Kliima
Minu ja Sinu sammud kliimaneutraalsuse suunas
On aeg võtta ette isiklikult midagi kliimasoojenemise vastu. Vaatleme mõningaid väga lihtsaid samme, mida saate teha oma süsiniku jalajälje vähendamiseks. See ei välista kõiki teisi tegevusi ning on vaid osa igaühe loodushoiust.
Teeme seda täna, kui suvised kaks nädalat 30 kraadist kuumust on läbi, töötab taas mõte. Varsti vuliseb ojades uuesti ka vesi ning loodetavasti ei ole ära kuivanud põllud, millelt loodame söögipoolist.
1. Vaata, kus puhkad
Lendamine on üks suurimaid süsinikuheite allikaid. Lendude arvu vähendamisel on keskkonnale suurim mõju. Kui siiski Norra fjordide või Poola agroturistika avastamine autoga ei ole teemaks, vali sihtkohta viiva kahe lennu asemel veidi kallim üks lend – lisaks süsinikule hoiate nii kokku aega ja raha.
Vältige pikki puhkusi. Nende süsinikuheide on suurem, sest samal ajal on Teie kodu tarbimas ressursse. Võib-olla soovite isegi kodus puhkuse veeta. Kui leiate usaldusväärse pere mujalt riigist, kellega teha nn koduvahetust ehk house-swapi, hoiab see kokku alates süsinikust lõpetades eurodega.
2. Kasutage vähem autot
Ma tean, lihtsam öelda kui teha. Esimene samm oleks proovida leida tööd kodule lähemal või veelgi parem - leidke viis kodus töötamiseks. Proovige ka oma autot harvemini kasutada – võib-olla ülepäeviti. Jalgratta kasutamine säästab energiat ja hoiate end samal ajal vormis.
Talvel on mõnikord võimalik lastele ka kelguga järele minna. Teadlaste sõnul on Eesti lapsed ülekaalulisemad kui kunagi varem, sest liiguvad vähe. Kuidas te lapsepõlves ise lasteaeda jõudsite? Suure tõenäosusega ikka jala.
3. Kanna kampsunit ja susse
Me soojendame enda ümber ruumi, mitte ei soojenda ennast. Lülitage korteriühistu keskkütte automaatne käivitus 10 kraadilt näiteks 8 kraadile.
Kui hakkate talvel kampsunit või pulloverit kandma, märkate, et saate oma kütte maha keerata ja see hoiab aastal 2022-2023 päris palju raha kokku. Vanaema villased sokid või soojad vilditud sussid annavad samuti kehale soojust. Vanaemale endale on sünnipäevaks paslik kink üks uus soe vaip.
4. Kasutage rohelise energia pakkujat
Meil on vaja uusi kütuselahendusi ja oleks ju pikas plaanis tore, kui elektri tootmisega ei kaevandataks meie jalge alt maapinda.
5. Liituge otse tootjalt tarbijale kogukonnaga
Eesti toit on Euroopas üks puhtamaid. Samuti ei ole Eesti toidu transportimiseks kasutatud sama palju auto- või lennustransporti kui seda importtoidu puhul. Kasutage, kui mitte alati, siis kord kahe kuu tagant otse tootjalt tarbijale süsteeme, mis toovad teile oma maakonna toidu. Otsi „otse tootjalt tarbijale „sinu valla nimi““.
Kaalu mõne köögivilja kasvatamist ise – aknal, rõdul, õues.
6. Soojenda küttepuiduga
Kui teil on kamin, alustage kodu soojendamist küttepuudega. Võite korjata kogutud puitu või kasutada ülejääke (veenduge, et see ei oleks töödeldud puit). Veelgi parem, kui paigaldate puuküttega ahju. Küttepuidu põletamine on süsinikuneutraalne, kuna puu võttis õhust süsihappegaasi kasvades endasse. Lisaks on puit taastuv energiaallikas, erinevalt põlevkivist, naftast, maagaasist.
