Maalehes vestles Mari Kartau looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega reisimisest, märkamistest ning ka põlispuudest.

Maalehes vestles Mari Kartau looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega reisimisest, märkamistest ning ka põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, olgu nad siis looduskaitse all, pärandobjektina kirjas või teada tänu liikumisele “Hoiame põlispuid”. “Sellist asja ei ole kerge teha ja see võtab aega ning keegi peab sellega kogu aeg vaeva nägema. Aga kui me saame põhja alla, siis ta hakkab iseennast kasvatama. Ma olen unistanud sellest aastakümneid.” sõnas Relve koostöö kohta põlispuude registri teemal.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Kui omanik ütleb ise, et minu maa peal on jube kihvt puu, ma olen selle üle uhke ja hoian seda.“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Maalehest (23.02.2022) siit: Hendrik Relve reisist Teravmägedele: tahtsin näha oma silmadega, et mitte midagi ei näe - Maaleht (delfi.ee)
 

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit 

 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Laekunud meenutused põlistavad Kuningamänni rolli sümbolpuuna

 

Eestit Euroopa aasta puu võistlusel esindava Järvselja Kuningamänni kohta laekunud mälestuskillud kinnitavad puu tähtsust paljude inimeste jaoks. 

 

Euroopa aasta puu konkursiga tõstetakse esile huvitava looga puid, kel on täita tähtis roll kogukonna ühendaja ja kultuuripärandi kandjana. Nii kogus ka Loodushoiu Fond Kuningamänni kohta meenutusi. Neist ühe südamlikuma saatis Järvselja raamatukogu juhataja Ene Runtel, kes kirjutas puule Järvselja kogukonna ja loodusesõprade nimel pika südamliku kirja. 

 

Kanneldajate palveretki Kuningamänni juurde meenutas hinnatud eesti kanneldaja Tuule Kann ning nooruspõlve tempu Kuningamänni otsa ronimisest jagas teenekas metsamees Ülo Erik. Nende ja teiste saabunud meenutustega saab tutvuda siin.

 

Video pühendas Kuningamännile ansambel Metsatöll, seda saab vaadata siit.

 

Tänavusele Euroopa aasta puu tiitlile kandideerib 16 puud, sealjuures on Kuningamänd neist ainus mänd. Hääletada saab lehel treeoftheyear.org 28. veebruarini. Igaüks saab anda kaks häält, peale hääletamist saadetakse meili peale link, millel on vaja klõpsata, et hääled lõplikult arvesse läheks. Euroopa aasta puu 2022 kuulutatakse välja 22. märtsil.