomanike ja õppijatega, et vahetada praktilisi kogemusi ja parimaid tavasid. See pole ühepoolne õpetamine, vaid kahepoolne õppimine. Mudel on inspireeritud USA Sand County Foundationi praktikast, kus maaomanikud toetavad üksteist teadmiste ja kogemuste kaudu.
ELO: Mis on Wildlife Estates märgise tähendus?
Pille: See on tõend, et maaomanik mitte ainult ei räägi looduse hoidmisest, vaid teeb seda ka päriselt. Märgis aitab esile tuua parimaid näiteid jätkusuutlikust maamajandusest ning innustada ka teisi samas suunas liikuma.
ELO: Kuidas WESEM tagab koolituse kättesaadavuse ja vastavuse Euroopa standarditele?
Pille: Paneme suurt rõhku kättesaadavusele – arendame e-õppe platvorme ja praktilisi töövahendeid. Mentorlusvõrgustikud toetavad õppijaid kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks järgime kvaliteedistandardeid ning seome mikrokrediidid riiklike kvalifikatsiooniraamistikega. See tagab, et meie koolitus ei ole üksnes sisukas, vaid ka ametlikult tunnustatud ja laialdaselt rakendatav.
Lisainfo saamiseks WESEM projekti ja Maaomanike Loodushoiu Fondi kohta:
👉 www.loodushoiufond.ee
👉 www.wildlife-estates.eu
👉 ELO - European Landowners’ Organization
WESEM kolmas kohtumine toimus Andaluusias
Keda usaldab maaomanik kõige rohkem?
Teist maaomanikku.
Seetõttu on meil hea meel teatada, et meie WESEM (Wildlife Estates and Land Ethical Mentorship – wesem-erasmus.eu) projekti rahastatakse ERASMUS programmi kaudu.
Kolmandal kohtumisel, mis toimus üsna eksootilises Andaluusias, Hispaanias:
analüüsisime tööjõupuudust looduse ja elurikkuse hoidmise valdkonnas ning arutasime, kuidas loodus õppematerjalid võimaldavad viia puuduolev info spetsialistideni.
Arutlesime kutseõppes pakutava info üle valdkonnas, keskendudes paindlikule, praktilisele ja täielikult veebipõhisele kutseõppele.
Tutvustasime loodavaid vahendeid, mis pakuksid praktilisi nõuandeid metsandusega tegelevatele maaomanikele, kes soovivad järgida Wildlife Estates’i märgise ja PEFC standardeid.
Märkasime taas, kui erinevad on riigid, sõites läbi Hispaania mägipiirkondade, kus põllumajanduses kasutatakse niisutussüsteeme ning panustatakse metsade loomisesse.
Külastasime Castillo de Canena oliivimõisa, kus kasutatakse uuenduslikke meetodeid. Mulda analüüsivaid mõõtejaamu, automaatset ja teavitusüsteemidega niisutussüsteeme. Ettevõte müüb oliivipuude okste kärpimise jäägid puitmassiks, mitte ei põleta ära ning oliiviõli pressimise masinaid renditakse ka teistele kohalikele maaomanikele.
Loodushoiu Fond aitab kaasa elurikastele päikeseparkidele
Päikeseparke seostatakse peamiselt energiatootmisega, kuid harvemini mõeldakse sellele, et looduslikus keskkonnas asuvates parkides võiks toetada ka elurikkust. Kuidas seda saavutada ja kuidas saaks paremini ära kasutada paneelidevahelist maad?
Nendele küsimustele saab vastuse värsket Osooni lugu vaadates.
Loodushoiu Fond teeb koostööd Kaamos Grupi ettevõtetega ning on selle raames kaardistanud ära kümme päikeseparki ja pakkunud välja erinevad elurikkust edendavad tegevused.
Näiteks võiks päikeseparkide paneelide vahelist ala kasutada taimkatte taastamiseks, sealhulgas külvata kohalikke taimi, mis pakuvad varjupaika ja toiduallikat tolmeldajatele ning teistele putukatele. Selline lahendus ei suurenda üksnes pargi ökosüsteemiväärtust, vaid vähendab ka vajadust sagedase niitmise järele, mis omakorda vähendab hoolduskulusid ja süsinikujalajälge.
Mitmed teadusuuringud on tõestanud, et elurikkuse toetamist saab soodustada mitmel viisil. Näiteks võiks mõelda väikeste veekogude loomisele või pesitsuskohtade rajamisele lindudele ja väikeloomadele. Samuti saab luua mesilasala, mis mitte ainult ei toeta mesilasi ja teisi tolmeldajaid, vaid aitab ka põllumajanduse tolmeldamise kaudu suurendada saagikust.
Samal ajal tagavad päikesepargid täiendava energiaallika, aidates kaasa rohepöörde eesmärkidele. Päikeseparkides rakendatavad loodussõbralikud lahendused võivad pakkuda eeskuju ka teistele taastuvenergia tootjatele.