7. Istuta puu
Puud seovad kasvades süsinikdioksiidi ja toetavad teid süsiniku neutraalsuse suunas. Jälgi vaid, et te ei istutaks oma majale nii lähedale, et see vundamenti mõjutama hakkaks. Aja jooksul võib istutatud puit olla ka suurepärane kütuseallikas.
Sünnipäeva- või meeskonnatöösündmus kevadel või sügisel võib samuti olla istutamine.
8. Reisimine rongiga (või ühistranspordiga)
Võimaluse korral proovige võimalikult palju reisida ühistranspordiga (rong, buss või buss) – eriti pikemate reiside puhul. Samal ajal saate lugeda raamatut, vaadata filmi või teha tööd.
9. Kasutage säästunuppe
Enamik inimesi ei mõista, et nende pesumasinatel, nõudepesumasinatel ja tualettruumidel on sageli seadistus, mis vähendab kasutatava elektri või vee hulka.
Veel üks suurepärane ja lihtne säästlikkus seisneb selles, et veekeetja täidetakse ainult tegeliku vajaliku koguse veega. Nii saad teevee ka kiiremini valmis.
Teil on kodus internet? Aga proovi lahendusi, näiteks Themo termostaati, mis arvestab kütmisel elektri börsihinnaga ja hoiab seeläbi teie arveid kokku.
10. Lülitage see välja
Tekitage rutiin, et käite majas ringi ja eemaldate vooluvõrgust kõik seadmed, mida pole tarvis hoida pistikus – eriti laadijad, ooterežiimis olevad arvutid. Eriti hea aeg rutiini kujundamiseks on äikeserohke august.
Suur on kokkuhoid, kui riputate ilusal päeval riided nöörile, mitte ei kasuta kuivatit. Rõdul või õues kuivanud pesu on eriti hea lõhnaga ning päris sirge. Võib-olla pääsete ka triikimisest!
11. Loobu import lõikelilledest
Eesti aasalilled on keskkonnasõbralikumad, sest välismaalt imporditud lilled lennutatakse kohale (vaata punkti 1).
Digitaalsed aasa- ja metsalilled võivad olla sobivaks alternatiiviks juhul, kui tahetakse lilledega oma kallimat, sõpra või koostööpartnerit meeles pidada, aga lillesaaja asub kaugel või on füüsilisest kimbust tähtsamgi teadmine, et keegi talle mõtleb.
12. Uurige veel lisaks, mida saate teha
Talv tuleb kallis, jahe ning närviline. Seega veenduge juba täna, et olete teinud endast oleneva, nagu pööningu isoleerimine ja termostaatide paigaldamine radiaatoritele ja keskküttele. Akende vahetamine või tihendamine.
Kliimaneutraalsemat ja säästlikumat sügist soovides!
Loodushoiu Fond
Autor: Pille Ligi
Seotud postitused
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Kui looduskaitse karistab oma parimaid hoidjaid
Täna on looduskaitseseaduse (LKS) rakendamine asendunud vastuseisuga, mis murendab riigivõimu legitiimsust, kurnab osapooli sisuliste võitjateta kohtuvaidlustega ning õhutab proteste riikliku ja Euroopa Liidu seadusandja suunas. Maaomaniku jaoks on küsimus väärikuses ja õiglustundes, sest riik peaks teenima kodanikke läbi partnerluse ja usalduse.
Täna vaadatakse jõuetult pealt, kuidas ilmselgete majandamisjälgedega 40 - 80 a. puistutesse inventeeritakse kord vana mets, kord aruniit ja mõnikord ka rannaniit. Kindlasti saab ka taastamispotentsiaaliga märja majandusmetsa inventeerida rikutud veerežiimiga potentsiaalikaks kaitsealuseks metsaks, kui seni veel isegi fikseerimata eesmärk seda nõuab!
