Kliima
Minu ja Sinu sammud kliimaneutraalsuse suunas
On aeg võtta ette isiklikult midagi kliimasoojenemise vastu. Vaatleme mõningaid väga lihtsaid samme, mida saate teha oma süsiniku jalajälje vähendamiseks. See ei välista kõiki teisi tegevusi ning on vaid osa igaühe loodushoiust.
Teeme seda täna, kui suvised kaks nädalat 30 kraadist kuumust on läbi, töötab taas mõte. Varsti vuliseb ojades uuesti ka vesi ning loodetavasti ei ole ära kuivanud põllud, millelt loodame söögipoolist.
1. Vaata, kus puhkad
Lendamine on üks suurimaid süsinikuheite allikaid. Lendude arvu vähendamisel on keskkonnale suurim mõju. Kui siiski Norra fjordide või Poola agroturistika avastamine autoga ei ole teemaks, vali sihtkohta viiva kahe lennu asemel veidi kallim üks lend – lisaks süsinikule hoiate nii kokku aega ja raha.
Vältige pikki puhkusi. Nende süsinikuheide on suurem, sest samal ajal on Teie kodu tarbimas ressursse. Võib-olla soovite isegi kodus puhkuse veeta. Kui leiate usaldusväärse pere mujalt riigist, kellega teha nn koduvahetust ehk house-swapi, hoiab see kokku alates süsinikust lõpetades eurodega.
2. Kasutage vähem autot
Ma tean, lihtsam öelda kui teha. Esimene samm oleks proovida leida tööd kodule lähemal või veelgi parem - leidke viis kodus töötamiseks. Proovige ka oma autot harvemini kasutada – võib-olla ülepäeviti. Jalgratta kasutamine säästab energiat ja hoiate end samal ajal vormis.
Talvel on mõnikord võimalik lastele ka kelguga järele minna. Teadlaste sõnul on Eesti lapsed ülekaalulisemad kui kunagi varem, sest liiguvad vähe. Kuidas te lapsepõlves ise lasteaeda jõudsite? Suure tõenäosusega ikka jala.
3. Kanna kampsunit ja susse
Me soojendame enda ümber ruumi, mitte ei soojenda ennast. Lülitage korteriühistu keskkütte automaatne käivitus 10 kraadilt näiteks 8 kraadile.
Kui hakkate talvel kampsunit või pulloverit kandma, märkate, et saate oma kütte maha keerata ja see hoiab aastal 2022-2023 päris palju raha kokku. Vanaema villased sokid või soojad vilditud sussid annavad samuti kehale soojust. Vanaemale endale on sünnipäevaks paslik kink üks uus soe vaip.
4. Kasutage rohelise energia pakkujat
Meil on vaja uusi kütuselahendusi ja oleks ju pikas plaanis tore, kui elektri tootmisega ei kaevandataks meie jalge alt maapinda.
5. Liituge otse tootjalt tarbijale kogukonnaga
Eesti toit on Euroopas üks puhtamaid. Samuti ei ole Eesti toidu transportimiseks kasutatud sama palju auto- või lennustransporti kui seda importtoidu puhul. Kasutage, kui mitte alati, siis kord kahe kuu tagant otse tootjalt tarbijale süsteeme, mis toovad teile oma maakonna toidu. Otsi „otse tootjalt tarbijale „sinu valla nimi““.
Kaalu mõne köögivilja kasvatamist ise – aknal, rõdul, õues.
6. Soojenda küttepuiduga
Kui teil on kamin, alustage kodu soojendamist küttepuudega. Võite korjata kogutud puitu või kasutada ülejääke (veenduge, et see ei oleks töödeldud puit). Veelgi parem, kui paigaldate puuküttega ahju. Küttepuidu põletamine on süsinikuneutraalne, kuna puu võttis õhust süsihappegaasi kasvades endasse. Lisaks on puit taastuv energiaallikas, erinevalt põlevkivist, naftast, maagaasist.
7. Istuta puu
Puud seovad kasvades süsinikdioksiidi ja toetavad teid süsiniku neutraalsuse suunas. Jälgi vaid, et te ei istutaks oma majale nii lähedale, et see vundamenti mõjutama hakkaks. Aja jooksul võib istutatud puit olla ka suurepärane kütuseallikas.
Sünnipäeva- või meeskonnatöösündmus kevadel või sügisel võib samuti olla istutamine.
8. Reisimine rongiga (või ühistranspordiga)
Võimaluse korral proovige võimalikult palju reisida ühistranspordiga (rong, buss või buss) – eriti pikemate reiside puhul. Samal ajal saate lugeda raamatut, vaadata filmi või teha tööd.
