Vabatahtlik põlispuude kaitse suutis kuuga hõlmata Hiiumaa suuruse maa-ala

Loodushoiu Fondi, Eesti Erametsaliidu ja Luua Metsanduskooli üleskutsega märgata ja hoida oma kinnistutel asuvaid põlispuid on kuu ajaga liitunud 139 maaomanikku, kes hoiavad põlispuid enam kui 100 000 hektaril. See on peaaegu Hiiumaa suurune ala, kuhu mahuks rohkem kui viis Tallinna suurust linna.

“Eestis on riikliku looduskaitse all kokku ligi 600 000 hektarit metsamaad. Seda toredam, et vaid kuu aja jooksul liitus vabatahtlikult põlispuude algatusega eraomanikke, kelle maa-ala moodustab sellest kuuendiku,” ütles Loodushoiu Fondi kaasteeline Hendrik Relve. “Saime hoogsast kaasatulekust kinnituse, et omanikud tähtsustavad loodushoiuga kooskõlas tegutsemist.”

Algatusega “Põlispuude hoidja” saab liituda ka edaspidi. Selleks tuleb end veebilehel www.loodushoiufond.ee/polispuu kirja panna. Oodatud on nii era- kui ka juriidilised isikud ja seda hoolimata neile kuuluva maa suurusest. Algatusega liituja lubab, et jätab kasvama oma maal kasvavad puud, mis on rinna kõrguselt mõõdetuna ümbermõõduga 220 cm või enam. Samuti on oodatud liituma need, kes märkavad ja otsustavad juba täna, et tulevikus on nende maal hoitud sellised puud. Liitujad saavad märgise, mida nad võivad kasutada oma kodulehel või muudes materjalides ning soovi korral ka Hendrik Relve koostatava juhendmaterjali.

Lisaks alustas Loodushoiu Fond Põlispuude registri koostamisega ja kutsub maaomanikke üles sinna oma puid ja nende lugusid kirja panema. Registri eesmärk on koguda kokku info märkimisväärsete puude kohta, mis ei ole küll riikliku kaitse all, kuid millel on oluline roll loodus- või kultuuripärandis.

“Register aitab maaomanikul talletada looduse ja kultuurilooga seotud infot. Kogume andmeid põlispuude kohta üheskoos, sellest on kasu meile kõigile,” ütles Relve.

Loodusväärtusega on puud, mis on vanad, mõõtmetelt suured või ka huvitava välimusega. Kultuuriväärtus on sellistel põlispuudel, mille kohta on teada rahvajutte ehk pärimusi ja mis on olulised kogu- või perekonnale.

Register on leitav aadressil www.loodushoiufond.ee/register ja maaomanik saab sinna talletada puu kohta käivad pärimuslood, puule iseloomulikud tunnused, selle asukoha koordinaadid, pildid jm säilitamist väärt info. Hendrik Relve elutööks on olnud selliseid andmeid koguda ning uue andmebaasi abil saab põlispuude andmestikku täiendada ja süstematiseerida ning registriga saavad need andmed kõigile kättesaadavaks ja täiendatavaks.

Lisainfo
Pille Ligi
pille.ligi@loodushoiufond.ee
5180641

Foto: Tamme-Lauri tamm. Foto: (CC) Abrget47j / Wikipedia