Regulatiivne rägastik on muutunud hoomamatuks ka riigile endale, kellelt ei ole võimalik saada kätte konkreetset hektarite arvu kategooriate kaupa. Võtame näiteks puidutöötraditsioonidega Avinurme, kus on tänaseks rohkem eri tüüpi kaitse all olevaid vööndite kategooriaid, kui nende rahvariide seelikul triipe. Kokku on meil umbes 13 erinevat seadusejärgset kategooriat, mis määravad maaomaniku tegutsemisvabaduse ja riikliku kaitse ranguse. Keskkonnakaitselisi kitsendusi loendasime viiamti 81, millest 21 olid looduskaitselised. Selles segaduses on kaduma läinud peamine ehk Eesti inimene.
loe lähemalt: Botox ei aita, looduskaitse vajab ausust - Maaleht
Elurikkus
Kliima
Kogukonnad
Metsad
Vesi
Põllumajandus
Eesmärk 1% SKP-st loodushoidu: 2024. aasta vahekokkuvõte
Loodushoiu Fondi strateegiline eesmärk on aidata Eestil jõuda rahastusmahuni, kus vähemalt 1% SKP-st liiguks loodushoidu – sarnaselt sellele, mida rahvusvahelised organisatsioonid, nagu The Nature Conservancy, soovitavad globaalselt. Planeeritava KEVAD arengukava on 1,898 miljardit aastas, kuid looduskaitsesse liigub sealt 35 miljonit. Kuivõrd kaitsealade maht suureneb ent ühiskonna koormuse enda õlgadele võtmise eest toetusmeetmed ei tundu suurenevat, näeme senisest enam vajadust kaasata erasektori raha loodushoiu rahastusse.
Jätkame teenuslepingute kirjeldamist ökosüsteemiteenuste pakkumisel ning kaardistame potentsiaalsed rahastusallikad. Tõime juurde loodushoiu tegevusi rahastavaid võimalusi poodi ning tegutseb endiselt ka annetamise keskkond. Tutvustame rahvusvahelisel tasemel Looduse hoidja™ platvormi, mille kaudu saavad välismaa eraisikud ja ettevõtted panustada looduse hoidmisesse Eesti maaomanike abil. Paigutasime korjanduskasti Pärnu Kaubamajakasse meie merikotka pesa projekti omarahastuse kogumiseks.
EL esitles COP 16. konverentsil (Cali, Columbia) oma uurimustööd bioloogilise mitmekesisuse sertifitseerimise ja looduskrediitidega seotud potentsiaalide ja väljakutsete kohta osana uuenduslike rahastamisvahendite tööriistakastist rahastamisallikate laiendamiseks, et mobiliseerida ressursse, aidata ettevõtetel seada looduspositiivseid eesmärke ning premeerida neid, kes kaitsevad ja taastavad loodust, sealhulgas põllumehi, metsamehi, kalureid ja muid mere- ja maahaldajaid. EL-i uurimistööd hõlmavad kahte pilootprojekti, millest ühes on tegev Loodushoiu Fond koos Eesti eramaaomanikega.
Kliima
Põllumajandus
Lähenedes lahendustega, U.S. Fish and Wildlife ekspertide soovitus
Kliimamuutustega tegelemine ei sõltu ühest lahendusest. Nii nagu kliimamuutused mõjutavad erinevaid elupaiku ja liike erinevalt, on meie reageerimisel vaja erinevaid lahendusi.
Ei saa lihtsalt mööda vaadata niikuinii toimuvatest muutustest. Siin me toome välja USA. Fish & Wildlife Service kirjelduse kliima ja bioloogilise mitmekesisuse omavahelisest suhtest.
Kliimamuutus on keeruline loodusvarade majandamise probleem, sest see hõlmab püsivaid muutusi suurtel maa-aladel, vetes ja geograafilistes piirkondades - ja seda kogetakse kohalikel tasanditel erinevalt.
Kliimamuutustest tingitud või sellest tingitud halvenenud tingimused võivad muuta piirkondi, kus kalad, taimed ja elusloodus elavad ning rändavad; muutes looduskeskkonda, nagu elupaigad ja ökosüsteemid, mis tekkisid sadade või tuhandete aastate jooksul. Nende enneolematute muutuste tagajärjed ei ole teada.
