Süsinikust, krediitidest, maaomanikest ja loodushoiust

Kasvuhoonegaaside ehk süsinikukaubanduse teema on järjest aktuaalsem ja tekitab üha rohkem küsimusi. Oleme kokku pannud infomaterjali tutvustamaks, mis on süsinikuprojektid, milliste soovidega vahendajad maaomanike poole pöörduvad, kuidas süsinikukrediidi tekkimise protsess välja näeb ning millistele kriitilistele aspektidele tuleks enne tehingu tegemist tähelepanu pöörata. 

Et keerulisest teemast paremini aru saada, selgitame alustuseks lahti mõned põhiküsimused:

Miks süsinikuga kaubeldakse?
Euroopa Liit on lubanud aastaks 2030 vähendada heitkoguseid vähemalt 55%, et täita Pariisi Kliimakokkuleppes seatud eesmärke. Kliimaeesmärkide saavutamisel on oluline ettevõtete kasvuhoonegaaside vähendamine, kuid alati ei ole võimalik seda piisavalt kiiresti teha. Seetõttu soovivad ettevõtted osta süsinikukrediiti, et enda tekitatud heitmeid loodusele korvata. 

Mis on süsinikuturg?
Süsinikuturud jagunevad kohustuslikeks ja vabatahtlikeks. Kohustuslikku süsinikuturgu juhitakse riikide poolt ja need kehtivad teatud spetsiifilistele tööstussektoritele, kus tegutsevad suured süsiniku emiteerijad. Vabatahtlikul süsinikuturul kaubeldakse süsinikukrediitidega, need on juhitud korporatsioonide või ettevõtete poolt ning nende eesmärk on saavutada heitmete vähendamine individuaalsete ettevõtete tasandil.

Mis on süsinikukrediit?
Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest. Näiteks metsaomanikul on mets, mis seob süsinikku või maa, mida on võimalik metsastada ning seeläbi panna süsinikku siduma.  

Mis on süsinikuprojekt?
Projektiks nimetatakse süsinikukrediidi ostja ja maaomanike ühist tegevust, mis järgides kokkulepitud reegleid seob kiiremini, rohkem või kauem süsinikku puitmassiks ja mulda. Sellega kaasneb maaomanikule krediidi eest tasumine.

Kes on ostja? 
Ettevõtted on huvitatud metsaomanikult süsinikukrediidi ostmisest, et seeläbi vähendada enda jalajälge. Siin võiksid maaomanikud mõelda, et meie metsad ei peaks olema kattevari neile tööstusettevõtetele, kes emissioonide vähendamise ja fossiilsetest kütustest loobumisega iseseisvalt hakkama ei saa või ei taha saada. Liiga madalad süsinikukrediidi hinnad ei pane ettevõtteid oma süsinikutarvet üle hindama, sest odavam ja lihtsam on osta endale kliimaneutraalsus.

Teine grupp ostjaid on vahendajad. Nende soov on soetada süsinikukrediit mõnel juhul hinnaga 7€ tCO2eq, et müüa tulevikus krediit edasi näiteks 50€ tCO2eq lõppostjale (nt tehnoloogia- või tööstusettevõte). Müügitehinguga seatakse maaomanikule kohustused - mõnel juhul 100 aastaks. Vahendajad aga 10 aasta pärast ei vastuta, vastutavad maaomanikud.

Mis ma nüüd tegema pean?

Ehkki süsinikukauplejad soovivad maaomanikega kiiresti ja odavalt kokkuleppeid sõlmida, kehtib põhimõte „üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ ka siin. Pikka, 30-50 aastast kohustust ei maksa endale võtta enne, kui kõik olulised detailid nagu maaomaniku saadav kasu või talle jääv otsustusvabadus on selged. Olulisi küsimusi oleme kaardistanud maaomanikele siin: https://www.loodushoiufond.ee/publikatsioonid.

