Hendrik Relve põlispuudest

Septembrikuises Eesti Looduses vestles Toomas Kukk looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega põhjalikult põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, suurte puude mõõtmise iseärasustest ja pärimuspuu mõistest. „Mulle on olnud tähendusrikas folkloristide väide, et pärimuspuu väärtust saab hinnata selle järgi, kui palju leidub temaga seotud lugusid,“ rääkis Hendrik Relve. „Lugude sisu on seejuures teisejärguline. Kui ühe puu kohta on kogunenud väga palju lugusid, siis järelikult on see olnud kohaliku rahva silmis tähtis puu.“

Hendrik Relve toob intervjuus Eesti Loodusele välja põlispuude kaks olulist poolt: bioloogilise ja kultuurilise. „Kultuuriline on sama tähtis, aga neid kahte ei saa kõrvutada. Mõlemat poolt tuleb väga hoolikalt uurida,“ on ta kindel. Loost saab nõuandeid ka juhuks, kui juhtute loodusest leidma hästi suure puu ja soovite seda infot laiemaltki jagada.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Põlispuude saatus sõltub palju maaomanikust,“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Eesti Loodusest (9/2021) siit 

https://www.loodusajakiri.ee/utled-polispuu-motled-hendrik-relve/

Pildil Tamme-Lauri tamm 

Pildi autor: Jüri Pere

Autor: Pille Ligi

Seotud uudised

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Aitame kaasa metsa mittepuidulise kasu väärtustamisele

Loodushoiu Fond koos Lääne-Harju Koostöökogu ning Erametsaliiduga lööb kaasa rahvusvahelises projektis „Elu enklaavid“. Koos Poola ja Tšehhi partneritega töötatakse selle nimel, et maaomanikud oskaksid senisest enam tähelepanu pöörata metsa mittepuidulistele väärtustele.

2019. aastal alanud projekti tulemusel valmivad 2023. aastal juhendmaterjalid väikemaaomanikele, mis aitavad neil pakkuda erinevaid ökosüsteemiteenuseid – näiteks tegeleda metsaandide väärindamisega (must pässik jt seened), matkaradade arendamisega (mets kui tervendaja), loodusliku mitmekesisuse suurendamisega (nt pesakastid lindudele, ala muutmine puisniiduks) või tegevustega, mis aitavad võimalikult palju kaasa süsiniku sidumisele. 

Paarkümmend projekti kaasatud inimest külastas aprilli lõpus juba teist korda Eestit, kus viidi viie päeva jooksul läbi õppekäike, kohtuti ekspertidega ning vahetati kogemusi. 

Eestis on „Elu enklaavide“ projekti raames vaatluse all mitu pilootala, mille põhjal kogunevad teadmised saavad aluseks loodavale juhendmaterjalile. Samasugused pilootalad on ka Poolas ja Tšehhis. 

„Elu enklaavide“ projekti kohta saab rohkem lugeda siit 

ElurikkusElurikkus KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Üleskutse maaomanikele: paigaldame pesakaste!

Loodushoiu Fond kutsub maaomanikke üles paigaldama lindudele pesakaste. Pesakaste võib paigaldada aastaringselt, ent kõige parem aeg selleks on aprilli lõpuni. Pesakasti võiks paigaldada nendesse metsadesse, mille naabrusesse planeeritakse talvel lageraiet. Pesakasti paigaldamine aitab leevendada raie mõju lindudele ning annab neile asenduskodu, kus pesitseda.

Kokkupandud pesakaste on võimalik fondi kaudu ka osta, pesakast maksab 9 eurot (lisandub saatekulu). Sellises pesakastis saavad pesitseda näiteks tihane, must-kärbsenäpp, puukoristaja või varblane. Pesakast käib lahti ja on puhastav, samuti on pesakastil rähnikaitse ning eenduv esiosa aitab vähendada väikekiskjate röövretke edukust.

Koostöös partneritega erafirmadest, koolidest ja lasteaedadest on Loodushoiu Fond paigaldanud sel kevadel ligi 140 pesakasti, suurema osa neist Tallinnas, aga ka näiteks Pärnumaal ja isegi Lätis. Pesakastid meisterdasid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse ja Valgamaa käsitöölised.   

Miks pesakastide paigaldamine nii linnas kui ka ajutiselt kehvemate tingimustega metsa- ja põllumajandusmaal oluline on, loe siit 

Lindude pesitsusaegsete soovituste kohta saab rohkem lugeda Eesti Erametsaliidu lehelt siit 

 

KogukonnadKogukonnad MetsadMetsad

Maalehes vestles Mari Kartau looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega reisimisest, märkamistest ning ka põlispuudest.

Maalehes vestles Mari Kartau looduse- ja rännumehe Hendrik Relvega reisimisest, märkamistest ning ka põlispuudest. 

Juttu tehti põlispuude andmebaasi vajalikkusest, olgu nad siis looduskaitse all, pärandobjektina kirjas või teada tänu liikumisele “Hoiame põlispuid”. “Sellist asja ei ole kerge teha ja see võtab aega ning keegi peab sellega kogu aeg vaeva nägema. Aga kui me saame põhja alla, siis ta hakkab iseennast kasvatama. Ma olen unistanud sellest aastakümneid.” sõnas Relve koostöö kohta põlispuude registri teemal.

Põlispuude kaitsest rääkides toob Relve välja üldise suundumuse, et kui eraomanik ise väärtustab oma maal kasvavat põlispuud, siis pole põhjust seda riigil kaitsta. „Kui omanik ütleb ise, et minu maa peal on jube kihvt puu, ma olen selle üle uhke ja hoian seda.“ nendib Relve.

Loe intervjuu täisteksti Maalehest (23.02.2022) siit: Hendrik Relve reisist Teravmägedele: tahtsin näha oma silmadega, et mitte midagi ei näe - Maaleht (delfi.ee)