Kliimamuutused mõjutavad jätkuvalt meie riigi kalu, elusloodust ja taimeressursse sügavalt:
- Kuigi paljud liigid jätkavad õitsengut, võivad mõned populatsioonid väheneda, paljud muudavad oluliselt oma õitsemise aega ja teised seisavad silmitsi suurenenud väljasuremisohuga
- Mõned liigid jäävad looduses ellu ainult tänu otsese ja pideva loodushoiu töid tegevate inimeste sekkumise kaudu.
Kliimamuutuste mõju esineb sagedamini ja põhjustab rohkem kahju kui kunagi varem inimkonna ajaloos. Kuna need keskkonnamuutused on selgelt esil ja nii laialt levinud, kasutame parimat olemasolevat teadust, et aidata otsustada, kus kohaneda, kus vastu seista ja milliseid vahendeid selleks vaja on.
Kohanemine, leevendamine ja kogukonna kaasamine
Loodushoiu töö ja koostööle suunatud suhtumise abil oleme pühendunud kliimamuutustele reageerimise, kohanemise ja leevendamise jõupingutuste kaudu. Samuti teeme tihedat koostööd kohalike maaomanikega, et rakendada lahendusi kohalikul tasandil.
Kohanemine: kalade, taimede ja eluslooduse abistamine kliimamuutuste mõjudega kohanemisel ja mõjude vähendamisel, rakendades liikide ja elupaikade haldamiseks tipptasemel teadust.
Leevendamine: planeedi soojendava reostuse (kasvuhoonegaaside) taseme vähendamine Maa atmosfääris.
Maakogukonna kaasamine: jõudude ühendamine teistega, et leida lahendusi kliimamuutustest tulenevatele väljakutsetele ja ohtudele maismaal. Fookuses siinkohal hoiame maaomanikke.
Resist-Accept-Direct
Mõnikord võib olla keeruline kindlaks teha, kumb on sobivav lahendus – kas kohanemine või leevendamine - järsku hoopis mõlemad või kumbki.
Selle probleemi lahendamiseks on teadlased, avaliku sektori maaomanikud ja loodusvarade haldajad kogu maailmas välja töötanud raamistiku "Resist-Accept-Accept-Direct", milles uuritakse, milline vastus, kui üldse, on antud stsenaariumi jaoks kõige sobivam.
Eesti peab töötama selle nimel, et meil tekiks lisaks traditsioonilisele looduskaitsele ehk vastupanus muutuste ees, ka muutuste aktsepteerimise meetmestki ja aktiivse muutmise meetmestik.Vastupanu suund, töötades funktsiooni, struktuuri või koostise säilitamiseks või taastamiseks, lähtudes ajaloolistest või vastuvõetavatest praegustest tingimustest.
- Vastupanu osutamine tähendab süsteemi tagasiviimist ajaloolisse seisundisse.
- Muutuste aktsepteerimise suund, võimaldades muutusel sekkumata toimuda. Aktsepteerimine tähendab, et loodus saab muuta tingimusi ilma (vastu-)reaktsioonita majandajate poolt.
- Muutuste suunamise suund, kujundades aktiivselt juhtimisprotsesse, funktsiooni, struktuuri või kooslust soovitud seisundi suunas. Suunates rakendatakse meetmeid, et viia süsteem jõuliselt mingi tingimuse poole, mida inimesed peavad soovitavaks.
Meie väike kodumaa
Eesti on hemiboreaalne regioon. See tähendab, et parasvööde ja boreaalne saavad meie juures kokku. Ühe liigid on enda kohastumuse lõunapiiril (nt lendorav, mesimurakas) ja teised põhjaserval.
Kliima soojenedes liiguvad “külmale maale” need, kellel on siin liiga soe. Asemele julgevad tulla liigid lõunast. Kui me neil lubame tulla, teistele on siin nagunii liiga soe.
Mida see tähendab maa- ja metsaomaniku jaoks?
- analüüsi võimalusi kasvatada teistsuguseid liike või sorte, mis on põuale vastupidavamad
- analüüsi oma põllumaa metsastamise puhul võimalust ja vajadust istutada teistsuguseid liike - pööki vms.
Kohaneme ja leevendame.