Nõudlus krediitide järele on vabatahtlikul süsinikuturul kiires tõusutrendis, kasvades erinevatel hinnangutel 2030. aastaks 15 korda. Seetõttu ei ole maaomaniku seisukohast lepingute sõlmimisega kiiret ning pole põhjust karta rongist maha jäämist, kui võtta endale natukene rohkem aega mõtlemiseks ja otsustamiseks. 

Euroopa Liit on välja töötamas ka vabatahtliku süsinikuturu põhimõtteid. 
Hoiame maaomanikke kursis arengutega süsinikuvaldkonnas Loodushoiu Fondi kodulehel.

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Kevadine istutushooaeg on lõppenud, registreeru sügiseks

Selle aasta kevadel on Loodushoiu Fond koos mitmete partneritega istutanud metsa erinevates kohtades üle Eesti – kokku on üle 400 inimese abiga saanud mulda üle 26 000 noore taime. See kevad oli fondi jaoks esimene istutushooaeg ning oleme selle tulemusega väga rahul.
 

Metsade uuendamine istutuse näol annab meile eelkõige ajalise võidu – nimelt uueneb mets Eesti tingimustes enamasti ka ise, kuid seda pikema aja jooksul.
 

Täname kõiki oma koostööpartnereid ning kutsume huvilisi üles registreeruma 2022. aasta sügisistutusele või 2023. aasta kevad- või sügisistutusele. Oleme avatud koostööks nii maaomanike, eraisikute, kollektiivide kui ka näiteks ettevõtetega, kes soovivad puude istutamisega kompenseerida oma tegevuse kliimamõju. 
 

Loe võimaluste kohta metsaistutuses kaasa lüüa lähemalt siit 

ElurikkusElurikkus KliimaKliima MetsadMetsad

Avasime istutushooaja!

Loodushoiu Fond pani heade partnerite abil pühapäeval kolme tunni jooksul maha pooled neist 5000st taimest, mis partnerettevõtte nimel tänavu kasvama saavad. Selle aasta kohta on tegu varajase istutusega, kuna talv on olnud pikk ning maapind on siiani kohati jäätunud ning lumine. Pühapäeval ette võetud lank oli istutuseks siiski sobilik, maapind pehme ning ka taimed sulanud.

Soovime kõikidele metsameestele ning loodussõpradele edu toimekaks istutushooajaks!

ElurikkusElurikkus KliimaKliima KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad VesiVesi PõllumajandusPõllumajandus

Kingime koos loodusele!

Oleme ettevõtluse taustaga keskkonnahoiu organisatsioon, teerajajaks Eestis. Töötame ebatavalistes meeskondades, ühendades teadusasutusi, riigisektorit, finantsinstitutsioone, ettevõtteid, kohalikke kogukondi ning nii suuri kui ka väikeseid maaomanikke, loomaks loodushoius süsteemseid muutusi.

Maaomanikud on juba kaks aastakümmet olnud teerajajaks vabatahtliku loodushoiu ideele – esialgu läbi vääriselupaikade kaitsmise, pärandkultuuri säilitamise, looduskaitsealade ning pesapaikade hoidmisega. Maa ja looduslike ökosüsteemide hoidmine vajab teadvustamist, tunnustamist ja reaalseid tegevusi praktikas. 

Ehitame koos loodushoiu majandusliku mootori – sest järgmised kümme aastat on kriitilise tähtsusega. Teie kingitus aitab meil kaasata töötavaid loodushoiu lahendusi ja investeeringuid sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. Soovime koos jõuda eesmärgini, et Eestis investeeritakse elurikkusesse ja looduskapitali 1%SKP-st. Koos me suudame!

Saaja: Sihtasutus Loodushoiu Fond

A/A: EE727700771006136155

Viitenumber (ettevõte): 32120

Viitenumber (eraisik): 32133

Selgitus: Kingitus loodusele

Sihtasutus Loodushoiu Fond on heategevuslik keskkonnahoiu organisatsioon ja kantud ka Maksu- ja Tolliameti tulumaksusoodustustega ühingute nimekirja.