9. Kasutage säästunuppe
Enamik inimesi ei mõista, et nende pesumasinatel, nõudepesumasinatel ja tualettruumidel on sageli seadistus, mis vähendab kasutatava elektri või vee hulka.
Veel üks suurepärane ja lihtne säästlikkus seisneb selles, et veekeetja täidetakse ainult tegeliku vajaliku koguse veega. Nii saad teevee ka kiiremini valmis.
Teil on kodus internet? Aga proovi lahendusi, näiteks Themo termostaati, mis arvestab kütmisel elektri börsihinnaga ja hoiab seeläbi teie arveid kokku.
10. Lülitage see välja
Tekitage rutiin, et käite majas ringi ja eemaldate vooluvõrgust kõik seadmed, mida pole tarvis hoida pistikus – eriti laadijad, ooterežiimis olevad arvutid. Eriti hea aeg rutiini kujundamiseks on äikeserohke august.
Suur on kokkuhoid, kui riputate ilusal päeval riided nöörile, mitte ei kasuta kuivatit. Rõdul või õues kuivanud pesu on eriti hea lõhnaga ning päris sirge. Võib-olla pääsete ka triikimisest!
11. Loobu import lõikelilledest
Eesti aasalilled on keskkonnasõbralikumad, sest välismaalt imporditud lilled lennutatakse kohale (vaata punkti 1).
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
12. Uurige veel lisaks, mida saate teha
Talv tuleb kallis, jahe ning närviline. Seega veenduge juba täna, et olete teinud endast oleneva, nagu pööningu isoleerimine ja termostaatide paigaldamine radiaatoritele ja keskküttele. Akende vahetamine või tihendamine.
Kliimaneutraalsemat ja säästlikumat sügist soovides!
Loodushoiu Fond
Autor: Pille Ligi
Seotud postitused
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Äripäeva esseekonkurss „Edukas Eesti“ | Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik
Viimasel ajal oleme tunnistajaks pildile, mis peaks panema iga riigijuhi mõtlema: traktorid on veerenud tänavatele nii Brüsselis kui Tallinnas. Kui primaarsektori töötajad ja maaomanikud tunnevad, et riik on neist teerulliga üle sõitnud, on see märk süsteemsest kriisist. See ei ole enam ammu vaid vaidlus metsa või põllu üle – see on lõhestunud ühiskonna peegeldus.
Olen esitanud Äripäeva "Eduka Eesti" arvamuskonkursile visiooni, kuidas me saaksime sellest ummikseisust välja tulla. Minu sõnum on lihtne: looduskaitse peab muutuma sunniaparaadist väärtuspõhiseks koostööks.
Valvurist aednikuks
Uku Masing on kirjeldanud tabavalt vahet looduskaitse ja loodushoiu vahel.
- Looduskaitse on justkui valvuri roll, milles me eeldame ohtu ja kaitseme loodust kui välist objekti, kehtestades keelde ja käske.
- Loodushoid on aga aedniku roll. Aednik tegutseb aias sees, teades, et loodust hoides hoiab ta ka iseennast.
Täna on Eesti looduskaitse liialt "valvuri" nägu. See tekitab maaomanikes bioloogilist tõrget. Neurobioloogia (näiteks Robert Sapolsky uuringud) kinnitab, et hirm ja sund ei tekita püsivat hoolimist. Vastupidi, see aktiveerib kaitsereaktsiooni. Täna süvendab üha enam lõhet linna- ja maainimese vahel.
Minu ettepanek on liikuda lepingulise looduskaitse süsteemi poole. Selle asemel, et riik kirjutaks ette iga niitmiskuupäeva, peaks ta sõnastama oodatava tulemuse. Kuidas selleni jõuda, on maaomaniku kui oma maa parima asjatundja otsustada.
Selline mudel vajab kahte ausat sammast:
- Selge baastase: Maaomanik vastutab olemasoleva loodusväärtuse säilimise eest.
- Turvasadama garantii: See on kriitiline koht, kui omanik suudab oma hoolega elurikkust suurendada, ei tohi riik teda selle eest uute keeldudega karistada. Heateo eest ei tohi saada karistust.
Majandus ja loodus käsikäes
Lepinguline mudel avab uksed ka uut tüüpi majandamisele, näiteks looduskrediitide turule. See võimaldab teenida tulu elurikkuse hoidmiselt, mitte ainult selle tarbimiselt. Samuti peitub siin tohutu potentsiaal nutikaks ristkasutuseks – miks mitte hooldada elektriliinide aluseid ja päikeseparke poollooduslike kooslustena? See säästaks miljoneid eurosid maksumaksja raha ja vähendaks vajadust piirata majandusmetsi.
- Koostöö on püsivam kui käsk
Me vajame süsteemi, mis näeb maaomanikus partnerit, mitte potentsiaalset seaduserikkujat. Lepinguline looduskaitse on kesktee, mis austab omaniku autonoomiat, kuid tagab riiklikud looduskaitse-eesmärgid.
See on samm stabiilsema ja vähem konfrontatiivse Eesti poole. Sest lõpuks on ju eesmärk ühine: hoida meie elukeskkonda viisil, mis toidab nii hinge kui ka peret.
Pille Ligi: trots vs koostöö. Lepinguline lahendus looduskaitses on võimalik
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Kui looduskaitse karistab oma parimaid hoidjaid
Täna on looduskaitseseaduse (LKS) rakendamine asendunud vastuseisuga, mis murendab riigivõimu legitiimsust, kurnab osapooli sisuliste võitjateta kohtuvaidlustega ning õhutab proteste riikliku ja Euroopa Liidu seadusandja suunas. Maaomaniku jaoks on küsimus väärikuses ja õiglustundes, sest riik peaks teenima kodanikke läbi partnerluse ja usalduse.
Täna vaadatakse jõuetult pealt, kuidas ilmselgete majandamisjälgedega 40 - 80 a. puistutesse inventeeritakse kord vana mets, kord aruniit ja mõnikord ka rannaniit. Kindlasti saab ka taastamispotentsiaaliga märja majandusmetsa inventeerida rikutud veerežiimiga potentsiaalikaks kaitsealuseks metsaks, kui seni veel isegi fikseerimata eesmärk seda nõuab!
Regulatiivne rägastik on muutunud hoomamatuks ka riigile endale, kellelt ei ole võimalik saada kätte konkreetset hektarite arvu kategooriate kaupa. Võtame näiteks puidutöötraditsioonidega Avinurme, kus on tänaseks rohkem eri tüüpi kaitse all olevaid vööndite kategooriaid, kui nende rahvariide seelikul triipe. Kokku on meil umbes 13 erinevat seadusejärgset kategooriat, mis määravad maaomaniku tegutsemisvabaduse ja riikliku kaitse ranguse. Keskkonnakaitselisi kitsendusi loendasime viiamti 81, millest 21 olid looduskaitselised. Selles segaduses on kaduma läinud peamine ehk Eesti inimene.
loe lähemalt: Botox ei aita, looduskaitse vajab ausust - Maaleht
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Eesmärk 1% SKP-st loodushoidu: 2024. aasta vahekokkuvõte
Loodushoiu Fondi strateegiline eesmärk on aidata Eestil jõuda rahastusmahuni, kus vähemalt 1% SKP-st liiguks loodushoidu – sarnaselt sellele, mida rahvusvahelised organisatsioonid, nagu The Nature Conservancy, soovitavad globaalselt. Planeeritava KEVAD arengukava on 1,898 miljardit aastas, kuid looduskaitsesse liigub sealt 35 miljonit. Kuivõrd kaitsealade maht suureneb ent ühiskonna koormuse enda õlgadele võtmise eest toetusmeetmed ei tundu suurenevat, näeme senisest enam vajadust kaasata erasektori raha loodushoiu rahastusse.
Jätkame teenuslepingute kirjeldamist ökosüsteemiteenuste pakkumisel ning kaardistame potentsiaalsed rahastusallikad. Tõime juurde loodushoiu tegevusi rahastavaid võimalusi poodi ning tegutseb endiselt ka annetamise keskkond. Tutvustame rahvusvahelisel tasemel Looduse hoidja™ platvormi, mille kaudu saavad välismaa eraisikud ja ettevõtted panustada looduse hoidmisesse Eesti maaomanike abil. Paigutasime korjanduskasti Pärnu Kaubamajakasse meie merikotka pesa projekti omarahastuse kogumiseks.
EL esitles COP 16. konverentsil (Cali, Columbia) oma uurimustööd bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediitidega seotud potentsiaalide ja väljakutsete kohta osana uuenduslike rahastamisvahendite tööriistakastist rahastamisallikate laiendamiseks, et mobiliseerida ressursse, aidata ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerida neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumehi, metsamehi, kalureid ja muid mere- ja maahaldajaid. EL-i uurimistööd hõlmavad kahte pilootprojekti, millest ühes on tegev Loodushoiu Fond koos Eesti eramaaomanikega.
